enobrivi politika

Transkript

enobrivi politika
rusudan amirejibi
enobrivi politika
multieTnikuri sazogadoebis erT erad CamoyalibebaSi mniSvnelovani roli
akisria enas. saqarTveloSi mcxovrebi sxvadasxva eTnikuri jgufebis warmatebuli
integraciisaTvis erovnul saxelmwifoSi aucilebelia imgvari enobrivi politikis
gatareba, romelic xels Seuwyobs erovnuli identobis gaZlierebas da yvela
eTnikuri jgufis warmomadgenelTa erTgul moqalaqeebad gadaqcevas.
sanam uSualod sakiTxze gadavidode, minda xazi gavusva im garemoebas, rom erTsa
da imave adamians SeiZleba hqondes sxvadasxva erovnuli da eTnikuri identoba.
(terminSi eri vgulisxmob mis Tanamedrove gagebas). eTnikur identoba, sxva
faqtorebTan erTad, emyareba eTnikur enas, xolo erovnuli identoba, aseve sxva
faqtorebTan erTad, emyareba saxelmwifo erovnul enas, anu saqarTveloSi
mcxovreb somexs, magaliTad, eqneba eTnikuri identoba somxuri, xolo erovnuli
identoba _ qarTuli. aqedan gamomdinareobs, rom dasaSvebia ormagi enobrivi
identobis qona. adamians SeiZleba meti enobrivi identobac hqondes, vTqvaT
sxvadasxva erovnebis mSoblebis Svils, romlisTvisac ded-mamis ena orive
mSobliuria. igi ara marto ormag enobriv identobas flobs, aramed ormag eTnikur,
da SesaZloa, ormag erovnul identobasac. aseT SemTxvevebSi saxelmwifosgan ar
unda moxdes zewola erTerTis asarCevad. es individis prerogativaa.
Cveni mizani araqarTvelTa eTnikuri identobis aRmofxvra ki ar unda iyos, aramed
maTTvis qarTuli erovnuli identobis Seqmna. da radganac erovnul identobas
enac gansazRvravs, qarTuli enobrivi identobis CamoyalibebisaTvis udidesi
mniSvneloba eniWeba qarTuli enis funqcionirebis optimizacias, e.i. misi
moxmarebis sferoTa gazrdas, mis yovelmxriv ganviTarebas, saliteraturo enis
normalizacias, masze dafuZnebul ganaTlebis sistemas, masobrivi informaciis
saSualebebs da sxv. es aris enobrivi mSenebloba _ enobrivi politikis erTi mxare.
enobrivi politikis meore mxare gaxlavT umciresobaTa enebze zrunva, maTi
enobrivi uflebebis dacva. erTad es ori mxare, anu enobrivi politika warmoadgens
Teoriul
principTa
da
praqtikul
RonisZiebaTa
erTobliobas,
romelic
mimarTulia saxelmwifoSi enobriv problemaTa gadasaWrelad. enobrivi politikis
Semadgeneli nawilia kanoni enis Sesaxeb, romelic gansazRvravs, Tu romeli ena
unda ixmarebodes ama Tu im socialur situaciaSi.
enobrivi politikis ramdenime tipi arsebobs da maTgan sworis SerCeva
prioritetuyli unda gaxdes Cveni xelisuflebisaTvis saxelmwifoebriobis
mSeneblobis procesSi. saerTaSoriso gamocdilebis gaTvaliswinebiT SemuSavebul
rekomendaciebs swori enobrivi politikis SerCevis, SemuSavebisa da gatarebisaTvis
qvemoT SemogTavazebT. manmade ki mokled Sevexebi swori enobrivi politikis
gadamwyvet mniSvnelobas, demokratiul principebs enobriv politikaSi da
saqarTvelos enobriv suraTs.
sabWoTa kavSirSi ena, represiebTan erTad socialuri mobilizaciis da sabWoTa
xalxis konstruirebis mZlavri iaraRi iyo. sabWoTa kavSiri erTiani identobis
1
mSeneblobis ideologiur strategiasTan, erovnuli grZnobebis gamovlinebis
CaxSobasTan erTad, axorcielebda eTnoerovnul umciresobaTa, rogorc potenciur
teritoriul
mokavSireTa
mxardaWeris
politikasac.
sabWoTa
sivrcis
postsabWoTad gadaqcevam gamoiwvia socialur-fsiqologiuri TviTidentifikaciis
ngreva da gaaaqtiura identobis dafaruli ganzomilebani. sabWoTa identoba
daviwyebas mieca. socialur-politikur urTierTobebSi mniSvnelovani roli mieniWa
eTnikurobis resurss. organizaciulad gaformdnen da gavlena moipoves sakuTari
politikuri uflebebisaTvis mebrZolma erovnulma moZraobebma. am moZraobebSi
erTerT
ganmsazRvrel
faqtorad
ena
mogvevlina,
radganac
ena
udides
fsiqologiur rols TamaSobs jgufebis da individebis Rirsebasa da siamayis
grZnobaSi. es gansakuTrebiT exeba patara erebs. aborigenuli enebis statusi
daCagruli erebis mier aRiqmeba rogorc jgufuri Rirsebis simbolo.
ena eTnopolitikis erTerTi centraluri sakiTxia, vinaidan mravalenovan qveynebSi
mwvaved dgas potenciuri problemis safrTxe mocemuli eTnikuri jgufis mimarT
loialobasa da ufro farTo erovnul loialobas Soris. Tu eTnikurma jgufebma
ver miiRes kulturuli da enobrivi TviTmyofadobis SenarCunebis ufleba, moxdeba
eTnikurobisa da enis politizeba. amis ukiderusi gamoxatuleba gaxlavT
separatizmi an alternatiuli politikuri loialobis Zebna sxva saxelmwifoSi.
da, piriqiT, Tu eTnikur umciresobas eqmneba pirobebi Tavisi eTnobriv-kulturuli
TviTmyofadobis SenarCuneba-ganviTarebisTvis, eTnosis politikuri angaJirebis
xarisxi iklebs.
Tanamedrove msoflios qveynebis umravlesoba multieTnikuri da multienovania.
romelia yvelaze ukeTesi da demokratiuli enobrivi politika: is, romelic xels
uwyobs asimilacias Tu is, romelic xels uwyobs enobriv pluralizms. ra
politikuri Sedegebi mohyveba TiToeul maTgans? am kiTxvebze pasuxis povna,
pirvel rigSi, SeiZleba saerTaSoriso gamocdilebaSi, meore rigSi ki, yoveli
konkretuli SemTxvevis konteqstis gaanalizebiT. rogorc wesi, eTnikur harmonias
xeli ewyoba im qveyanaSi, romelic aRiarebs enobriv pluralizms, umciresobaTa
enobriv uflebebs, magram imavdroulad ayalibebs erTian, samoqalaqo da
kulturul identobas.
konkretul RonisZiebaTa nusxa unda gamomdinareobdes
TiToeuli qveynis specifikidan. miuxedavad amisa, yovel maTganSi erTerTi
fundamenturia socialuri integracia, dafuZnebuli swor saganmanaTleblo
politikaze. adamianma Tavisi identobis SesanarCuneblad aucileblad unda miiRos
ganaTleba mSobliur enaze, xolo warmatebuli integraciisaTvis ki srulfasovnad
unda aiTvisos saxelmwifo ena. pluralisturi enobrivi politikis privilegia is
aris, rom umciresobisaTvis sazogadoebis kulturaSi adgilis miniWebiT, is
warmoadgens
praqtikuli
da
agreTve
simboluri
CarTulobis
politikas.
moqalaqeebs sWirdebaT Tanamonawileobis grZnoba. swored es grZnoba aerTianebs
maT erad.
dRes saqarTveloSi aqtualurad dgas erovnebaTSorisi urTierTobebis sakiTxi,
vinaidan es urTierTobebi erovnuli saxelmwifos ganviTarebis konteqstSi
warmoiSveba. qarTulenovan da araqarTulenovan mosaxleobas Soris seriozul
problemad dgeba e.w. enobrivi barieri, rac erTerTi ZiriTadi mizezia erovnul
umciresobaTa
sazogadoebriv-politikur
cxovrebaSi
monawileobis
dabali
2
xarisxisa. saxelmwifo cxovrebaSi srulfasovani monawileobis misaRebad (rac
adamianis erTerTi ZiriTadi uflebaa) aucilebelia informaciis xelmisawvdomoba.
amas uzrunvelyofs swori enobrivi politika. enobrivi politikis Teoriis
istoria mowmobs imas, rom sazogadoebis enis funqcionirebaze warmatebul gavlena
SesaZlebeli gamxdara enis ganviTarebis tendenciebis da socialuri faqtorebis
gaTvaliswinebiT. amitom Zalze mniSvnelovania gasatarebeli enobrivi politikis
swori tipis arCeva da misi etapebis sworad gansazRvra.
2000 wels strasburgSi Catarebuli konferenciisaTvis enobrivi politikis Sesaxeb
momzadda dokumenti saxelwodebiT “multilingvuri da multikulturuli evropis
lingvisturi politika”, romelSic aRniSnulia, rom racionaluri enobrivi
politika SeiZleba emyarebodes mxolod regionis enobrivi situaciis Sesaxeb
sistemur codnas. amasTan, politikis SemuSavebisas gaTvaliswinebuli unda iyos
evropuli mSeneblobisaTvis mniSvnelovani ramdenime principi:
•
•
•
enaTa da kulturaTa mravalferovnebis SenarCuneba
adamianis enobrivi da politikuri uflebebi (enobrivi ufleba gulisxmobs
uflebaTa kompleqss, romelic moicavs rogorc enis xmarebis uflebas, aseve
im kulturis ganviTarebis uflebasac, romlis farglebSic ixmareba es ena.
demokratiul
saxelmwifoebSi
akrZalulia
privilegiebis
miniWeba
an
uflebaTa SezRudva enobrivi niSnis mixedviT)
am ganxriT evrosabWos mier SemuSavebuli mimarTulebebis danergva
saqarTveloSi mimdinare enobriv-eTnikuri procesebis ukeT gasagebad aucilebelia
gavixsenoT sabWoTa enobrivi politikis ZiriTadi etapebi.
1930 wlebamde komunisturi partia da saxelmwifo atarebda kurss, romelic mxars
uWerda ararusTa ganviTarebas. am periodSi gaCnda bevri nacionaluri skola,
rusulis Seswavla ki nebayoflobiTi iyo. (pluralizmi da enobrivi federalizmi)
1930-iani wlebidan 50-iani wlebis bolomde gaizarda rusulenovani skolebis
ricxvi. mSobeli dadga arCevanis winaSe: bavSvi mieyvana an nacionalur skolaSi an
rusulSi. bevri mSobeli irCevda rusuls SvilisTvis ukeTesi momavlis
uzrunvelsayofad, vinaidan rusuli iTvleboda sabWoTa sazogadoebrivi cxovrebis
ierarqiuli sistemis enad, mecnierebisa da kulturis enad da aucilebeli iyo
profesiul-socialuri mobilurobisaTvis. (erovnul-rusuli orenovneba)
1960 wlidan bevr avtonomiur respublikaSi daixura
umetesoba. (erTenovneba da lingvisturi rusifikacia)
nacionaluri
skolebis
1985 wlidan, demokratizaciis, glasnostisa da perestroikis gamocxadebam
kompartiis mier, romelic grZnobda reformebis gatarebis aucileblobas
xelisuflebis SesanarCuneblad, xeli Seuwyo yvela eTnikuri jgufis identobis
aRorZinebas. am mizeziT, 80-iani wlebis bolos yvela respublikaSi daiwyo
nacionalur teritoriaTa da enis statusis asamaRlebeli moZraobebi. postsabWoTa
sivrceSi Semcirda rusuli enis xmarebac da Seswavlac, SeizRuda tele-radio
3
mauwyebloba. magram rusuli enis funqcionirebis kidev erTi sfero am qveynebSi
iyo da dResac aris erovnebaTSorisi urTierToba.
saqarTveloSi qarTuli, saxelmwifo enis statusis miuxedavad, ar warmoadgens
erovnebaTSorisi urTierTobebis enas. am da sxva enobrivi problemebis
civilizebuli meTodebiT gadaWris gza aris enobrivi politikis samarTlianad da
efeqturad warmarTva.
saqarTveloSi efeqturi enobrivi politikis gatarebamde
1) Seswavlili unda iqnas enobrivi situacia qveyanaSi; enobrivi situacia
gansazRvrulia
rigi
faqtorebiT:
lingvisturi,
demografiuli,
socialurekonomikuri, geopolitikuri da istoriuli;
2) unda Catardes adaminis saerTaSorisod aRiarebul enobriv uflebaTa analizi;
3) gaTvaliswinebul unda iqnas qveynis mkvidri mosaxleobis da eTnikur
umciresobaTa
uflebebi
da
gaanalizdes
am
uflebaTa
ganxorcielebis
saerTaSoriso praqtika;
4) gaTvaliwinebul unda iqnas avtoqTonuri enis da mis matarebelTa roli
sazogadoebriv-politikur procesebSi, ekonomikasa da kulturaSi. gamoikveTos, ras
efuZneba avtoqtonuri erebis kulturul-enobrivi uflebebi da riT gansxvavdeba
isini sxva eTnikur jgufTa uflebebisagan;
5) analizisas yuradReba unda mieqces TiToeuli eTnikuri jgufis enobriv
pretenziebs.
eTnikuri
enobrivi
pretenziebi
damokidebulia
am
jgufis
saxelmwifoSi CarTulobis formaze;
6) Seswavlil unda iqnas is faqtorebi, romlebic iwvevs enobriv konfliqtebs da
dasaxul iqnas gzebi maT Tavidan asacileblad;
amgvari analizis safuZvelze unda SemuSavdes sistemuri gegma enobrivi politikis
gasatareblad, romelic sxva aspeqtebTan (konfesiur-religiur da socialurekonomikurTan) erTad safuZvlad unda daedos polilingvisturi sazogadoebis
integracias. saqarTvelos umniSvnelovanesi amocana unda gaxdes eTnikuri
mravalferovnebisgan erTiani eris Seqmna, romelSic sxvadasxva eTnikuri da
socialuri jgufi gaerTiandeba urTierTmomgebiani, saerTo intersebis, miznebisa
da Rirebulebebis garSemo. erovnuli enobrivi politikis warmatebis erTerTi
garanti ki aris balansis dacva eTnikur enaTa da saxelmwifo enis moxmarebas
Soris. enobrivi politika unda gaxdes saxelmwifos eTnopolitikis nawili,
romlis SemuSavebisasac yvela eTnikur jgufs unda mieces saSualeba SeinarCunos
Tavisi identoba, ganaviTaros igi, Seinaxos kultura, tradiciebi, ena. maSin igi
Tavis wvlils Seitans qarTuli sazogadoebis integraciaSi da konsolidaciaSi,
moqalaqeobrivi sazogadoebis ganviTarebaSi, socialur stabilurobasa da
demokratiis gaRrmavebaSi. imis magivrad, rom eTnikur umciresobebs avukrZaloT
oficialur doneze TavianTi enis xmareba, pirvel rigSi unda SevuqmnaT saTanado
pirobebi qarTulis asaTviseblad; qarTuli enis swavleba eTnikur umciresobebSi
unda gaumjobesdes specialuri meTodikis SemuSavebiT; saxelmZRvaneloebis,
TviTmaswavleblebis, sasaubroebis SeqmniT; kvalificiuri pedagogebis momzadebiT.
saqarTvelos enobriv politikaSi
4
1) gaTvaliswinebuli unda iqnas Cveni evropuli orientacia da saerTaSoriso
valdebulebebi enis funqcionirebis sferoSi;
2) aucileblad iqnas miCneuli kulturul-enobrivi mravalferovnebis SenarCuneba,
rogorc erovnebaTSorisi urTierTobebis optimizaciis erTerTi ZiriTadi piroba;
3) xazi gaesvas qarTuli sazogadoebis mravaleTnikurobas da es faqti CaiTvalos
faseulobad, Sefasdes dadebiTad;
4) unda SemuSavdes optimaluri enis kanoni, romelic mravalenovani kulturis
SenarCunebas Seuwyobs xels.
5) vinaidan erTerTi yvelaze mniSvnelovani gza, romliTac saxelmwifo
axorcielebs
Tavis
enobriv
politikas,
aris
ganaTlebis
sistema,
unda
ganisazRvros romeli enebi unda iswavlebodes skolaSi da ramden xans.
6) saganmanaTleblo programebi unda Sedges imgvarad, rom gaTvaliswinebuli iyos
sxvadasxva jgufis interesebi da bavSvs Causaxos tolerantoba sxva kulturebis
mimarT. sworad gatarebuli enobrivi politika saSualebas aZlevs eTnikur
umciresobas ufro aqtiurad da SeuzRudavad, identobis dakargvis gareSe Caebas
qveynis cxovrebaSi.
7) unda SemuSavdes konkretuli rekomendaciebi eTnikur umciresobaTa enebis
mxardasaWerad da saxelmwifo enis gasaviTareblad;
8) eTnikur umciresobebs unda mieceT saSualeba iswavlon mSobliur enaze;
xolo im enebze zrunva ki, romlebic mxolod saqarTvelos teritoriazea
gavrcelebuli, saqarTvelos gansakuTrebuli movaleobaa.
mosazrebam,
rom
TiTqos
eTnikur
umciresobaTaTvis
kulturul-enobrivi
ganviTarebis saSualebis micema saxifaToa saxelmwifos erTianobisaTvis didi
xania diskreditacia ganicada Tanamedrove mecnierebaSi.
enobrivi politikis SemuSaveba mxolod politikosebis saqme ar aris. bevri
enobrivi problemis Seswavlam msoflioSi cxadyo, rom maT qveS socialurekonomikuri da politikuri konfliqtebi Zevs. konkretuli enobrivi problemebis
gaanalizebis Sedegad cxadi xdeba mravalgvari informaciis flobis aucilebloba.
mocemuli arealis enobriv situaciaSi gasarkvevad ar aris sakmarisi martivi
kiTxvis dasma: “ra enebs flobT?” amitom am informaciis SegrovebaSi da
konsultaciebSi unda monawileobdes bevri sxvadasxva dargis specialisti:
lingvistebi, politikuri ekonomistebi, sociologebi da socioanTropologebi.
garda amisa, vinaidan enobrivi politikis erTerTi mizani yvela jgufis
saxelmwifo cxovrebaSi CarTvaa, masze muSaobaSic aucilebelia am jgufebis
monawileoba. Semdeg ki enobrivi politika sajaro ganxilvis sagani unda gaxdes da
mosaxleobis mxardaWera moipovos. xelisuflebam unda daarwmunos mosaxleoba
enobrivi politikis sasikeTo gavlenaSi. mosaxleobam SeiZleba mTlianad
gaiziaros, nawilobriv gaiziaros an saerTod ar gaiziaros igi. gaziarebis
xarisxiT SegviZlia vimsjeloT enobrivi politikis sworad warmoebis Sedegebze.
dauSvebelia enobrivi politikis naCqarevad momzadeba, magram masze muSaoba
saswrafod unda daiwyos, vinaidan ena did rols TamaSobs rogorc eTnikuri
konfliqtebis warmoSobaSi, ise Tanxmobis SenarCunebaSi.
5

Benzer belgeler

ssf-m daasrula saqarTvelos ekonomikuri programis meore

ssf-m daasrula saqarTvelos ekonomikuri programis meore bankebis sasesxo portfelebis gauaresebis fonze, aseve kreditis Semcirebis negatiuri gavlenis gamo bankebis momgebianobaze, kritikul mniSvnelobas iZens sabanko zedamxedvelobis gamarTuli muSaoba. am ...

Detaylı

ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universitetis i

ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universitetis i warmogidgenT zemoxsenebul naSroms da ukve arsebuli SeTanxmebis Sesabamisad gTxovT oficialurad daavaloT mas misi recenzireba. _ me darwmunebuli var, rom igi mizezs gamoZebnis da werilobiTi formiT Ta...

Detaylı

rom xma amoeRo... germaniaSi nacistebi rom komunistebs

rom xma amoeRo... germaniaSi nacistebi rom komunistebs radganac is, rom dafinanseba arsebobs, avtomaturad ar gulisxmobs imas, rom abiturienti mzadaa umaRles saswavlebelSi Casabareblad. vfiqrob, Sedegebze ramdenime wlis Semdeg unda visaubroT. am dadgeni...

Detaylı

iv.javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universiteti humanitarul

iv.javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universiteti humanitarul problemis aqtualoba da sadisertacio Temis arCevani ganapiroba im faqtma, rom bolo aTwleulebis manZilze, saerTaSoriso urTierTobebis speqtris gafarToebasTan dakavSirebiT, sul ufro met mniSvnelobas iZ...

Detaylı

Untitled

Untitled daxmarebis da mxardaWeris mniSvneloba. xazi gaesva, rom xelisufleba maqsimalur Zalisxmevas mimar­Tavs demokratiuli saxelmwifos Semad­ geneli iseTi sasicocxlo mniSvnelobis sferoebis mimarT, rogori­ ...

Detaylı

ludvig fon mizesi 1881-1973 ludvig fon mizesma Tavisi cxovreba

ludvig fon mizesi 1881-1973 ludvig fon mizesma Tavisi cxovreba mxolod mewarmeebis, bankirebis da maTi momijnave profesiebis mqone xalxis interesis sagania, amasTan, yovel jgufs, sazogadoebriv segments an qveyanas sakuTari gamorCeuli ekonomikuri urTierTobebi ax...

Detaylı