pikknurme dolokivimaardlas pikknurme

Transkript

EESTI GEOLOOGIAKESKUS
Tartu regionaalosakond
PIKKNURME DOLOKIVIMAARDLAS
PIKKNURME DOLOKIVIKARJÄÄRIS
KARBONAATKIVIMITE KAEVANDAMISE
KESKKONNAMÕJU HINDAMISE
ARUANNE
Tartu, 2012
Tartu regionaalosakond
Ain Põldvere
litsents KMH0137
KESKKONNAMÕJU HINDAMISE
ARUANNE
(eelnõu)
OÜ Eesti Geoloogiakeskus
juhatuse liige
Aivar Pajupuu
Tartu 2012
SISUKORD
1. Sissejuhatus………………………………………………………………….
1.1. Kavandatav tegevus, keskkonnamõju hindamise algatamine ja eesmärk
1.2. Kavandatav tegevus, eeldatavad keskkonnamõjud…………………….
1.3. Keskkonnamõju hindamise protsessi osalised………………………….
1.4. Ülevaade kasutatud dokumentidest ja allikatest………………………..
2. Mõjutatava keskkonna kirjeldus…………………………………………….
2.1 Pikknurme dolokivikarjääri asukoha ja selle ümbruse iseloomustus…....
2.1.1. Asukoht, asustus, infrastruktuur, maaparandussüsteemid……...
2.1.2. Ümbruskonna vesivarustus……………………………………..
2.1.3. Looduskaitsealad, loodus-ja keskkonnakaitselised objektid……
2.2. Geoloogilise ja hüdrogeoloogilise ehituse põhijooned…………………
2.2.1. Pinnakate………………………………………………………..
2.2.2. Aluspõhi…………………………………………………………
2.2.3. Hüdrogeoloogiline ehitus………………………………………..
2.3. Kaevandamine Jõgevamaa paekarjäärides ja selle senine keskkonnale..
3. Geoloogilise ja hüdrogeoloogilise ehituse põhijooned…………………
4. Kavandatav tegevus, keskkonnamõjud, mõjutatav keskkond, negatiivse
keskkonnamõju leevendamisvõimalused, seire, alternatiivid………………….
4.1. Kattekihi eemaldamine………………………………………………….
4.2. Dolokivi kaevandamine…………………………………………………
4.2.1. Kaljupinnase kobestamine………………………………………
4.3. Kobestatud kaljupinnase töötlemine…………………………………….
4.4. Põhjavee alandamine……………………………………………………
4.5. Karjäärivee väljapumpamine……………………………………………
4.6. Killustiku transport……………………………………………………..
4.7. Karjääri ala korrastamine……………………………………………….
4.8. Keskkonnamõjude koondhinnang………………………………………
4.9. Alternatiivsed võimalused………………………………………………
5. Keskkonnaseire………………………………………………………………
6. Loodusressursid……………………………………………………………...
7. Avalikkuse kaasamine……………………………………………………….
8. Aruande ja hindamistulemuste kokkuvõte…………………………………..
Kasutatud kirjandus…………………………………………………………….
Lisa 1. KMH programm, avalikustamisega seotud dokumendid ning
heakskiitmise otsus……………………………………………………………..
Lisa 2. Kutselise kinnisvara hindaja Merilin Piik’i ekspertarvamus Pikknurme
dolokivikarjääri tegevusega kaasnevast mõjust kinnisvarahindadele…………
Graafiline lisa 1. Pikknurme dolokivimaardlas Pikknurme dolokivikarjääris
karbonaatkivimite kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruande
ülevaatekaart
3
3
4
4
6
6
6
6
18
20
22
22
23
25
27
13
31
32
35
35
44
46
52
55
56
57
57
60
61
61
63
70
73
105
3
1. SISSEJUHATUS
1.1. Kavandatav tegevus, keskkonnamõju hindamise algatamine ja eesmärk
OÜ KTM Vara taotleb ehitusdolokivi kaevandamise luba Pikknurme dolokivikarjääri
mäeeraldisel. Taotletav mäeeraldis asub Jõgeva maakonnas Puurmanni vallas Pikknurme
külas Pikknurme dolokivimaardla piires (joonis 1). Taotletava Pikknurme dolokivikarjääri
mäeeraldise pindala on 21,40 ha, mäeeraldise teenindusmaa pindala 26,23 ha. Pikknurme
mäeeraldisel on katendi maht 642 tuh. m3, sellest mulla maht 64 tuh. m3 ja ehitusdolokivi
kaevandatav varu 3481 tuh m³. Kogu varu jääb põhjaveetasemest madalamale.
Kavandatava karjääri sügavuseks kujuneb 20 meetrit. Dolokivi kavatsetakse kobestada
lõhkamise abil, töödelda mobiilse purustus-sõelumissõlmega. Killustiku väljaveoks
Pikknurme–Põltsamaa maanteele kasutatakse kohalikku Kolga–Inno teed. Kogu
kaevandamise jooksul pumbatakse karjäärist põhjavett, mis suunatakse Neanurme jõkke või
Ruupa peakraavi, kust vesi liigub edasi Pikknurme jõkke.
OÜ KTM Vara kavatseb Pikknurme dolokivikarjääri kõrgekvaliteedilisest ehitusdolokivist
toota ehituskillustikku, mida saab pikas perspektiivis (30 aasta jooksul) kasutada nii
üldehitustöödel kui ka teede ehitusel Kesk- ja Lõuna-Eestis.
Karjääri tööajaks planeeritakse kolmkümmend aastat ja ehitusdolokivi keskmiseks
kaevandatavaks aastaseks mahuks 116 tuh. m3.
15. augustil 2011. a võttis Keskkonnaameti Jõgeva–Tartu regioon menetlusse OÜ KTM Vara
maavara kaevandamise loa taotluse ehitusdolokivi kaevandamiseks Pikknurme
dolokivimaardlas Pikknurme dolokivikarjääris. Kavandatav Pikknurme dolokivikarjäär asub
Jõgeva maakonnas Puurmanni vallas Pikknurme külas eraomandis olevatel kinnistutel Hinnu
(katastritunnus 61102:003:034, 61102:003:0039), Inno (katastritunnus 61102:003:0040), UusPinu (katastritunnus 61102:003:0041) ja Pinu (katastritunnus 61102:003:0035). Vastavalt
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse paragrahv 11 lg 2, vaatas
otsustaja (Keskkonnaameti Jõgeva–Tartu regioon) OÜ KTM Vara poolt esitatud
kaevandamise loa taotluse läbi ja algatas keskkonnamõju hindamise (KMH) 09.11.2011. a
juhataja korraldusega nr JT 10-5/11/25201-4 (lisa 1). Keskkonnamõju hindamise algatamisest,
programmi väljapanekust ja avalikust arutelust teavitati menetlusosalisi ja avaldati vastavad
teadaanded Ametlikes Teadaannetes 15. 11. 2011. a ning 29. 11. 2011. a.
Programmi täiendamiseks ja muutmiseks saabus ettepanekuid kuni programmi avaliku
aruteluni, mis toimus Puurmanni vallavalitsuses 19. 12. 2011. a. Pikknurme karjääri
rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi avaliku arutelu protokoll
on esitatud lisas 1. Programmi täiendusi tehti ka arutelul toimunud ettepanekute põhjal.
KMH programm on heaks kiidetud Keskkonnaameti Jõgeva–Tartu regiooni poolt (lisa 1) ja
heakskiitmine avalikustatud Ametlikes Teadaannetes 13.02.2012. a. Heakskiidetud
programmi alusel viidi läbi keskkonnamõju hindamine (KMH).
4
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (§ 2, lõige 1) alusel
on keskkonnamõju hindamise (KMH) eesmärk:
1) teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek
kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valimiseks, millega on võimalik
vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist;
2) anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle alternatiivsete võimalustega
kaasneva keskkonnamõju ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise
võimaluste kohta;
3) võimaldada keskkonnamõju hindamise tulemusi arvestada tegevusloa andmise menetluses.
Keskkonnamõju hindamisel keskendutakse eelkõige olulise keskkonnamõju
väljaselgitamisele ja keskkonnaloa sellest tulenevate keskkonnanõuete määratlemisele.
Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha
keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu
inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
1.2. Kavandatav tegevus, eeldatavad keskkonnamõjud
Kavandatav tegevus (kaevandamisprotsess) koosneb katendi (mulla ja moreenpinnase)
koorimisest, põhjavee taseme alandamisest vee väljapumpamise teel, maavara (dolokivi)
kobestamisest lõhkamise abil ja töötlemisest mobiilses purustus-sõelumissõlmes, töödeldud
materjali karjäärisisesest transpordist ja killustiku väljaveost tarbijani, karjääri ala
korrastamisest.
Kavandatava tegevuse olulisemateks keskkonnamõjudeks on kaevandamise tehnoloogilise
protsessiga ja transpordiga kaasnev müra ja tolm, lõhketöödega kaasnev maapinna seismiline
võnkumine (vibratsioon) ja lõhkeproduktide leviku ulatus, kaevandamise mõju põhjaveele, sh
kaevudele, mõju vooluveekogudele, mõju maastikule, maakasutusele, mõju ümbruskonnas
elavate inimeste elukvaliteedile ja tervisele, ehitistele ja kinnisvara väärtusele,
looduskaitseobjektidele.
1.3. Keskkonnamõju hindamise protsessi osalised
Arendaja:
OÜ KTM Vara, registrikood 10289823, aadress Tartu mnt 66, Soinaste küla, Ülenurme vald,
61709, Tartu maakond. Arendajat esindab Geobaltica OÜ juhataja Raivo Markov, telefon
5031411, e-post [email protected].
Otsustaja ja järelvalve teostaja:
Keskkonnaameti Jõgeva–Tartu regioon, Aleksandri 14, 51004 Tartu, tel 7302252, e-post
[email protected].
Ekspert: OÜ Eesti Geoloogiakeskus, Kadaka tee 82, Tallinn, 12168. Vastutav ekspert Ain
Põldvere, litsents KMH 0137, telefon 5104753, e-post [email protected].
Keskkonnamõju hindamise aruande koostamisel osalesid osaühingust Eesti Geoloogiakeskus
Merle Truu (hüdrogeoloog), Ranek Rohtla (litsents KMH0142; geoloog), Leonid Savitksi
(juhtiv hüdrogeoloog), Valeri Savva (vanemhüdrogeoloog), Marko Häelm (hüdrogeoloog),
Aado Talpas (vanemgeofüüsik).
Kauru
AA
Jõgeva
K õp
Sopimetsa lubjakivimaardla
karjäärid
Lu
ige
J
r
u pk
Nurgasaare
raba
Mõisamaa
pkr
SAM
PÕLT
Vilina
pkr
Mõisamaa
Tapiku
raba
kr
he
ej
ep
Ro
Pä
inu
rm
IMAVERE
ig
Lu
älja
biv
Lom
Pendi pkr
Sepaoja
Võduvere
pkr
oja
Võrevere
Viruvere
Kurista
Kõpu
Uinvilja
ere
Nurga
Kose
pkr
JÕGEVA
Jõgeva
Õuna
Lahavere
Umbusi j
Luige soo
Kõp
u
Vägari
e
ver
ha
La
Kurista pkr
pkr
Luigenurga oja
Luige
Ellakvere
Võikvere
Kiigevere
Nurga
Moorits
kr
saa
re
P
Patjala
Pakaste
Mõisaküla
Kaavere
Mõrtsi
Pajusi
Lauka pkr
t
ris
Ku
a pkr
Vorsti
Härjanurme
Aidu looduskaitseala
Kalevi
Ka
av
ej
Ne
anu
rm
e
re
Pauastvere
Räsna oja
Võ
is i
Lustivere
Jõune
Pari
kr
Pööra
pk
a
oj
Annikvere
kn
urm
ej
Pik
e
tug
us
Pu
Ka
Asu kr
kr
pkr
Ro
om
eti
kr
Tõrve
ba
oja
Pik
kn
ur
me
j
ikve
re p
Tõ
rv
ep
u
änd
ra
Ann
Ro
om
eti
oj
a
Roometi oja
si
Pikknurme
dolokivikarjäär
lakü
Kab
Saar
e pkr
Visus
Tammiku
rt
ej
oja
nurm
Mä
kr
la p
Pikknurme
Kursi
pkr
Kursi kirik
Laasme
Üle
pk
jõe
r
Ru
r
ja
Re
ps
io
Puurmani
j
r
a
e
urm
pk
a
e
an
Ne
Kirikuraba looduskaitseala
projekteeritav
aba
ku r
di
Kirikuvalla
kr
J
PÕLTSAMAA
s
Umbusi
Kiri
n
Hu
ap
up
Ru
oja
upa
Sortsi
o
Koogi
r
TABIVERE
b
pk
r
a
Hirveaia
a
pkr
Jüriküla
d
o
kr
Jüriküla
so
r
pk
ej
rm
nu
kk
Pi
re
aa
os
So
Järtsaare
lsa
a
Ka
M
Käo pkr
is
e
ra
b
PUURMANI
pkr
An
nik
ve
re
a
are
j
So
Hu
ndio
ja
e
iver
Nea
j
pkr
Kablaküla
la
o
Alam-Pedja looduskaitseala
Järt
sa
e
av
r
Pikknurme looduskaitseala
projekteeritav
Pud
isil
busi
Um
Ka
h
S
Pa
en
as
ti
pk
r
a
oja
j
pkr
Neanurme
di
oj
pk
Tõrve
e re
div
Umbusi
Võ
isik
u
Pu
Kahisilla pkr
pkr
küla
Kabla
Hu
n
Kamari
pk
r
soo
Visusti
J
kr
re p
Väike-Kamari
Sarve pkr
Lubjaahju
Nõm
aver
e
Kaliküla
Velti
re
pkr
Lebavere
kr
Kamari paisjärv
r
pk
aa
J
Kiti kr
ss
TS
AM
AA
are
Alevisa
pkr
na
kr
Kiti kr
Nõmavere
Võisiku
Ka
PÕ
L
Velti kr
ep
ar
Nõmavere
Sa
e pkr
Alevisaar
Rõstla
dolokivikarjäär
Tõrenurme
A
ikve
Ann
Esku
DJ
PE
J
STI
NAVE
M
ää
nd
a
r
pk
pkr
oja
e
er
stv
lu
Su
Võhmanõmme
Kaa
ve j
re
ve
du
Pa
r
PÕLTSAMAA
Kuningamäe
Rõstla
nasti
pk
r
Kassinurme
Saduküla
ku
Vitsjärve
opre
kr
Pudivere oja
Pudivere
re soo
ss
in
ur
me
Puustuge oja
Pu
div
er
e
Mõhküla
la
a
pkr
Viruve
Pudivere
dolokivikarjäär
oja
Mällikvere
e
PÕLTSAMAA
kü
oj
Luiska
stve
Ala
Koera
oja
Sa
du
aj
Laev
Sulustvere
oja
Ka
PEDJA J
j
Alastvere
a
sn
Rä
ja
Sa
kr
Adavere
Räsna
rgo
Ku
Lu
h to
ja
la
mb
is
sk
Ve
Pajusi
Kalme
pk
r
Painküla
o ja
Pikknurme j
Loopre
Pilu
la
oja
Kure
re
tve
lus
Su
Kalana
Puiatu
ere
tj a
pkr
Kalana
Pisisaare
Puduküla
Vana-Jõgeva
üla
ink
Pa
Imavere
Pa
Siimusti
kr
a
a kr
asn
Ra
Kaave
Aidu
va
Lii
oj
Räsna
Puiatu
P A J U S Pajusi
I
lubjakivimaardla
karjäärid
Käo
Altnurga looduskaitseala
projekteeritav
Tikasi kr
Epru raba
M
Kõnnujõe
Umb
usi
j
e kr
saar
E
nn
Vissuvere
o
PE
so
L O O D U S K A I T S E A L A
r
ie
Le
pk
a
os
So
u pk
Loks
u
A L A M - P E D J A
si j
bu
Um
r a b a
J
Kap
U m b u s i
DJ
A
pkr
Taganurga
Altnurga
Kolga Jaani
Joonis 1. Ülevaade Pikknurme dolokivikarjääri asukohast, piirkonna paekivikarjääridest ja looduskaitsealadest. Mõõtkava 1:150 000. Alus: Eesti Baaskaart, lehed 5433, 5434, 6411,6412
5
6
Asjast huvitatud isikud:
OÜ KTM Vara, Puurmanni Vallavalitsus, Keskkonnaameti Jõgeva–Tartu regioon,
kavandatava karjääri ümbruse elanikud ja maaomanikud ning killustiku veotee ääres elavad
inimesed.
1.4. Ülevaade kasutatud dokumentidest ja allikatest
Keskkonnamõju hindamisel tugineti kehtivatele seadustele, määrustele ja teistele
normdokumentidele, samuti geoloogilise uuringu andmetele ja välivaatlustele. KMH käigus
koostati ülevaade piirkonna kaevudest, võimaluse korral mõõdeti veetase ja kaevude sügavus,
tehti mäeeraldisel asuva seirepuurkaevu kavernomeetria ning aasta jooksul on tehtud
seirekaevu veetaseme mõõtmisi. KMH käigus telliti eksperthinnang kaevandamise mõjust
kinnisvara väärtusele. KMH käigus tehti karjäärist väljapumpamisega kaasneva põhjavee
alanduse modelleerimine. KMH aruande koostamisel arvestati kohalike elanike ja
maaomanike poolt esitatud põhjendatud soovitusi ja ettepanekuid. Kasutatud seaduste,
määruste ja muude dokumentide nimistu on toodud kirjanduse loetelus.
2. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS
2.1. Pikknurme dolokivikarjääri asukoha ja selle ümbruse iseloomustus
2.1.1. Asukoht, asustus, infrastruktuur, maaparandussüsteemid
Pikknurme dolokivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 26,23 ha, sealhulgas
mäeeraldise pindala 21,40 ha.
Taotletav Pikknurme dolokivikarjääri mäeeraldis (joonis 2) paikneb Jõgevamaal Puurmani
vallas Pikknurme külas Pinu, Uus-Pinu, Hinnu ja Inno maaüksustel. Maaomanikud on andnud
OÜ-le KTM Vara nõusoleku maa kasutamiseks. Puurmanni valla 2009. a üldplaneeringus
(ÜP) on taotletava dolokivikarjääri alal ja selle lähiümbruses maakasutuse juhtfunktsiooniks
määratud peamiselt põllumaa, mäeeraldise kaguosal metsamaa.
Mäeeraldis ja teenindusmaa asuvad valdavalt haritaval maal (joonis 3). Vaid lõunaosas
kasvab lehtpuumets ja võsa. Pinu maaüksuse piires jäävad mäeeraldisele talu vanad
majapidamishooned, mis omaniku kinnitusel on amortiseerunud ja mis kaevandamise
jõudmisel nendeni lammutatakse. Üle mäeeraldise viib Pinu maaüksusele kohalik Kolga–Inno
tee nr 3 (nr 6110030), samuti ulatub sinna elektriõhuliin F4 (VID kood M32083789).
Kinnistute omanikud on esitanud oma seisukoha, et peale hoonete lammutamist elektriliini ei
kasutata ja kui kaeveala liinini jõuab, see demonteeritakse vastavalt Eesti Energia seatud
tingimustele.
Pikknurme karjäär jääb ulatuslikule Adavere–Põltsamaa nitraaditundlikule alale, kus
pinnakate on suhteliselt õhuke ja põhjavesi nõrgalt kaitstud.
Reinumetsa
Madise
Kadaka
Pikknurme mk 1
Karli
Kangru
Luige
Kristeni
Reinu
Metsanurme
Tobija
Metsanurme
Madise
Pahkle
Tõnise
Olli
Pikknurme
kontor
Maie
Pihlaka
Aruvaälja
Meierei
Mäe
Juhani
Mägimündi
Käo
Tele
Peebu
Jaagu
Lodusoo
NõmmeNõmmenhof
Kahala
Pikknurme metskond 4
Pibari
Aasa
Mustakassi
TA
LL
IN
N
Tiidori
Kassi-Jüri
Metsalaane
Madise
Nõmme-Nõmmenhof
Hinnu
Maasika
Soldati
ee
e
o te
ma
at
Inno
Mannuse
Inn
Põ
ltsa
lga
Ko
Kiisa
Kolga
Pinu
Suitsuräime
Sepa
Uus-Pinu
Uus-mannuse
Pi k
kn
urm
e-
Inno
Sundjasaare
Nõmme-Kuke
Pendi
Ketu
Veski
-T
AR
TU
Kivi
Veski
M
AA Tonga
NT
Vanakooli tee 8
EE
Vompa
Reinumetsa
Kaisa
PIKKNURME
KÜLAKESKUS
Kiisa
Vanakooli tee 17
Miku
Oja
Kodara
Kasepalu
Safransirmiku
Pihlaka
Vana-Matsi
Lakkrupiku
Margusepõllu
Vahtra
Hinnu
Vanakooli tee 23
Veski
Nurga
Siimu
Väike-Uuetoa
Oja
Riigi reservmaa
piiriettepanek
Jaagu
Noorematsi
Suurmaa
Raidu
Andrese
Uuetoa
Jaagumardi
Kristina
Laane
Kaha
Andrese
Matsi
Laanelepa
Uus-Kaha
Lepiku
Vanatoa-Põllu
Lepalaane
Pikknurme metskond 124
Kodara
Nurga
Vanatoa-Põllu
Vanatoa
Härmi
Matsi
Metsa
Alam-Pedja lka 87
Marguse
Põltsamaa mk 17
7
Joonis 2. Ülevaade Pikknurme dolokivikarjääri lähiümbrusest ca 2 km raadiuses. Pikknurme karjääri mäeeraldis on piiritletud punase pidevjoonega, teenindusmaa punase katkendjoonega.
Mõõtkava 1:20 000. Alus: Eesti Põhikaart Maa-ameti kaardirakendusest.
8
Joonis 3. Vaade Pikknurme dolokivikarjääri lõuna- (vasakul) ja keskosale (paremal).
Vasakpoolsel fotol taamal Pinu talu hooned ja segamets, mis jäävad osaliselt mäeeraldise
piiresse. Parempoolse foto vasakus servas on näha Kolga–Inno teed. Maapinna reljeef on
mäeeraldise piires tasane, väikese langusega lõuna suunas.
Mäeeraldise ala reljeef on tasane, väikese langusega lõuna suunas. Põhjaosas on maapinna
absoluutne kõrgus 44–45 m, lõunaosas 42,5–43 m. Sarnane maapinna kõrgus iseloomustab ka
mäeeraldise ümbrust. Ligikaudu 2,5 km kaugusel kirdes, Pikknurme külakeskuses, on
maapinna absoluutseks kõrguseks 50 meetrit.
Ülevaate Pikknurme dolokivikarjääri ümbruse vooluveekogudest annab joonis 5.
Mäeeraldisest põhja ja lääne suunas, põllu- ja metsamaa piiril asuv sirge kraav, Ruupa oja
(joonis 4; 5), on rajatud maaparandussüsteemide ehitamise käigus.
Joonis 4. Ruupa oja asub mäeeraldisest põhja ja lääne pool põllu- ja metsamaa piiril ja on
käesolevaks võssa kasvanud (vasakpoolne foto). 2011. aasta novembris oli ligikaudu 2 m
sügavune kraav (Ruupa oja) kuiv (parempoolne foto).
Mäeeraldise lõunaosast jääb Ruupa oja suubumiskoht Neanurme jõkke 100 m kaugusele.
Maaparandussüsteemide ehitamise käigus on Neanurme jõe looduslikku voolusängi muudetud
ja enne suubumist Pikknurme jõkke on vesi suunatud ligikaudu 4,5 km ulatuses uude
voolusängi – maaparanduskraavi (joonis 5, 6). Mäeeraldisest lõuna ja kagu pool, põldude
vahel, on Neanurme jõe voolusäng kohati võsa täis kasvanud ja kaldad vajunud.
Kopratammide tõttu on mäeeraldisest lääne poole, metsa alale jääv jõgi üles paisutatud. Metsa
piires on jõgi täis mahalangenud puid (joonis 7).
oj
a
Ne
a
end nurm
ine e jõ
sän e
g
Pikkn
ur
i
õg
Ru u
pa o
ja
ej
Ru
upa
m
ur
pea
kr
an
aav
me jõg
i
iv
er
e
Pu
d
Ne
av
nduskra
Maapara
upa
i
jõg
av
kra
pea
me
nur
Ru
Nea
Pik
knu
r
me
jõg
i
Ne
anu
rm
e jõ
gi
Joonis 5. Ülevaade vooluveekogudest Pikknurme dolokivikarjääri (piiritletud punase joonega) piirkonnas. Joonisel paremal asub väljavõte Keskkonnaregistrist - punane joon markeerib Neanurme jõe asukohta. Ligikaudu 4,1 km pikkusel lõigul
enne Pikknurme jõkke suubumist on Neanurme jõe voolusängiks maaparandussüsteemide ehituse käigus rajatud kraav, millesse suubub Pudivere oja, Ruupa oja ja Ruupa peakraav. Nii Ruupa oja nime kandev kraav kui ka Ruupa peakraav
on rajatud samuti maaparandussüsteemide ehitamise käigus. Neanurme jõgi suubub Pikknurme jõkke. Neanurme jõe lõik Tallinn-Tartu-Luhamaa maantee sillast kuni suubumiseni Pikknurme jõkke kuulub riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude
loetellu (RTL 2006, 7, 133; RTL 2007, 63, 1134). Mõõtkava 1:20 000. Alus: Katastri aluskaart, leht 5492. F1-F10 - fotod vooluveekogudest (vt joonistelt XX - XX).
9
10
Joonis 6. Neanurme jõe sirge voolusäng mäeeraldisest lääne pool metsa-alal (vasakpoolne
foto) ja mäeeraldisest lõuna pool põldude vahel (parempoolne foto). Kopratammide tõttu on
metsade vahele jääv jõgi üles paisutatud.
Joonis 7. Mäeeraldisest lõuna pool on Neanurme jõgi kopratammide tõttu üles paisutatud
(parempoolne foto). Jõgi on täis mahalangenud puid (vasakpoolne foto). Fotod on tehtud
2011. aasta 16. novembril.
Ülevaate Neanurme jõe voolusängist ja veehulgast Pikknurme–Põltsamaa tee truubi juures
annavad fotod (joonis 8 ja 9), mis on tehtud 2011. aasta novembris (vasakpoolsed fotod) ja
2012. aasta 14. aprillil (parempoolsed fotod).
Joonis 8. Kraavi suunatud Neanurme jõgi Pikknurme–Põltsamaa teest lääne pool.
Vasakpoolne foto on tehtud 2011. aasta novembris, parempoolne suurvee ajal 2012. aasta
aprillis. Jõesäng on võssa kasvanud ja kaldad vajunud.
11
Joonis 9. Kraavi suunatud Neanurme jõgi Pikknurme–Põltsamaa teest (truubist) ida pool.
Vasakpoolne foto on tehtud 2011. aasta novembris, parempoolne suurvee ajal 2012. aasta
aprillis. Truubi läbimõõt on 1,5 meetrit, kraavi põhja laius ca 2,5 m, kraavi sügavus ca 1,5
meetrit.
Suubumisel Pikknurme jõkke on koprad rajanud Neanurme jõele tammi, mille tõttu on jõgi
üles paisutatud. Neanurme jõgi on eesvooluks maaparandussüsteemidele Tallinn–Tartu–
Luhamaa maanteest lõuna pool. Jõe normaalseks funktsioneerimiseks tuleb eemaldada
kopratammid ja voolusäng mahalangenud puudest ja võsast puhastada. Neanurme jõe lõik
Tallinn–Tartu–Luhamaa maanteel asuvast sillast kuni suubumiseni Pikknurme jõkke kuulub
riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu (RTL 2006, 7, 133; RTL 2007, 63, 1134).
Neanurme jões on forelli püütud veel eelmise sajandi seitsmekümnendatel aastatel. Peale
metsakuivendus- ja maaparandustöid, kui Neanurme jõgi suunati uude sängi
(maaparanduskraavi), pole sealt forelli saadud. Ka Pikknurme jões, kuhu Neanurme jõgi
suubub, pole ihtüoloog Rein Järvekülg’i poolt kontrollpüügiga forelli saadud. Kontrollpüük
tehti 2011. a sügisel Pikknurme külast mõnisada meetrit allpool. Forelli esinemise kohta
puudusid igasugused ilmingud ja ihtüoloogi hinnangul on Pikknurme jõgi forellile sobimatu,
kuna suvel veetase oluliselt langeb. Tallinn–Tartu–Luhamaa maanteest põhja pool on
arvatavasti tegemist karstialaga, sest veevaesemal ajal kaob vesi jõest täielikult. Sarnane
olukord on ka Neanurme jõe vana sängi kohal Pikknurme–Põltsamaa maantee truubi juures
(joonis 10).
Joonis 10. Neanurme jõe vana voolusäng Pikknurme–Põltsamaa maantee truubist ida pool
(vasakpoolne foto) ja truubist lääne pool (parempoolne foto). 2011. aasta 11. novembril oli
jõesäng kuiv. Teest lääne pool on jõesäng võsastunud.
12
Tallinna Tehnikaülikooli Keskkonnatehnika Instituudi poolt koostatud Viru ja Peipsi
alamvesikondade jõgede seisundi hindamisel veemajanduskavade koostamiseks (Loigu, 2003)
hinnatakse Pikknurme jõge kõrge lämmastiku sisalduse tõttu halva kvaliteedi klassi kuuluvaks
jõeks. Teiste näitajate (O2, BHT7, Püld) osas on veekvaliteet väga hea.
Mäeeraldise lääneosast, metsa servast algab 2–2,5 m sügavune maaparanduskraav (joonis 5 ja
11), mis ida pool suubub Ruupa peakraavi. 2012. aasta aprillis tehtud ülevaatuse ajal oli
kraavis vett vähe (joonis 11).
Joonis 11. Mäeeraldise lääneosast algav maaparanduskraav, kus suurvee ajal, 2012. aasta
aprillis, oli vett väga vähe. Kraavi sügavus on kuni 2,5 meetrit. Kraav on kohati võsa täis
kasvanud ja vajab puhastamist.
Tallinn–Tartu–Luhamaa maanteest vahetult lõuna poolt algav Ruupa peakraav suundub
mäeeraldisest ida pool üle põllumaade ja suubub Pikknurme jõest ca 700 m kaugusel
Neanurme jõkke. Ruupa peakraav on kohati võsa täis kasvanud. Ülevaate Ruupa peakraavi
sügavusest ja veehulgast Pikknurme–Põltsamaa maantee lähedal ja maanteest ida pool
annavad fotod joonistel 12 ja 13.
Joonis 12. Ruupa peakraav Pikknurme–Põltsamaa teest lääne pool (vasakpoolne foto) ja
teetruubist ida pool (parempoolne foto). Truubi läbimõõt on meeter. Fotod tehtud 2012. aasta
14.aprillil.
13
Joonis 13. Ruupa peakraav ca 0,5 km Pikknurme–Põltsamaa teest ida pool (vasakpoolne foto)
ja vahetult enne suubumist Neanurme jõkke (parempoolne foto). Peakraavis ja Neanurme jões
on vesi üles paisutatud, sest Neanurme jõe suubumisel Pikknurme jõkke on koprad rajanud
tammi. Fotod on tehtud kevadise suurvee ajal 14.aprillil.
Neanurme jõe veetaseme absoluutne kõrgus on mäeeraldise lõunaosa lähedal ligikaudu
41,5 m, 3 km kaugusel, suubumisel Pikknurme jõkke, ligikaudu 37 m. Veetaseme keskmiseks
languseks kilomeetri kohta on 1,5 meetrit.
Mäeeraldisest põhja, loode, lääne ja edela poole jäävad ulatuslikud, valdavalt lehtpuu- ja
segametsaga liigniisked alad (joonis 14), mille piires asub metsakuivendussüsteem.
Pikknurme dolokivikarjäärist lääne pool moodustab 40–60 aasta vanuse puistu valdavalt kask,
lepp, haab, kohati kuusk, karjäärist põhja pool domineerib 50–70 a vanuses puistus kuusk ja
kask. Mäeeraldisele lähimad, metsamaana kasutusel olevad kinnistud on Kassi-Jüri, Kahala,
Metsalaane, Reinumetsa, Veski, Lakkrupiku, Inno, Madise, Veski (joonis 2). Pinnamood on
metsamaade alal tasane. Metsakuivendussüsteem, mille eesvooluks on Neanurme jõgi, ei
toimi, sest kuivenduskraavid on kinni vajunud ja Neanurme jõel asuvad kopratammid.
Mäeeraldisest vahetult kagu pool asub segametsaga kaetud Vana-Matsi maaüksus.
14
Joonis 14. Fotod metsast Pikknurme karjäärist lääne ja põhja pool.
Mäeeraldisest kirde, ida, kagu ja lõuna poole jäävad tasase reljeefiga haritavad maad, mille
piires asub Ruupa I maaparandussüsteem. Maaparandussüsteemi dreenib Ruupa peakraav ja
Neanurme jõgi. Valdavalt põllumaana kasutusel oleval maal on mäeeraldisele lähimateks
Kolga, Ketu, Vompa, Suitsuräime, Nurga, Matsi ja Noorematsi kinnistud (joonis 2).
Mäeeraldisele lähim, Ketu talu elamu (elamiseks ei kasutata) asub mäeeraldise piirist ca
250 m kaugusel. Kirdesse, ca 0,7 km kaugusele jääb Vompa talu elamu, 1,3 km kaugusele
Tiidori talu elamu. Ida pool, ca 0,6 km kaugusel, Suitsuräime maaüksuse põhjapiiril, Kolga–
Inno tee ääres, asub katastrisse kandmata maal lagunenud taluhoone (joonis 16), ca 1,3 km
kaugusel Pendi talu elamu. Kagu poole, ca 0,8 km kaugusele jäävad Nurga talu lagunenud
hooned (joonis 16). Lõuna pool, ca 1,1 km kaugusel asub Matsi talu elamu. Ligikaudu 1,3 km
kaugusele põhja poole jäävad Pihlaka ja Juhani talude elamud. Mäeeraldisest ca 1,3 km
kaugusel asuvast Pikknurme–Põltsamaa teest jäävad ida poole Andrese, Uuetoa ja Vahtra
elamud. Pikknurme külakeskus jääb mäeeraldisest ligikaudu 2 km kaugusele Tallinn–Tartu–
Luhamaa maantee lähedale (joonis 2).
15
Joonis 15. Väljavõte Metsaregistrist. Pikknurme dolokivikarjäärist (piiritletud punase joonega) lääne pool moodustab 40-60 aasta vanuse puistu valdavalt kask, lepp, haab, kohati kuusk.
Karjäärist põhja pool domineerib 50-70 a vanuses puistus kuusk ja kask. Metsakuivendussüsteemi eesvooluks on Neanurme jõgi ja Ruupa oja.
16
Joonis 16. Vasakpoolsel fotol Kolga–Inno tee äärde jääv lagunenud taluhoone, parempoolsel
fotol Nurga talu hooned.
Mäeeraldis kattub osaliselt maaparandussüsteemiga Ruupa I (VID kood 4051033000).
Põllumajandusamet on andnud nõusoleku kaevandamiseks maaparandussüsteemi osal, mis
jääb mäeeraldise piiresse. Taotletav mäeeraldis, nagu ka kogu ümbritsev põllumassiivide ala,
jääb nitraaditundlikule alale.
Mäeeraldiselt kulgeb ida suunas ca 3 km pikkune kohalik Kolga–Inno tee (joonis 2 ja 17), mis
Pikknurme külakeskuse lähedal jõuab kruuskattega Pikknurme–Põltsamaa maanteele (joonis
17), see omakorda ca 0,8 km pärast Tallinn–Tartu–Luhamaa maanteele (joonis 18).
Joonis 17. Vaade Kolga–Inno teele Pikknurme–Põltsamaa maanteelt (vasakpoolne foto).
Vaade Pikknurme külakeskuse lähedalt lõuna poole suunduvale Pikknurme–Põltsamaa
maanteele (parempoolne foto).
17
Joonis 18. Vaade Pikknurme–Põltsamaa maanteele vahetult enne ristumist Tallinn–Tartu–
Luhamaa maanteega (vasakpoolne foto). Vaade Tallinna suunas Tallina–Tartu–Luhamaa
maanteele Pikknurme–Põltsamaa maantee ristmiku lähedal. Tulevikus, peale Tallinn–Tartu–
Luhamaa maantee uue trassi valmimist jääb senine maanteelõik kogujateeks.
Pikknurme–Põltsamaa maantee ööpäeva keskmine liiklussagedus on 2009. a liiklusloenduse
andmetel 50 sõidukit. Tallinn–Tartu–Luhamaa maantee ööpäeva keskmine liiklussagedus
2010. a liiklusloenduse andmetel on 5264 sõidukit, sh raskeveokite osakaal 13% (Maa-ameti
kaardirakendus, 2011).
Juba Puurmanni valla 2009. a üldplaneeringu põhikaardile on kantud Tallinn–Tartu–Luhamaa
põhimaantee planeeritav Pikknurme õgvendus, mis näeb ette põhimaantee uue trassi rajamist
senisest trassist põhja pool ja Pikknurme–Põltsamaa maanteega ristumiskohale uue ristmiku
(viadukti) ehitust. Senine põhimaantee trass kilomeetritel 141–147 kavandatakse tulevikus
kogujateeks (joonis 19). Järvamaa, Jõgevamaa, Tartumaa maakonnaplaneeringuid täpsustav
teemaplaneering “Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn–Tartu–Luhamaa trassi asukoha
täpsustamine km 92,0– 83,0” on menetlemisel.
Joonis 19. Väljavõte teemaplaneeringu “Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn–Tartu–Luhamaa
trassi asukoha täpsustamine km 92,0–183,0” põhijoonisest nr 4 Pikknurme õgvenduse
piirkonnas. Rohelise joonega on märgitud tulevane maanteetrass ja viaduktilt mahasõit.
Senine maanteetrass, mis on märgitud punase joonega, jääb tulevikus kogujateeks.
18
2.1.2. Ümbruskonna vesivarustus
Pikknurme karjääri piirkonda, ligikaudu 3 kilomeetri raadiusesse jääb 60 majapidamist
(joonis 20), mis kõik on varustatud tarbeveega. Vett võetakse valdavalt puurkaevudest,
harvem salvkaevudest. Enamus puurkaevudest pole Keskkonnaregistris arvel ja andmed
nende sügavuse, hüdrogeoloogiliste parameetrite ning vee koostise kohta puuduvad.
Pikknurme karjäärist ligikaudu 3 km raadiuses asuvatest puurkaevudest on Keskkonaregistris
arvel vaid 7 kaevu. Pikknurme suurfarmi puurkaevu (nr 11764) sügavus on 60 m, ülejäänud
kaevude puhul 21–30 m. Karjäärile lähima, Pikknurme metskonna kontori puurkaevu (nr
12119) sügavus on 30 m, Pikknurme külakeskuses Valdek Kübara’le kuuluva puurkaevu (nr
12113) sügavus on 21 m. Kuna piirkonna puurkaevudes kasutatakse Siluri veekompleksi
Raikküla veekihi põhjavett, siis jäävad ka katastrisse kandmata puurkaevude sügavused
tõenäoliselt 20–30 m vahemikku.
Sama veekihi ülemise osa vesi toidab ka salvkaeve, mis on enamasti läbi pinnakattesetete
süvistatud aluspõhjakivimitesse. Piirkonnas pinnakattesetete pidev veekiht puudub. Pinnakate
on suhteliselt õhuke, valdavalt 3–5 m. 2012. aasta 8. märtsil tehti KMH aruande koostamise
käigus
ümbruskonna
kaevude
dokumenteerimine – mõõdeti
kaevude
asukohad
ristkoordinaatide süsteemis ja veetaseme absoluutne kõrgus Balti süsteemis ning kaevude
sügavus. Kaevude veetaset ja sügavust sai mõõta enamasti vaid salvkaevudes. Puurkaevude
(ka käsipumbaga puurkaevude) konstruktsiooni tõttu veetaset mõõta ei saanud. Andmed
mõõtmistulemuste kohta on esitatud tabelis 1.
Tabel 1
Kaevude mõõtmistulemused
Kaevu
aadress
(maaüksus),
kaevu tüüp
Pendi
salvkaev
Metsanurga
salvkaev
Pihlaka
Salvkaev
Vahtra
Salvkaev
Puurkaev
Vompa
Puurkaev
Sõeru
Salvkaev
Sügavus
maapinnalt,
m
Veetase
maapinnalt,
m
Veetaseme
abs. kõrgus,
m
X koordinaat,
L-Est, m
Y koordinaat,
L-Est, m
Märkused
6,4
4,8
44,4
6497770
627965
Ei kasutata
2,9
1,8
46,6
6499142
628128
0,9
46,2
6498636
627434
Jäätunud,
kasutatakse
kastmiseks
0,2
1,4
39,8
40,3
6496622
6496851
627682
627665
Kuivaks ei jää
Sügavust ei
saa mõõta –
pump kinni
kiilunud
6497997
627190
Käsipumbaga,
vesi
hea,
piisavalt
6495472
625167
Jäätunud, ei
kasutata,
lagunenud
1,8
12–14 ?
0,7
41,1
19
Neanurme jõe
vetase 49,3 m
11761
Kingu
Saare-Everti
Pudivere oja
veetase 48,3 m
Tiidosaare
21632
Kangru
Pudivere oja
Ojasaare
Hundi
Metsa
Karli
Kadaka
Nirgi
12119
Neanu
rme jõ
gi
Metsanurga
46,6 m
Luige
Vana -Toominga
Kristeni
Pikknurme kontor
Pihlaka
Meierei
Juhani
21693
Vanakooli tee 2
Tõntsu
Vompa
Veski
23658
Nurga
44,4 m
Ketu
Pendi
Nõmme-Kuke
Tongi
Pikknurme jõe veetase 43,2 m
11764
Volli tee 6
VK 1
Suurfarmi
12113
PIKKNURME
KARJÄÄR
Pikknurme jõe
veetase tammi all 40,2 m
42,4 m
Vanakooli tee 23
Uuevälja
1 km
Vahtra
40,3 m
Ruupa peakraavi
veetase 39,2 m
Uuetoa
Kaha
Jaagumardi
Kristina
Andrese
Pärnasaare
Matsi
Lepalaane
Sõeru
Paju
LEPPEMÄRGID
41,1 m
Saaremardi
Luha
Vanakooli tee 25
Pikknurme jõgi
Nurga
Neanurme jõe
veetase 41,3 m
Üti
Aasa
Kivi
Tiidori
2 km
Neanurme jõe
(vana säng)
veetase 39,3 m
VK 1
Vaatluspuurauk
11764
Puurkaev, katastri nr
Vahtra
Talu, kus on mõõdetud
kaevu sügavus ja veetase
Nurga
Elamu, talu nimi
Veetaseme mõõtepunkt
42,4 m
Karpa
3 km
Veetaseme abs. kõrgus
salvkaevus, vaatluspuurkaevus VK-1
ja vooluveekogudes (8. märts 2012)
Tarbeveena kasutatava Siluri
veekompleksi vee liikumissuund
Joonis 20. Ülevaade Pikknurme karjääri ümbruse kaevudest ja veetaseme kõrgustest. Mõõtkava 1:38 000.
Kõik elamud (majapidamised) on varustatud tarbeveega. Valdavas enamuses majapidamistes kasutatakse puurkaevude vett.
Vahtra, Sõeru, Pendi ja Metsanurga talu salvkaevu veetaset ja kaevu sügavust on mõõdetud 2012. aasta märtsis. Piirkonna
puurkaevudest on Keskkonnaregistris arvel (teada andmed kaevude sügavuse, konstruktsiooni ja hüdrogeoloogiliste parameetrite
kohta) vaid 7 puurkaevu. Karjääri piirist kuni 1 km kaugusel asuvad Ketu, Nurga ja Vompa talu kaevud. Kuni 2 km raadiusesse
jäävad Sõeru, Matsi, Andrese, Uuetoa, Vahtra, Pendi, Tiidori, Pihlaka, Juhani, Keldri, Pikknurme metskonna, Kristeni, Kadaka,
Karli, Nõmme-Kuke ja Kaha kaevud.
Tarbeveena kasutatava Siluri veekompleksi Raikküla veekihi põhjavee liikumise suund ja veetaseme alanemine on
lõuna ja kagu suunas.Veekompleksi põhjavett dreenib Pikknurme jõgi. Vaatluspuurkaevu VK-1 veetaseme seire
andmetel (mai 2011 - mai 2012) muutus põhjavee tase aasta jooksul 1,8 meetrit.
20
2.1.3. Looduskaitsealad, loodusja keskkonnakaitselised objektid
Pikknurme karjääri lähiümbruses (ligikaudu poole kilomeetri raadiuses) looduskaitsealused
objektid ja -alad puuduvad. Ulatusliku, 34,2 km2 suuruse Alam-Pedja looduskaitseala (ühtlasi
Natura 2000 loodusja linnuala) piir jääb rohkem kui 2 km ja projekteeritav Pikknurme
kaitseala 3 km kaugusele.
Alam-Pedja looduskaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta ulatuslikul alal ökosüsteemide
looduslikku mitmekesisust ja kaitsealuste liikide elupaikade säilimist. Kaitseala on loodud
ühtse maastikukompleksi kaitseks, kus esineb suuri soid, erinevaid metsatüüpe, suuri jõgesid
oma vanajõgedega ning ulatuslikke luhaalasid.
Kavandatava Pikknurme looduskaitseala (pindala 286 ha) kaitse-eesmärgiks on kaitsta I
kaitsekategooria liigi elu- ja toitumispaika, elupaigatüüpe vanad loodusmetsad ja
rohunditerikkad kuusikud. Samuti peab tagama kauni kuldkinga, balti sõrmkäpa, laialehise
neiuvaiba, pruunika pesajuure ja vööthuul-sõrmkäpa kasvukohtade kaitse.
Keskkonnaregistri andmetel jäävad mäeeraldise põhjapiirist ligikaudu 0,5 km kaugusele II
kaitsekategooria taimeliigi kaunis kuldking ning III kaitsekategooria taimeliigi kahelehine
käokeel kasvukohad ja ca 0,7 km kaugusele III kaitsekategooria taimeliikide suur käopõll,
kahkjaspunane sõrmkäpp ja laialehine neiuvaip kasvukohad (joonis 21). Keskkonnaregistri
andmetel on ligikaudu 2 km kaugusel ida suunas III kaitsekategooria valge-toonekure
püsielupaigad. Metsa vääriselupaigad (VEP) asuvad taotletavast karjäärist rohkem kui 2 km
kaugusel.
Kaunis kuldking esineb Eestis hajusalt ja vähesearvuliselt. Kasvab tavaliselt puisniitudel,
metsaservades ja hõredamates kuuse-segametsades. Looduslikest vaenlastest on ohtlikumad
metssead, kes kuldkinga risoome välja tuhnivad. Kuldkinga kasvukohale on tähtsad
valgustingimused. Kahelehine käokeel ehk ööviiul esineb Eestis hajusalt kõikjal, kuid
tavalisem on ta Lääne-Eestis. Kasvab päris-, soo- ja looniitudel, hõredamates salumetsades,
soostuvates metsades, soosaartel ja nii madal- kui siirdesoos. Suur käopõll on Eestis
orhideedest kõige sagedamini esinev liik. Suur käopõll kannatab nii varju kui eredat päikest ja
seetõttu kasvab nii niidul kui metsas. Kahkjaspunane sõrmkäpp on levinud kogu Eestis ja
kuulub meie tavalisemate käpaliste hulka. Kasvab rannaniitudel, madalsoodes, niiskematel
niitudel. Kahkjaspunane sõrmkäpp eelistab kasvada niiskematel valgusrikastel kasvukohtadel,
olgu nendeks siis mitmesugused soo-, ranna- ja luhaniidud, madalsood, õõtsikud, niiskemad
loopealsed või kraavikaldad. Laialehist neiuvaipa võib leida puisniitudelt ja segametsadest.
Ta eelistab kasvada metsaservades ja rohumaadel valgustatud või poolvarjus kohtades
lubjarohkel pinnasel.
Taotletavale karjäärile lähimad, keskkonnaregistris arvel olevad pärandkultuuri objektid
asuvad 2–3 km kaugusel.
Jõgeva
maakonna
teemaplaneeringu
"Asustust
ja
maakasutust
suunavad
keskkonnatingimused" (2004) alusel jääb taotletav dolokivikarjäär ulatusliku rohevõrgustiku
piirkondlikule tugialale (joonis 22). Teemaplaneeringu järgi on võrgustiku
funktsioneerimiseks vajalik, et looduslike alade minimaalne osatähtsus rohelise võrgustiku
struktuurielementidel ei tohi langeda alla 90%.
21
projekteeritav
VEP 01676
Kasvukohad
VEP E01677
Laanemetsa mv koht
VEP 135003
Pudivere oja
Hundi mv koht
Hu
n
dio
ja
ja
Kääru talu
Ruu
pa o
Saduküla metsamõis
Neanu
rme jõ
gi
Magasiait
Nõmme mõis
Pikknurme meierei
Kasvukohad
Nõmme mõis ait
Pikknurme kõrts
Veski talu
Valge toonekure
pesitsusala
PIKKNURME
KARJÄÄR
Kooli talu
Altvälja
Laane
talu
1 km
Üti talu
2 km
Pikknurme jõgi
Saunikukoht
VEP L00765
Umbusi tellisetehas
VEP L00659
Lepiku talu
bus
Um
3 km
i
a
tu r b
tm i
to o
sala
Joonis 21. Ülevaade Pikknurme karjääri ümbruse kaitsealustest objektidest, vääriselupaikadest (VEP), kaitsealadest,
pärandkultuuri objektidest (märgitud musta punktiga) ja veekogude kaldakaitsevöönditest. Neanurme ja Pikknurme jõe
puhul on kaldakaitsevööndi laius mõlemas suunas 100 m, teistel vooluveekogudel 50 m. Karjäärist 0,5-0,7 km kaugusele
põhja poole jäävad II ja III kaitsekategooria taimede (kaunis kuldking, laialehine käokeel, suur käopõll, kahelehine käokeel,
kahkjaspunane sõrmkäpp) kasvukohad, ligikaudu 3 km põhja pool asuvad samuti mitme III kaitsekategooria taime
kasvukohad. Mõõtkava 1:37 000. Alus: Eesti Baaskaart, lehed 5433, 5434, 6411, 6412.
22
Joonis 22. Pikknurme dolokivikarjääri asukoht (märgitud punase punktiga) Jõgevamaa
rohevõrgustiku kaardil. Alus: väljavõte Jõgeva maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu
„Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” koondkaardist.
2.2. Geoloogilise ja hüdrogeoloogilise ehituse põhijooned
2.2.1. Pinnakate
Taotletava Pikknurme dolokivikarjääri mäeeraldise piires katab karbonaatseid
aluspõhjakivimeid (dolokive) muld ja moreenpinnas. Mullakihi paksus on 0,2–0,5 m olles
suurem mäeeraldise idaosas. Moreenikihi (saviliiv-ja liivsavipinnas) paksus on 1,4–3,8 m.
Kavandatava karjääri ümbruses, vähemalt kahe kuni kolme kilomeetri raadiuses moodustab
pinnakatte sarnase litoloogilise koostisega saviliiv-ja liivsavimoreen, mille paksus on
valdavalt 3–5 m. Moreenpinnaste filtratsioonimoodul (veejuhtivus) on väike, 0,001–0,1 m/d.
Ülevaate pinnakattest annab joonis 23.
23
Joonis 23. Ülevaate Pikknurme karjääri ala pinnakatte koostisest annab puursüdamik
puuraugust nr 8 (Põldvere, 2011). Mustjas mullakiht (ülal vasakul) asub enamasti paari meetri
paksusel tihedal liivsavist moreenpinnasel, mille all algab dolokivi. Liivsavist moreenpinnase
filtratsioonimoodul (veejuhtivus) on väike, 0,001–0,1 m/d.
Kavandatav mäeeraldis ja selle lähiümbrus (1 km ulatuses) jääb mullakaardi alusel valdavalt
leetjate muldade, koreserikaste rähkmuldade, leostunud muldade, gleistunud leostunud
muldade, leostunud gleimuldade ja madalsoomuldade alale (Maa-ameti kaardirakendus).
2.2.2. Aluspõhi
Pikknurme dolokivimaardla koos kavandatava karjääriga paikneb Siluri ladestu
karbonaatkivimite avamusel. Aluspõhjakivimite pealispinna absoluutne kõrgus on
mäeeraldisel ja selle teenindusalal 40,2–42,9 m, lõunaosas 39,3 m. Pinnakatte all avanevad
Raikküla lademe Nurmekunna kihistu dolokivid (joonis 24), mille paksus küünib 60 meetrini.
Dolokivide ülaosa on enamasti lõheline ja karstunud. Kivimite lõhelisus väheneb ülalt alla.
Pikknurme dolokiviuuringute käigus (Põldvere, 2011) rajati puuraugud 20 m sügavuseni.
24
Joonis 24. Ülevaade dolokivilasundi läbilõikest Pikknurme karjääri alal puuraugust nr 1
(vaatluspuurauk VK-1). Läbilõige algab ülalt vasakult 4-ndast meetrist ja lõpeb all paremal
20-ndal meetril.
25
2.2.3. Hüdrogeoloogiline ehitus
Pikknurme dolokivimaardla piirkonnas on karjäärivee moodustumise ja elanike
veevarustusega seotud ainult Siluri veekompleksi Raikküla veekiht. Pinnakattesetetes pidav
veekiht puudub. Raikküla veekihi vettkandvate kivimite (dolokivide) ülemine, 5–8 m paksune
osa on veerikkam, lõheline ja karstunud. Kivimite lõhelisust on mõõdetud puuraugu karotaaži
(kavernomeetria) abil (joonis 25). Mõõdistamise tegid 18.04.2012. a OÜ Eesti
Geoloogiakeskuse vanemgeofüüsik Aado Talpas ja hüdrogeoloog Marko Häelm.
Kavandatava mäeeraldise lääneservas asuva vaatluspuuraugu VK-1 kavernomeetriline
mõõtmine näitab, et kivim on lõheline ja karstunud valdavalt 2,5–6,5 m sügavusel. Üksikuid
kaverne, kihipindadel asuvaid lõhesid ja puurimisel purunenud intervalle esineb ka
sügavamal. Puuraugu enda keskmine läbimõõt on ca 115 mm.
Raikküla veekihi veeandvus sõltub kivimite lõhelisusest. Pikknurme piirkonnas on Siluri
veekihi paksus üle 60 meetri. Põhjavesi on surveta, vabapinnaline. Pikknurme
dolokivikarjääri läänenurgas, vaatluspuuraugus VK-1 (joonis 20) on aastase seire jooksul
mõõdetud põhjaveetaseme kõikuniseks 1,8 meetrit (joonis 26). Veetaseme absoluutne kõrgus
on muutunud 40,90–42,70 m vahemikus. Piirkonna põhjaveetase alaneb lõuna ja kagu suunas
(joonis 20). Joonisel 27 on esitatud Jõgeva vaatlusjaama andmed veetaseme seireperioodi
sademete hulga kohta. Põhjavee miinimumtase 2011 aasta augustis–septembris (40,90–
41,1 m) on tingitud sademete vähesusest 2011. aasta mais, juunis ja juulis.
Hüdrogeoloogiliste uuringute ajal, 2011. aasta märtsis, võeti puhastuspumpamise läbinud
puuraugust põhjavee proov vee keemilise koostise määramiseks. Põhjavesi on mage,
kuivjäägiga 424 mg/l, vesinikkarbonaatne magneesiumi-kaltsiumiline. Lämmastikuühendeid
esineb kogustes, mis jäävad tunduvalt alla joogiveele kehtestatud normide. Vesi on kare (6,2
mg-ekv), pH 7,3. Rauasisaldus on 1,35 mg/l (Põldvere, 2011).
Joonis 25. Vaatluspuuraugus VK-1 tehtud kavernomeetria (kivimis asuvate tühikute)
mõõtmistulemused. Kavernomeetria andmetel esineb suuremaid lõhesid ja kaverne 2,5–6,5 m
sügavusel. Puurauku ümbritsevas dolokivis sügavamal suuri tühikuid pole. Puuraugu
läbimõõt on ca 115 mm.
26
Veetaseme abs. kõrgus, m
43.0
42.73
42.70
42.45
42.5
42.43
42.21
42.43
42.15
41.96
42.0
41.75
41.72
41.5
41.80
41.10
Veetaseme abs. kõrgus, m
40.90
41.0
40.5
40.0
3.
05
.
20
1
3.
06 1
.2
01
13
1
.0
6.
20
1
2.
07 1
.2
01
19
1
.0
8.
20
27
11
.0
9.
20
28
11
.1
0.
20
15
11
.1
1.
20
15
11
.1
2.
20
11
11
.0
1.
20
22
12
.0
2.
20
1
8.
03 2
.2
01
3.
04 2
.2
01
2
39.5
Joonis 26. Vaatluspuuraugu VK 1 veetaseme mõõtmistulemused ajavahemikul 3. mai 2011–
3. aprill 2012. a.
Sademete hulk (mm)
140.0
122.0
120.0
100.0
82.5
77.2
73.8
80.0
40.0
Sademete hulk (mm)
54.6
60.0
38.6
35.7
juuni
2011
juuli
2011
32.5
37.3
20.0
0.0
mai
2011
august
2011
sept.
2011
okt.
2011
nov.
2011
dets.
2011
jaan.
2012
Joonis 27. Sademete hulk ajavahemikul mai 2011 kuni jaanuar 2012 Jõgeva vaatlusjaama
andmetel.
2.3. Maavara (kasulik kiht)
Mäeeraldise piiresse jääva kõrgemargilise ehitusdolokivi aktiivne tarbevaru on 3638 tuh m3.
Kogu varu asub veetasemest madalamal. Kasuliku kihi keskmine paksus on 17,0 m, kasuliku
kihi lamami absoluutne kõrgus 22,5–24,9 m (keskmiselt 23,9 m).
Pikknurme dolokivikarjääri mäeeraldise piirides asuvad Siluri ladestu Raikküla lademe
Nurmekunna kihistu dolokivid, mis vastavad kõrgemargilise ehitusdolokivi nõuetele.
Nurmekunna kihistu ülemise osa moodustavad Mõhküla kihtide pisi- kuni
27
keskmisekristallilised karstunud dolokivid (ülemine kiht), Mõhkküla kihtide alumise osa
savikad dolokivid (keskmine kiht) ja Mõhküla kihtide lamami Imavere kihtide
pisikristallilised dolokivid (alumine kiht).
Keskmiselt on dolokivi survetugevus kuivas olekus 121 Mpa, veega küllastunult 117 Mpa,
pärast 25 külmutus-sulatustsüklit 111 Mpa, poorsus 8,2%, mahumass 2593 kg/m3.
Kivimist valmistatud killustiku omadused: survetugevus silindris - kadu 14,7% (fr. 10–20
mm); kulumiskindlus – kadu 20,9% (fraktsioon 10–20 mm); külmakindlus – kadu peale 25
külmatsüklit 0,8–1,1%; purunemiskindlus (Los-Angelese meetodil) – kadu 35% (fr. 10–14
mm); löögikindlus – 55,8; savi- ja tolmuosakeste sisaldus 2,8%; plaatjate ja nõeljate terade
sisaldus 26,6% (fr. 8–16 mm); nõrkade terade sisaldus 2,8%; veeimavus 2,6%; mahumass
1287,5 kg/m3. Killustiku saagis mäemassist 87,8%.
Silikaatanalüüside põhjal on kogu kasulik kiht esindatud dolokiviga, kus MgO sisaldus on
18,34–21,11% (keskmiselt 19,98%), CaO sisaldus 27,38–30,62% (keskmiselt 28,36%) ja
lahustumatu jäägi sisaldus 3,37–10,66%, (keskmiselt 7,60%). Ränioksiidi sisaldus jääb 2,56–
8,12%, Fe2O3 sisaldus 0,34–0,65% ja SO3 sisaldus 0,03–0,12% piiridesse.
3. KAEVANDAMINE JÕGEVAMAA PAEKARJÄÄRIDES JA SELLE SENINE
MÕJU KESKKONNALE
Käesoleval ajal toimub Jõgevamaal paekivi (lubja- ja dolokivi) kaevandamine Rõstla maardla
kahes karjääris, Pajusi maardla Otisaare ja Otisaare II karjääris ning Sopimetsa maardla kahes
karjääris (joonis 1).
Maavaravarude koondbilansi andmetel (tabel 2) on nendest karjääridest aastatel 2006–2010
kaevandatud aastas 284–598 tuhat kuupmeetrit paekivi. Aastased kaevandatud mahud on
Otisaare karjäärides ulatunud 260–280 tuhande kuupmeetrini, Rõstla karjäärides ligikaudu
230 tuhande kuupmeetrini. Viie aasta jooksul on nendes karjääridest keskmiselt aastas
kaevandatud 475 tuhat kuupmeetrit. Paekivist valmistatud killustikku on kasutatud üld- ja
teede ehituses.
Tabel 2
Kaevandamine (tuh. m3) Jõgevamaa paekarjäärides aastatel 2006–2010
Aasta
Rõstla
ja Otisaare ja Sopimetsa ja Kokku
Rõstla
II Otisaare II Sopimetsa II
karjäär
karjäär
karjäär
2006
135
260
110
505
2007
166
280
152
598
2008
233
226
135
594
2009
197
97
100
394
2010
156
116
12
284
Rõstla II, Otisaare ja Sopimetsa karjääri kaevandamise luba lõpeb 2014. aastal. Rõstla karjääri
kaevandamise luba lõpeb 2018 aastal, Otisaare II karjääril ja seni avamata Pudivere karjääril
(joonis 1) 2025. aastal. Sopimetsa II karjääril kehtib kaevandamise luba 2040. aastani.
Sopimetsa, Sopimetsa II ja Pudivere karjääri kaevandamise keskkonnamõjude kohta on tehtud
keskkonnamõjude hindamine (Petersell, 2004; Põldvere, 2008, 2009) ja nendes karjäärides
28
kaevandades arvestatakse keskkonnamõju hindamiste tulemusel seatud tingimustega ja
ettenähtud seiretega. Kõikide paekarjääride puhul on välja antud vee erikasutusload, mis
näevad ette karjäärist väljapumbatava ja veekogudesse suunatava vee kvaliteedi seiret.
Keskkonnaameti andmetel vastab Jõgevamaa paekarjääridest väljapumbatud vesi heitvee
veekogusse või pinnasesse juhtimise korras toodud normatiividele („Heitvee veekogusse või
pinnasesse juhtimise kord” Vabariigi Valitsuse 31.07.2001. a määrus nr 269).
Kõikides Jõgevamaa paekivikarjäärides kobestatakse kaljupinnast puur-lõhketöödega, millega
kaasneb maapinna seismiline võnkumine ja lõhkeproduktide laialipaiskumine. Rõstla
karjääride ümbruses asuvad lähimad elamud 100–200 m kaugusel karjääride piirist (joonis
28). Otisaare karjääridele lähim elamu asub ca 170 m kaugusel (joonis 28), Sopimetsa
karjäärile ca 100 m kaugusel. Nii Rõstla kui ka Otisaare karjääridest on aastas kaevandatud
üle 200 tuh. m3 paekivi, mis tähendab ka intensiivseid lõhketöid karjäärides ja lõhketöödega
kaasnevat mõju elamutele, inimestele ja karjääri vahetusse lähedusse jäävatele maadele.
Näiteks Rõstla karjääre ümbritsevad haritavad põllumaad. Kuna lõhkamistööd on nii Rõstla
kui ka Otisaare karjääris toimunud üle kahekümne aasta ja selle ajaga pole ümbritsevale
keskkonnale lähiümbrusele (põlluharimisele) olulist negatiivset mõju avaldanud, siis on
tõenäoline, et ka Pikknurme karjääri ümbritseva põllumaa kvaliteeti lõhketööd ei kahjusta.
Kuna Pikknurme karjääri lähiümbruses elamutena kasutuses olevad hooned puuduvad ja
asustatud majapidamised asuvad 0,7–0,8 km kaugusel, siis saab öelda, et lõhkamistöödega
kaasnevad mõjud inimestele ja nende eluasemetele seal praktiliselt puuduvad.
Joonis 28. Vasakpoolsel aerofotol on Rõstla paekarjäärid, mis on ümbritsetud lagedast,
haritavast maast. Lähimad elamud asuvad karjääride piirist 100–200 m kaugusel. Elamud
asuvad ka vahetult väljaveotee ääres. Rõstla karjääridest on aastas välja veetud üle 200
tuh. m3 killustikku. Parempoolsel aerofotol on Otisaare paekarjäärid. Lähim, Mihkli talu
elamu asub karjääri piirist 170 m kaugusel, Kalana aleviku elamud 200–300 m kaugusel.
Otisaare karjääridest on aastas välja veetud samuti üle 200 tuh. m3 killustikku. Aerofotode
väljavõtted Maa-ameti kaardirakendusest.
29
Nii Rõstla kui ka Otisaare karjääris pumbatakse juba üle kahekümne aasta põhjavett välja.
Põhjavee väljapumpamise tulemusel veetase alaneb ja kujuneb alanduslehter. Ülevaate
Otisaare karjääride ümbruse põhjavee alanduslehtri ulatusest annab joonis 29. Kuna nii
Otisaare karjäärid kui ka kavandatav Pikknurme karjäär asuvad sarnastes geoloogilistes ja
hüdrogeoloogilistes tingimustes ning ligikaudu samaväärne on ka karjääride sügavus
(Otisaare karjääridel üle 15 meetri, Pikknurme karjääril ca 20 m), siis pole tõenäoline, et
Pikknurme karjääri ümbritseval alal põhjavee alandus suuremaks kujuneb.
Joonis 29. Põhjavee alanduslehtri ulatus Otisaare karjääride ümber. Rohkem kui 20 aastase
kaevandamise jooksul ei ulatu põhjavee väljapumpamisega kaasnenud veetaseme
alanduslehter kilomeetrist kaugemale. Alanduslehtri orienteeruv piir on märgitud sinise
katkendjoonega, puurkaevud siniste punktidena (Johanson, 2012).
Otisaare ja Otisaare II paekarjääri korrastamise keskkonnamõju hindamise aruandes
(Johanson, 2012) on toodud andmeid nende karjääride tegevuse mõjust ümbruskonna
põhjaveele ja looduskeskkonnale. Otisaare karjäärid asuvad Adavere–Põltsamaa
nitraaditundlikul, kaitsmata põhjaveega alal. Keskkonnaekspert Jan Johansoni poolt koostatud
aruande andmetel asuvad karjääridest ligikaudu 0,3 ja 0,7 km kaugusel seirepunktid, kus
tehakse nitraaditundliku ala põhjavee seiret. Seire andmetel pole piirkonna põhjavee reostust
täheldatud. Karjääridest ligikaudu 100–200 m kaugusel lõuna ja lääne pool asuvad Loopre
sooalad, mis pole kaevandamise käigus kahjustatud ja on Eesti Looduse Fondi inventuuri
andmetel olulise väärtusega alad. Kuna ka kavandatav Pikknurme dolokivikarjäär jääb
Adavere–Põltsamaa nitraaditundlikule alale ja karjäärist lääne poole jäävad liigniisked
metsaalad, siis on mõlemad piirkonnad nimetatud tingimuste osas väga sarnased. Kuna aga
pikaaegne kaevandamine Otisaare karjäärides pole avaldanud mõju ümbruskonna põhjaveele
30
ja lähiümbruse liigniiskete alade taimestikule, siis võib eeldada, et ka kaevandamine
Pikknurme karjääris ei riku piirkonna põhjavee kvaliteeti ja ei kuivata liigsel määral madalaid
metsaalasid.
Ülevaate kaevandamise ja veealanduse mõjust lähiümbruse pinnakatte veerežiimile ja
taimestikule annab ka joonis 30, kus asub Eesti üks suurimaid paekarjääre – Kunda
tsemenditehast tsemendilubjakiviga varustav Aru-Lõuna paekarjäär. Mitukümmend aastat
töös olnud karjääris on kogu tööaja vältel vett välja pumbatud. Veealandus karjääris on üle
viieteistkümne meetri. Karjäär on ca 2 km pikk ja ca 1,5 km lai – seega on kaeveala suuruseks
ca 3 km2. Vaatamata sellele, et põhjavee taset on alandatud väga pika aja jooksul ja suurelt
alalt, asub karjäärist ligikaudu 0,6 km kaugusel vanas paekarjääris veekogu (joonised 30 ja
31) ja sellest omakorda ca 0,3 km kaugusel asub Kunda soo (joonis 30). Töös on Aru-Lõuna
karjäärist lääne poole kavandatava uue, Toolse-Lõuna tsemendilubjakivi karjääri
kaevandamise keskkonnamõju hindamine, mille käigus on selgunud, et senine kaevandamine
Aru-Lõuna karjääris pole avaldanud kahjulikku mõju ka karjääri ümbritsevale metsale.
Seega saab Aru-Lõuna karjääri keskkonnamõjude põhjal väita, et suure tõenäosusega ei
muuda ka Pikknurme karjääris kaevandamine ümbritseva ala pinnase veerežiimi ja seega ei
kahjusta seal kasvavat metsa ega ligikaudu 0,5 km kaugusel asuvate II ja III kaitsekategooria
taimede kasvukohta. Nii Pikknurme karjääri kui ka Aru-Lõuna karjääri ümbruses moodustab
pinnakatte 3–5 m paksune moreenpinnas, mille filtratsioonimoodul ehk vee läbilaskvus on
väga väike.
Joonis 30. Ülevaade Eesti ühest suurimast, Aru-Lõuna paekarjäärist Kunda lähedal, mille
pindala on ca 3 km2 ja sügavus üle 15 meetri. Karjäärist on mitmekümne aasta vältel
kaevandatud tsemendilubjakivi ja põhjavett välja pumbatud, kuid vaatamata sellele pole see
ümbritseva ala pinnase veerežiimile ja taimestikule negatiivset mõju avaldanud. Karjääri
ümber kasvab mets ja karjäärist ca 0,6 km kaugusel asuvasse vanasse paekarjääri on
pinnasevesi püsima jäänud. Kaevandamine pole ka Kunda sood kuivendanud. Aerofoto
väljavõte Maa-ameti kaardirakendusest.
31
Joonis 31. Väljavõte Maa-ameti reljeefikaardist Aru-Lõuna paekarjääri piirkonnas. Kuigi
karjäär on vähemalt 15 m sügav ja sealt on aastakümnete jooksul põhjavett välja pumbatud,
püsib vesi kirde pool asuvas vanas paekarjääris. Vana paekarjääri veetase asub ca 45 m
absoluutsel kõrgusel, millest Aru-Lõuna karjääri põhi on 5–10 m sügavamal ehk 35–40 m
absoluutsel kõrgusel.
4. KAVANDATAV TEGEVUS, KESKKONNAMÕJUD, MÕJUTATAV KESKKOND,
NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU LEEVENDAMISVÕIMALUSED, SEIRE,
ALTERNATIIVID
Pikknurme dolokivikarjäärile kaevandamise loa taotlemisega peetakse silmas pikaajalist
kaevandamise arendamist Pikknurme maardlas ja Lõuna-Eesti piirkonna varustamist
ehituskillustikuga vähemalt 30 aasta perspektiivis. Pikknurme maardla asub
maapinnalähedaste paekivikihtide leviku lõunaservas ja lõuna pool kaevandamiseks sobivad
piirkonnad puuduvad.
Kavandatav tegevus koosneb katendi (mulla ja moreenpinnase) koorimisest, põhjavee taseme
alandamisest vee väljapumpamise teel, maavara (dolokivi) kobestamisest ja töötlemisest
mobiilses purustus-sõelumissõlmes, töödeldud materjali karjäärisisesest transpordist ja
killustiku väljaveost tarbijani, karjääri ala korrastamisest. Aruandes hinnatakse kaljupinnase
kobestamise alternatiivseid võimalusi (kobestamine lõhketöödega ja hüdrovasaraga
raimamine), väljapumbatava vee alternatiivseid ärajuhtimisvõimalusi (mäeeraldise lõunapiirilt
Neanurme jõkke ja/või mäeeraldise idaosast Ruupa peakraavi), karjääri valguva vee koguste
vähendamise alternatiivseid võimalusi (katendi kasutamine karjääri seintele veetõkete
rajamiseks või kaevandamine ilma veetõketeta). Null alternatiivina vaadeldakse olukorda, kui
kavandatavat tegevust ei toimu.
32
Negatiivsete mõjude hindamise skaala on järgmine: negatiivne mõju puudub, nõrk
negatiivne mõju, negatiivne mõju, oluline negatiivne mõju. Kui keskkonnamõju
hindamise tulemusel selgub, et ka peale leevendamismeetmete rakendamist jääb
negatiivne mõju oluliseks, pole võimalik kavandatavat tegevust läbi viia.
4.1. Kattekihi eemaldamine
Kaevandamise põhiprotsessile (dolokivi kaevandamine) eelnevad ettevalmistavad tööd, mille
käigus kooritakse kattekiht (muld ja moreenpinnas; joonis 32) ja vallitatakse mäeeraldist
ümbritsevale teenindusmaale või ajutiselt mäeeraldisele sisepuistangutesse. Pikknurme
karjääri alal on kasvukihi (mulla) maht on 64 tuh. m3, moreenikihi maht 642 tuh. m3. Katendi
koorimisel tolmu ei teki, sest teisaldatav materjal on looduslikult niiske. Kattekihi
eemaldamisel kasutatakse ekskavaatorit, puistangutesse veol kallureid. Kaasaegsete
ekskavaatorite maksimaalne helivõimsustase (LwA) jääb ligikaudu 100 dB piiridesse.
Kaasaegsete kallurite poolt tekitatav maksimaalne müratase peab jääma alla 91 dB.
(keskkonnaministri 22.09.2004. a määrus nr 122 „Mootorsõiduki heitgaasis sisalduvate
saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mürataseme piirväärtused”).
Joonis 32. Näide mulla korrektsest ladustamisest mäeeraldise teenindusmaa piirile Kukemetsa
IV kruusakarjääris (vasakpoolne foto). Mullavalli kõrgus on ligikaudu 3 m. Näide
moreenpinnase vallitamisest Kukemetsa IV kruusakarjääris (parempoolne foto). Valli kõrgus
on ligikaudu 4 m.
Katendi koorimisega kaasnev müra võrdub müraga, mida teeb ekskavaator ka kraavi
kaevamisel või kallur teel sõitmisel. Pikknurme dolokivikarjääri mäeeraldisest ida poole on
maastik avatud. Joonisel 33 on esitatud müra sumbuvus avamaastikul. Müraallikast
eemaldudes müratase alaneb avamaal 32 dB võrra 100 m kaugusel, 38 dB 200 m kaugusel ja
42 dB 300 m kaugusel. Seega võib katendi koorimisel müratase ulatuda 300 m kaugusel 50–
60 detsibellini. Kauguse suurenedes ja katendivallide kujunemisel müratase väheneb ja jääb
0,7–0,8 km kaugusel asuvate lähimate, Vompa ja Nurga talude juures 35–40 dB piiridesse.
Kuna lähimat, Ketu talu elamut elamiseks ei kasutata, siis omaniku, Enno Uustalu sõnul
kavandatav tegevus teda ei häiri.
Sotsiaalministri 04.03.2002. a määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes
ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” alusel lähtutakse
mürataseme normeerimisel ajavahemikust (päev (7-23) ja öö (23-7)), müraallikast, müra
iseloomust ja välismüra puhul hoonestatud või hoonestamata ala kategooriast. Vastavalt
määrusele tuleb Pikknurme karjääri ümbritsevat ala käsitleda kui II kategooria (laste- ja
33
õppeasutused, tervishoiu- ja hoolekandeasutused, elamualad, puhkealad ja pargid linnades
ning asulates) ala, millele rakenduvad järgmised piirtaseme väärtused: tööstusmüra puhul
päevasel ajal 60 dB ja öisel ajal 45 dB, liiklusmüra puhul päevasel ajal 60 dB ja öisel ajal 55
dB. Taotlustaseme väärtused II kategooria olemasolevatel aladel on järgmised: tööstusmüra
puhul päevasel ajal 55 dB ja öisel ajal 40 dB, liiklusmüra puhul päevasel ajal 60 dB ja öisel
ajal 50 dB. Taotlustaset rakendatakse uute arenduste puhul.
Kattekiht eemaldatakse etappide kaupa pindalalt, mis võimaldab arendada planeeritud
kaevandamist. Kaevandatakse karjääri projekti ja arengukava alusel. Kattekihi koorimist
alustatakse mäeeraldise lõuna- või kaguosast. Ülevaade katendivallidest on esitatud joonisel
34.
Mäeeraldist ümbritsev katendist vall vähendab müra ja tolmu levikut väljapoole
mäeeraldist, takistab kõrvalolevalt alalt pinnavee valgumist karjääri ja sellega säilitab
kõrvaloleval põllu- ja metsamaal taimede kasvuks piisava niiskuse.
Ülevaade katendi eemaldamise ja teisaldamisega mõjutatavast keskkonnast, mõjude
iseloomust ja leevendamisvõimalustest ning seirevajadusest on esitatud tabelis 3. Tabelis ei
kajastata keskkonnaelemente, mis jäävad selgelt mõjude ulatusest välja.
Joonis 33
Mürataseme sumbuvuse graafik avamaastikul
34
K
K
ea
id
al l
iv
d
n
ate
ia
nd
ate
e
ti s
ju
d
la
i st
pu
d
gu
an
a
di v
ten
Ka
ea
l li d
d
vu
ae
j ak
u
g
Ko
Ä ravo ol
kr
uup a p ea
uk raav R
aavi
la
Settetiigid
av
e
k ra
ol u jõ kk
e
avo
Ä r nu rm
a
Ne
Joonis 34. Kavandatava Pikknurme karjääri (hall ala) katendi paigutamise ja vee ärajuhtimise
skemaatiline plaan.
35
Tabel 3
Karjääri alal katendi koorimise ja ladustamisega kaasnev keskkonnamõju
Mõjutatav
keskkond
Inimese
elukeskkond
ja tervis
Kaevude
veetase ja vee
kvaliteet
Maakasutus
Mõjutatava
keskkonna asukoht
tegevuskoha suhtes
Asustatud elamud
asuvad vähemalt
0,7 km kaugusel
Kasutuses olevad
kaevud asuvad
vähemalt 0,7 km
kaugusel
Karjääri ja seda
ümbritseval alal
Maastik
Karjääri ja seda
ümbritsev tasase
reljeefiga ala
Looduskaitseobjektid
Lähimate
kaitsealuste
taimede
kasvukohad
asuvad ca 0,5 km
kaugusel
Karjääri ja seda
ümbritseval alal
Maaparandussüsteem
Mõju iseloom
Leevendamisvõimalused ja
seirevajadus
Negatiivne mõju puudub
(teisaldatav kattepinnas on looduslikult niiske –
tolmu ei teki, müra ei ületa lubatud piirnorme juba
200 m kaugusel)
(veetaset ei alandata)
Tegevus peab toimuma
päevasel ajal, karjääri piirile
tuleb rajada katendivallid
Karjääri ala läheb põllumaa kasutusest välja, kuid
asemele kujuneb peale maavara väljamist ca 20 ha
suurune veekogu, mis loob puhke- ja
kalastusvõimalusi, rikastab piirkonna loodust ja on
oluliseks veereservuaariks. Katendivallid takistavad
pindmise vee valgumist karjääri ja väldivad
lähiümbruse põllumaa niiskuserežiimi muutust
Karjääri piirile tuleb rajada
katendivallid
(Põllumajandusamet on andnud nõusoleku karjääri
alale jääva maaparandussüsteemi mahakandmiseks)
Pole vajalikud
Visuaalset vaadet võivad
häirida katendivallid, mille
pind tuleb siluda peale
kamardumist hooldada.
Pole vajalikud
Pole vajalikud – karjääri
ümbritseval alal jääb
maaparandussüsteem
toimima
Kattekihi koorimisega ja ladustamisega elukeskkonnale ja inimeste tervisele olulisi
negatiivseid keskkonnamõjusid ei kaasne. Ladustatud katend kasutatakse ära karjääri
ala korrastamisel. Karjääri piirile ladustatud katend piirab kõrvalolevatelt aladelt
karjääri valguva vee kogust, aitab säilitada ümbritseva ala pinnase niiskusrežiimi ja
piirab tolmu ning müra levikut. Seiremeetmed pole vajalikud.
4.2. Dolokivi kaevandamine
OÜ KTM Vara kavandab Pikknurme dolokivikarjäärist kaevandada keskmiselt 116 tuh. m3
karbonaatkivimeid aastas. Mäeeraldise piires on kaevandatava karbonaatkivimite kihi
keskmine paksus 17 m, selle väljamine planeeritakse kolme ca 6–7 m kõrguse kaeveastmega.
Kaevandatava kihi lamami absoluutne kõrgus on vahemikus 22,5–24,9 m, keskmiselt 23,9 m.
Kasuliku kihi lamami kõrgus on väiksem mäeeraldise lääne–lõuna-, suurem põhja–idaosas.
Dolokivi kaevandamiseks ja töötlemiseks on vaja kaljupinnas kobestada, kobestatud pinnas
transportida mobiilsesse purustus-sõelumissõlme, sõelutud killustikufraktsioonid transportida
ladudesse (kuhilatesse).
4.2.1. Kaljupinnase kobestamine
Mäetööde põhiprotsessiks on kasuliku kihi (kaljupinnase) kobestamine lõhketööde või
hüdrovasaraga raimamise abil ja seejärel kobestatud kaljupinnase purustamine ning sõelumine
purustus-sõelumissõlmes.
36
Dolokivi kaevandamist alustatakse kattepinnasest vabastatud paepõranda tasemelt (joonis 35).
Juba esimese kaeveastme kaevandamisel kujuneb karjääri kaljupinnasest vertikaalne sein
(kaeve-ee), millega liigutakse kaevandamise projektis ja arengukavas ettenähtud suunas.
Esimese kaeveastme ammendumisel rajatakse paepõrandasse (karjääri põhja) teine ja seejärel
kolmas kaeveaste.
Joonis 35. Näide katendist vabastatud paepõrandast Sutlema lubjakivikarjääris (vasakpoolne
foto). Näide ligikaudu 7 m kõrgusest esimese kaeveastme paeseinast Sutlema
lubjakivikarjääris (parempoolne foto). Tagaplaanil sõelutud materjali laod ja rohtu kasvanud
katendivall.
Joonisel 36 on näited kobestatud paekivi purustamise ja sõelumise tehnoloogilistest
seadmetest.
Joonis 36. Näide kobestatud dolokivi purustamisest ja sõelumisest Marinova dolokivikarjääris
(vasakpoolne foto). Ekskavaator tõstab kobestatud kivimi mobiilse lõugpurusti kolusse, sealt
liigub purustatud kivim koonuspurustisse, sealt edasi sõelale. Sõel sõelub killustiku
erinevatesse fraktsioonidesse. Näide kopplaaduri tööst killustiku veol ladudesse Marinova
dolokivikarjääris (parempoolne foto). Taamal ligikaudu 15 m kõrgune katendivall, mis asub
karjääri ja ca 200 m kaugusel asuva Rjabinka talu hoonete vahel. Marinova dolokivikarjäär
asub Meremäe vallas Võrumaal.
Kõrge survetugevusega kivimite, sh Pikknurme karjääri ehitusdolokivide sobivamaks
kobestusviisiks on lõhkamine, mis kaasaegses mäetööstuses on kaljuste kivimite kobestamise
levinuim moodus. Lõhkamist on kasutatud edukalt karjäärides, kus mõjutatavad hoideobjektid
(hooned, üldkasutatavad teed, elamud) asuvad lõhkamise kohast piisavas, st vähemalt 200 m
kauguses. Lõhketööde projektile esitatavad nõuded sätestavad, et lõhkeaugumeetodil lõhates
on kildude laialipaiskumise ohutu kaugus 200 m. Lõhkamisega kaasneb maapinna lühiajaline
37
seismiline võnkumine (maavõnked), mida hinnatakse võnkekiirusega. Lühiviitlõhkamise ja
süvistatud lõhkelaengute õige suuruse ning topise pikkuse ja lõhkelaengu paigutamiseks
vajaliku puuraugu läbimõõdu õige vahekorra juures ei kahjusta maavõnked kaugemal asuvaid
hoideobjekte (hooneid). Lõhkamist viivad läbi litsentseeritud firmad lõhketööde passi alusel
vastavalt lõhketööde projektis esitatud nõuetele.
Lõhkamisega kaasnevad maavõnked võivad ohustada eelkõige hooneid ja muid rajatisi, kui
need asuvad lõhkamiskohale liiga lähedal. Hoonete ja rajatiste tundlikkust võngetele
iseloomustatakse lubatud võnkekiirusega. Sõltuvalt pinnasest, millel asub hoone vundament,
hoone konstruktsioonist ja ehitusmaterjalist on määratud hoonetele lubatavad maksimaalsed
võnkekiirused. Teades, milliseid maksimaalseid võnkekiirusi hoone konstruktsioon talub ja
arvestades hoone kaugust lõhkamiskohast, saab määrata maksimaalsed seismiliselt ohutud
lõhkelaengute suurused. Seda tehakse lõhketööde passi koostamisel, kus lähtutakse Majandusja kommunikatsiooniministri 01.06.2005. a määrusest nr 64 “Lõhketöö projektile esitatavad
nõuded”.
Lõhketööde projekteerimisel ehitise maksimaalne lubatud võnkekiirus arvutatakse järgmise
valemi abil:
vmaks = v1Fk (cm/s),
kus
v1 – kaitstava ehitise kaugusest ja tema aluspinnasest sõltuv suurim lubatud võnkekiirus
(cm/s)
(tabel
4);
F k – ehitise liigist sõltuv parandustegur (tabel 5).
Tabel 4
Ehitise suurim lubatav võnkekiirus sõltuvalt kaugusest ja aluspinnasest
Suurim lubatav võnkekiirus v1 (cm/s)
Kaugus ehitiseni Ehitise aluspinnas
(m)
Savi,
kruus,
liiv, Tugev moreen, kildad,
pehme moreen
lubjakivi, liivakivi
pehme Graniit, gneiss, tugev lubjakivi,
tugev liivakivi
1
1,8
3,5
14,0
5
1,8
3,5
8,5
10
1,8
3,5
7,0
20
1,5
2,8
5,5
30
1,4
2,5
4,5
50
1,2
2,1
3,8
100
1,0
1,7
2,8
200
0,9
1,4
2,2
500
0,7
1,1
1,5
1000
0,6
0,9
1,2
2000
0,5
0,7
0,9
38
Tabel 5
Ehitise liigist sõltuv parandustegur
Nr Ehitise liik
Parandustegur Fk
1
Rasked ehitised, nagu sillad ja sadamakaid
2,00
2
Betoon-, raudbetoon- ja teraskonstruktsioonid, eelmainitud konstruktsioonidest tööstushooned, 1,50
pritsbetooniga kaetud allmaarajatised
3
Tellistest ja betoonist büroo- ja ühiskondlikud hooned, betoonvundamendile või kaljupinnasele 1,20
ehitatud puuhooned
4
Betoonist või tellistest elumajad (ehitises ei tohi olla kasutatud kergbetooni ega silikaattelliseid), 1,00
allmaakaablid. Kivistuv valubetoon eaga üle ühe nädala
5
Kergbetoonehitised (ka kõik muud ehitised, milles on kasutatud kergbetooni). Kivistuv valubetoon 0,75
eaga 3–7 ööpäeva
6
Eriti vibratsioonitundlikud ehitised, nagu muuseumid, kirikud ja teised kõrgete võlvide ja suurte 0,65
pingeväljadega hooned, silikaattellistest hooned. Kivistuv valubetoon eaga kuni 3 ööpäeva
7
Varinguohtlikud ajaloo- ja arhitektuurimälestised, varemed
0,5
Maksimaalne seismiliselt ohutu laeng arvutatakse lõhketööde projekteerimisel järgmise
valemi abil:
kus
vmax – ehitise suurim lubatud võnkekiirus, cm/s;
K – pinnase seismilisuse tegur (vt tabel 6);
r – kaugus lõhkamiskohast hoitava objektini, m.
Tabel 6
Pinnase seismilisuse tegur
Objekti aluspinnas
Pinnase seismilisuse tegur
Kmin
Kmax
200
300
Keskmise veesisaldusega üle 15 m paks liiva- või savipinnas 300
450
Veega küllastunud kobe pinnas (vesiliivad)
600
Veevaene kaljupinnas paksusega kuni 15 m
450
Märkus. Teguri maksimaalväärtust kasutatakse vihmasel ja suurvee perioodil, samuti
aastaringsel töötamisel. Minimaalväärtust kasutatakse suvisel kuival perioodil.
Lühiviitlõhkamisel loetakse korraga plahvatavaks laenguks ühes viitegrupis olevat laengut,
kui viitesamm on vähemalt 50 ms. Väiksemate viitesammude korral tuleb arvutuslik
seismiliselt ohutu ühes viitegrupis olev laeng jagada parandusteguriga, mille väärtus on:
–1,2, kui viitesamm on 35...50 ms;
–1,4, kui viitesamm on üle 25...35 ms,
–1,5, kui viitesamm on alla 25 ms.
Lõhketööde seismilist mõju arvestatakse ainult süvislaengute kasutamisel. Kui topise pikkus
süvislaengus ületab 15 lõhkeaugu läbimõõtu, ei ole õhulööklaine ohtlikku mõju vaja arvutada.
Lõhkamistega kaasnevaid seismilisi võnkumisi on vastavalt seirekavale mõõdetud näiteks
Sutlema lubjakivikarjääri lähedal, lõhkamiskohast 510 m kaugusel asuva Kõrgemäe talu
vundamendi külge paigaldatud seismograafiga (Põldvere, 2011). Masslõhkamised viis läbi
vastavat litsentsi omav firma Intexler OÜ. Maavõnkeid mõõtis Aragon Consulting OÜ.
39
Masslõhkamisel lõhati 1330 kg lõhkeainet, mis oli paigutatud 47 puurauku sügavusega 6,5
meetrit. Puuraukudes oli keskmiselt 28,4 kg lõhkeainet. Lõhkamistöödel kasutati
tasakaalustatud või vähese positiivse hapnikubilansiga lõhkeaineid. Puuraugud olid rajatud
kolme reana, ridadevaheline lõhkamise viibeaeg oli 65, 45 ja 25 millisekundit. Lõhkeaine
erikulu lõhatava kaljupinnase kuupmeetri kohta oli 0,52–0,56 kg, mis tähendab, et kirjeldatud
masslõhkamise tulemusena kobestati ligikaudu 2500 m3 kaljupinnast. Lõhkamisega
kaasnenud vertikaalsuunaline seismiline võnkumine ligikaudu 0,5 km kaugusel Kõrgemaa
talu juures oli 0,1 cm/s, mis on hoonetele lubatud maksimaalsetest võnkekiirustest kordades
väiksem (tabel 4).
Pikknurme karjääri piirile lähimad on Ketu talu puust hooned, mis jäävad ca 250 m
kaugusele. Vompa talu hooned asuvad ca 0,7 km ja Nurga talu hooned ca 0,8 km kaugusel
(joonis 2, graafiline lisa 1). Teiste taluhoonete kaugus Pikknurme karjääri piirist on üle
kilomeetri.
Kõikides Jõgevamaa paekivikarjäärides kobestatakse kaljupinnast lõhkamise abil, millega
kaasneb maapinna seismiline võnkumine ja lõhkeproduktide laialipaiskumine. Näiteks Rõstla
karjääride ümbruses asuvad lähimad elamud 100–200 m ja Otisaare karjääride ümbruse ca
170 m kaugusel karjääride piirist (joonis 28). Sarnaselt Pikknurme karjäärile asuvad ka Rõstla
karjäärid avatud maastikul ja on ümbritsetud haritavatest maadest. Nii Rõstla kui ka Otisaare
karjääridest on aastas kaevandatud üle 200 tuh. m3 paekivi, mis eeldab intensiivset lõhketööde
läbiviimist ja mõju lähikeskkonnale (hoonetele, inimestele, maakasutusele). Kuna
lõhkamistööd on nii Rõstla kui ka Otisaare karjääris toimunud üle kahekümne aasta ja selle
ajaga pole lähiümbrusele olulist negatiivset mõju avaldanud, siis on tõenäoline, et ka
Pikknurme karjääri ümbritseval alal, lõhkekohast 200 m kaugemal, lõhkamine olulisi
negatiivseid keskkonnamõjusid ei põhjusta. Kuna Pikknurme karjääri lähiümbruses
elamutena kasutuses olevad hooned puuduvad ja asustatud majapidamised asuvad 0,7–
0,8 km kaugusel, siis lõhkamistöödega kaasnevad mõjud inimestele ja nende
eluasemetele praktiliselt puuduvad. Lõhketööde õigel korraldamisel ei ületa maapinna
võnkekiirus hoonetele lubatud piirnorme ka 100–200 m kaugusel lõhkekohast ja
lõhkeproduktide laialipaiskumine väljapoole karjääri ei tohi ületada 200 meetrit.
Seega maavõngete seisukohalt Pikknurme dolokivikarjääris lõhketööde tegemiseks
käesoleval ajal olulised piirangud puuduvad. Lõhkamisel laenguaugu meetodil topise
pikkusega üle 15 laenguaugu läbimõõdu ohtlikku lööklainet ei teki. Eesti oludes kujuneb
karjäärides laenguaugu meetodil topise pikkuseks alati rohkem kui 15 laenguaugu
läbimõõtu. Enne lõhkamist peab ohtlik ala (200 m lõhkekohast) olema looduses
märgistatud ja välja pandud valve selliselt, et oleks välditud kõrvaliste inimeste
sattumine lõhketööde ohutsooni. Lõhketööde projektile esitatavad nõuded sätestavad, et
lõhkeaugumeetodil lõhates on kildude laialipaiskumise ohutu kaugus 200 m.
Kaljupinnaste lõhkamisele alternatiivse kobestusviisina kasutatakse harva
hüdrovasaraga raimamist piirkondades, kus hoideobjektid asuvad kobestuskohale väga
lähedal. Praegusel juhul pole vajadust lõhkamist raimamisega asendada, seda enam, et
raimamisega kaasneb pidev müra, samal ajal kui ühekordse lõhkamise kestvus on
millisekundeid.
40
Joonisel 36 on näide lõhkamisest Sopimetsa lubjakivikarjääris.
Joonis 36. Lõhkamine Sopimetsa karjääris. Sarivõtte 2. (vasakul) ja 15. (paremal) kaader.
Lõhatud nõlva kõrgus on 5–6 m. Kivitükkide lennukõrgus paarkümmend meetrit,
lennuraadius alla 50 m. Tolmu vertikaalne levik ca 20–25 m. Tolm hajus mõne minuti jooksul
ja ei väljunud karjääri alalt.
Lõhketööde tegemisel paiskub õhku plahvatusgaase ja peent lubjakivi tolmu. Eesti Vabariigis
kasutada lubatud lõhkeainete puhul on tagatud, et plahvatusgaaside kontsentratsioon on normi
piirides ega kujuta ohtu keskkonnale ega inimestele, sest esmaselt peab olema tagatud
lõhketööde personali ja karjääris töötajate ohutus, kes regulaarselt viibivad lõhkamiskoha
läheduses.
Tolmu ja gaasi levik sõltub ilmast (õhuniiskus, tuule tugevus ja suund). Selle tõttu tuleb
lõhketööde tegemisel arvestada eelkõige tuule suuna ja tugevusega. Jõgeva
meteoroloogiajaama andmetel valdavad piirkonnas lõuna- ja edelatuuled, talvel lääne- ja
edelatuuled (joonis 37). Lõhketöid tuleks vältida eelkõige tugevate läänekaarte tuulte
korral, sest kirde, ida ja kagu suunas on maastik avatud ja nendes suundades asuvad
elamud.
Joonis 37. Jõgevamaa tuulte sagedusjaotus vaatlusperioodil 1988–2005.
41
Lõhkegaaside koostist on korduvalt uuritud. Tööinspektsiooni poolt Harku karjääris
tuulealusel küljel tolmu sees, lõhkekohast 150 m kaugusel, tehtud õhu analüüsid näitasid et
lõhkegaasis oli ainult CO2 (Vesiloo, 2008). Mürgiseid gaasid CO ja NOx puudusid.
Ainult kuivades tingimustes lõhates, kus nii lõhatav kivim kui topise materjal (tavaliselt
puurpuru, liiv või sõelmed) on kuiv, võib tuulise ilmaga (4–6 m/s) lõhkamisel tekkiv tolm
levida lõhkamise kohast lagedal maastikul kuni 600 m kaugusele. Vastavaid mõõtmisi on
tehtud Paul Vesiloo poolt Harku lubjakivikarjääris avamaa tingimustes. Pikknurme
dolokivikarjääris toimub lõhkamine esmalt 3–5 m kõrguste katendivallide vahel, hiljem lisaks
6–7 m kõrguste seintega karjääri süvendis. Valdav enamus lõhkamise tahketest
komponentidest settib karjääris või lähiümbruses. Selliste kaitsebarjääridega piiratud alal on
tolmu levik kaks kuni kolm korda väiksem kui avatud maastikul. Tuulevaikse ilmaga lõhates
settib tolm lõhkamiskoha ümbruses, sajakonna meetri raadiuses (joonis 36). Kuiva aega on
Eestis suhteliselt vähe. Sel ajal saab kasutada lõhatava ploki niisutamist või märgade topiste
kasutamist. Tolmu levikut saab reguleerida, valides töö tegemiseks sobivad tuule suunad.
Plahvatusgaas CO2 hajub kiiresti ja keskkonnale ohtu ei kujuta. Tolmu emissiooni on
võimalik juhtida ja vähendada ning hoida lubatu piirides. Lõhketöödel tekkiva tolmu
mõju on väga lühiajaline. Kuna lõhkamise ajal on töö karjääris seisatud, siis teiste
tööprotsesside täiendavat tolmu ei lisandu.
Paekivi lõhkamise kohta karjäärides on jäänud inimestele arvamus, et lõhkeaine võib tingida
vee reostuse. Seda ilmselt omal ajal kirjandusse sattunud informatsioonist vette sattunud
nitraatidest. Paul Vesiloo ekspertarvamusest (2008) selgub, et seda ka juhtus nõukogudeaegses karjäärimajanduses, kui kasutati märgade puuraukude laadimiseks halvasti pakendatud
lõhkeaineid. Kaasajal kasutatavad lõhkeained on veekindlalt pakendatud ega tekita vee
reostamise ohtu. Lubjakivikarjääride vee analüüsides pole täheldatud lõhkeainest
tekitatud vee reostust.
Käesoleval juhul asuvad lõhkelaengud veetasemest kõrgemal. Isegi sellises olukorras, kus
lõhatakse vee all asuvat dolokivi, pole lõhkeaine vett reostanud. Selline dolokivide
kobestamine toimub Marinova dolokivikarjääris, kus vett karjäärist välja ei pumbata ja 6–7 m
paksust veealust dolokivikihti kobestatakse vee alla puuritud puuraukudesse paigaldatud
lõhkelaengutega. Marinova karjääri kujunenud veekogu vee analüüsid (tehakse OÜ Eesti
Geoloogiakeskuse akrediteeritud laboratooriumis 3–4 korda aastas vastavalt kaeveloaga ette
nähtud seirele) näitavad, et karjääri vesi vastab kõikide näitajate (ka lämmastikuühendite
sisalduse) poolest joogivee normidele ja ei erine karjäärist ca 250 m kaugusel asuva Rjabinka
talu salvkaevu veest. Talu salvkaevu veetase asub karjääri kujunenud veekogu veetasemega
samal kõrgusel.
Karjääri lähiümbrusesse, 500 m raadiusesse, jääb täies ulatuses 28,3 ha suurune Kolga
maaüksus, millel asuv maa on põllumaana kasutuses (joonis 2). Täielikult jääb poole
kilomeetri raadiusesse 1,3 ha suurune, elamumaana arvel olev Ketu kinnistu, kus asub ka
elamu, mida käesoleval ajal elamiseks ei kasutata. Omaniku, Enno Uustalu sõnul kavandatav
karjäär teda ei häiri.
Osaliselt jäävad karjääri lähiümbrusesse (500 m raadiusesse) maatulundusmaa sihtotstarbega
Vana-Matsi, Suurmaa, Matsi, Noorematsi, Nurga ja Suitsuräime kinnistu. Enamusel neist
asub haritav maa. Metsamaa asub Vana-Matsi, osaliselt ka Nurga kinnistul. Karjäärist lääne ja
põhja pool asuvatel kinnistutel kasvab mets. Poolest kilomeetrist veidi kaugemal on Vompa
kinnistu, kus asub ka elamu.
42
Keskkonnamõju hindamise käigus on Kinnisvaraekspert OÜ kinnisvara hindaja Merilin Piik
koostanud eksperthinnangu (lisa 2) kavandatava tegevuse mõjust piirkonna kinnisvara
hindadele ja toonud võrdluseks kinnisvaraturu olukorra Harjumaal tegutseva Harku
lubjakivikarjääri ümbruses.
Kinnisvaraekspert leiab, et suure tõenäosusega väheneb karjääriala lähiümbruse kinnisvara
likviidsus mõnevõrra, seda eriti kinnistute osas, mis jäävad keskkonnamõjude alasse ning
visuaalselt on kaevandustegevust näha. Samas ei ole täna tegemist turu mõistes aktiivse ja
väga atraktiivse piirkonnaga, mistõttu ei saa väita, et kui kellelgi kinnisvara müük ei õnnestu,
võiks tegu olla otseselt karjääri mõjuga.
Kui vaadelda rajatavaga sarnast Harku paekarjääri ja seda ümbritsevaid maaüksusi, siis on
täheldatav madalam likviidsus vahetult karjääriala naabrusesse jäävate kinnistute suhtes.
Sarnaselt Pikknurme karjääri ümbrusega, on ka Harku karjääri ümbrus suhteliselt lage maa.
Lähimad uusarenduspiirkonnad jäävad otsesest Harku karjääri kaevandusalast ca 1,5 km
kaugusele. Sealjuures ei ole täheldatav kaevanduse negatiivne mõju sealsete elamukruntide
likviidsusele ja hinnatasemele. Eelnevast võib järeldada, et karjäär mõjutab kinnisvara
likviidsust ja hindasid ligikaudu poole kilomeetri kaugusele. Sellest lähemal asuvad kinnistud
satuvad juba karjääri mõjutsooni ja sinna uusarendusi ei kavandata.
Kinnisvaraekspert leiab, et pikas perspektiivis, peale karjääri ala korrastamist veekoguks, võib
rääkida piirkonna kinnisvarahindade stabiliseerumisest ja ehk isegi tõusust, kuna
veekoguäärsed kinnistud on kindlasti enam hinnatud.
Seega, lähtuvalt kinnisvara ekspertarvamusest, võib kavandatav tegevus mõjutada
negatiivselt karjääri piirist 500 m raadiusesse jäävate kinnistute hinda ja
kauplemislikviidsust juhul, kui Kolga, Matsi, Vana-Matsi, Noorematsi, Nurga,
Suitsuräime, Suurmaa ja Vompa maatulundusmaid kavatsetakse müüa elamumaadeks.
Pikas perspektiivis võivad need maaüksused muutuda aga kinnisvaraarendajate jaoks
atraktiivseteks, sest nende vahetusse lähedusse kujuneb ligikaudu 20 ha suurune
veekogu. Pikknurme piirkonnas seni sellised atraktiivsed veekogud puuduvad.
Ülevaade
lõhkamisega
mõjutatavast
keskkonnast,
mõjude
iseloomust
ja
leevendamisvõimalustest on esitatud tabelis 7. Tabelis ei kajastata keskkonnaelemente, mis
jäävad selgelt mõjude ulatusest välja.
43
Tabel 7
Karjääri alal lõhkamistöödega kaasnev keskkonnamõju
Mõjutatav
keskkond
Mõjutatava
keskkonna
asukoht
tegevuskoha
suhtes
Asustatud
elamud asuvad
vähemalt 0,7 km
kaugusel, Ketu
talu elamu, mida
elamiseks
ei
kasutata, ca 250
m kaugusel.
Mõju iseloom
Leevendamisvõimalused ja seirevajadus
Nõrgalt negatiivne
(kivimitükkide
laialipaiskumine; maapinna
võnkumine,
müra,
lõhkegaaside ja tolmu levik)
Kinnisvara
hind
Kinnistud
karjääri piirist
500 m raadiuses
Maakasutus
Karjääri
ümbritseval alal
Negatiivne mõju puudub, kui
maa kavatsetakse müüa
maatulundusmaana ja jätkub
senine maakasutuseks.
Nõrgalt negatiivne, kui maa
kavatsetakse müüa karjääri
tegevuse ajal elamumaana
kasutamiseks.
Nõrgalt negatiivne.
Lõhkamisel peab kasutama lühiviitlõhkamist,
laenguaugu meetodit topise pikkusega üle 15 laenguaugu
läbimõõdu, lõhkamise ajal peab 200 m laiune ohutsoon
olema tähistatud, lõhkamist ei tohi teha tugevate
läänekaare tuulte korral, lõhkamise aeg peab jääma
ajavahemikku 8:00–17:00; tuleb ette näha maapinna
võnkekiiruse mõõtmine seismograafiga lähimate elamute
vundamentidel, enne lõhketööde alustamist tuleb
hoideobjektide seisukord fikseerida, vajadusel teha tolmu
ja müra mõõtmisi lähimate elamute juures
Karjääri lähiümbruse maad muutuvad elamumaana
atraktiivseks peale kaevandamise lõppemist, kui karjääri
alale kujuneb veekogu. Tõenäoliselt siis maa hind tõuseb ja
likviidsus kinnisvaraturul paraneb.
Maaparandussüsteem
Karjääri
ümbritseval alal
Negatiivne mõju puudub.
Kaevude
veetase ja vee
kvaliteet
Kasutuses
olevad kaevud
asuvad vähemalt
0,7 km kaugusel
Kaitsealuste
taimede
kasvukohad
asuvad ca 0,5
km kaugusel
(piirkonna
puurkaevud
toituvad Raikküla veekihi
veerikka
ülemise
osa
lõheliste kivimite veest ja
asuvad
lõhketööde
piirkonnast piisavalt kaugel)
Inimese
elukeskkond,
tervis, hooned
ja rajatised
Lõhkamisel peab järgima lõhketööde passis sätestatud
tingimust, et lõhkamisel paiskuksid lõhkeproduktid vaid
karjääri ala suunas. Kivimitükkide laialipaiskumise
ohutuks piiriks on seatud 200 m. Vajadusel teha karjääri
lähiümbruse maa ülevaatust, et välja selgitada võimalik
lõhkeproduktidega risustamise ulatus
Kuna karjäär toimib analoogselt kuivendussüsteemile, siis
selle rajamine ei häiri oluliselt süsteemi toimimist nii
karjääri töö ajal kui ka hiljem, kui karjääri ala on
muutunud veekoguks
Pole vajalikud. Vaid põhjendatud pretensioonide korral
teha vee kvaliteedi seiret, et hinnata vee kvaliteedi
halvenemise võimalikku seotust lõhketöödega.
Pole vajalikud
Seega saab öelda, et kaljupinnase kobestamisel lõhketöödega olulisi negatiivseid
keskkonnamõjusid inimese tervisele, elukeskkonnale, hoonetele ja maakasutusele ei
kaasne, kui peetakse kinni lõhketööde passis sätestatud tingimustest. Lõhkamisega ei
mürgitata põhjavett ega õhku, ei kahjustata ümbruskonna maakasutust, ei ületata
normidega kehtestatud võnkekiirust hoideobjektide juures, ei tekitata ohtlikku
lööklainet, ülenormatiivset müra ja tolmu. Lõhketööde asendamiseks raimamisega
puudub vajadus.
Lõhketöid tuleb vältida tugevate läänekaarte tuulte korral, sest kirde, ida ja kagu
suunas on maastik avatud ja nendes suundades asuvad elamud. Lõhketööde tegemine
peab jääma tööpäeva piiresse ajavahemikule 8:00–17:00. Lõhketöid tohib teha vastavat
litsentsi omav firma. Lõhketööde tegemise ajal peab ohutsoon olema märgistatud.
Esimestel lõhkamistel tuleb vajadusel mõõta võnkekiirust karjääri piirist ca 250 m
44
kaugusel asuva Ketu elamu vundamendi külge paigutatud seismograafi abil selleks, et
hinnata, kas kasutatud lõhkelaengud ja lõhkamisviis on hoideobjektile ohutu. Vajadusel
mõõta võnkekiirust ka Vompa ja Nurga elamu vundamendil.
Enne lõhketööde alustamist tuleb läbi viia karjääri mõjupiirkonda jäävate hoonete
passistamine, mis loob aluse hoonetele maavara kaevandamisega põhjustatud võimalike
kahjustuste tuvastamiseks ning arendaja poolt likvideerimiseks ja kompenseerimiseks.
Juhul kui maapinna võnkekiirus ületab juba Ketu elamu juures lubatud piirnorme,
peab lõhketööde passi muutma.
4.3. Kobestatud kaljupinnase töötlemine
Karjäärisisese kaevise purustamise, sõelumise ja transpordiga kaasneb müra ja tolm. Kaevise
järk-järgulisel kasutamisel kujuneb karjääri alale vertikaalsete seintega süvend.
Tehnoloogilise müra suurim allikas on mobiilne purustus-sõelumissõlm (joonis 36). Lisaks
purustus-sõelumissõlmele töötavad karjääris tavaliselt sõlme kolu täitev ekskavaator, sõelutud
materjali vedav või laadiv kopplaadur (joonis 36) ja killustikku väljavedavad kallurid.
Sarnane tegevus toimub kõikides paekivikarjäärides ja enamasti ka kruusakarjäärides.
Viimastes valmistatakse purustus-sõelumissõlme abil kas purustatud kruusa või looduslikust
kruusast väljasõelutud kividest kruuskillustikku. Nii paekarjäärides kui ka kruusakarjäärides
kasutatava tehnika hulk ja tehnilised parameetrid on sarnased.
Kaevise purustamisega, sõelumisega ja karjäärisisese transpordiga kaasnevat müra taset on
Tartu Tervisekaitsetalituse ekspert Ilmar Orav mõõtnud näiteks töötavas Sopimetsa
lubjakivikarjääris Jõgevamaal (Põldvere, 2009) ja Põrgumäe IV kruusakarjääris Tartumaal
(Alkranel OÜ, 2010). Müra leviku modelleerimist spetsiaalse tarkvara abil on sarnase
karjääritehnika töötamise korral tehtud Jaakna II kruusakarjääris Läänemaal, Nogopalu V
kruusakarjääris Võrumaal, Miti kruusakarjääris Valgamaal, Kukemetsa kruusakarjääris
Tartumaal ja Siimusti III liivakarjäris Jõgevamaal (Alkranel OÜ, 2011, 2012).
Näiteks Sopimetsa lubjakivikarjääris mõõdeti müra olukorras, kus töötas kogu karjääri
tehnika, kaasa arvatud purustus-sõelumissõlm. Müra mõõdeti vahetult purustussõelumissõlme juures, 100 m kaugusel (karjääri põhjas), 200 m kaugusel (karjääri põhjas) ja
300 m kaugusel (väljaspool karjääri). Karjäär asub lagedal alal. Mõõtmistulemuste põhjal
selgus, et purustus-sõelumissõlmest 200 m kaugusel karjääri põhjas ei ületanud müratase
60 dB ja 300 m kaugusel (väljaspool karjääri) ei ületanud müratase 50 dB. Taotletav
Pikknurme dolokivikarjäär asub Sopimetsa lubjakivikarjääriga sarnastes tingimustes (on
ümbritsetud lageda alaga) ja töös kasutatav tehnika ei erine Sopimetsa karjääris kasutatud
tehnikast.
Müra mõõtmised Põrgumaäe IV kruusakarjääris näitasid, et tingimustes, kus karjääris
töötavad korraga kaks ekskavaatorit, kaks kopplaadurit, koonuspurusti ja sõelumissõlm, ei
ületanud müra tase väljaspool karjääri päevasel ajal lubatud müra taotlustaset, mis
tööstusmüra puhul päevasel ajal on 55 dB. Mitmete kruusakarjääride (vt ülalpool)
kaevandamise lubade taotluste etapil tehtud müramodelleerimised on näidanud, et
paekarjääride tehnikaga sarnase tehnika koostöötamisel ei ületa lubatud müratase juba
sajakonna meetri kaugusel väljaspool karjääre ettenähtud norme.
Kaevise töötlemisel ja karjäärisisesel transpordil tekib kuival ajal tolmu, mis tugeva
tuule korral võib levida ka karjäärist väljapoole. Tolmu leviku vältimiseks tuleb
45
karjäärisiseseid teid ja laoplatse kuival ajal kasta. Tolmu levikut takistavad karjääri
seinad ja katendivallid.
Kaevandamisel tootmisjääke ei teki. Kattekiht kasutatakse ära mäeeraldise
korrastamisel. Kobestatud dolokivist valmistatud killustik ja sõelmed, mis ladustatakse
karjääri alale, kasutatakse ära ehitusel ja teede ehitusel. Vastavalt jäätmeseadusele
koostatakse jäätmekava.
Ülevaade kobestatud kaljupinnase töötlemisega mõjutatavast keskkonnast, mõjude iseloomust
ja leevendamisvõimalustest on esitatud tabelis 8. Tabelis ei kajastata keskkonnaelemente, mis
Tabel 8
Kobestatud kaljupinnase töötlemisega kaasnev keskkonnamõju
Mõjutatav
keskkond
Inimese
elukeskkond
tervis
ja
Mõjutatava
keskkonna asukoht
tegevuskoha suhtes
Mõju iseloom
Asustatud
elamud
asuvad vähemalt 0,7
km kaugusel
Nõrgalt negatiivne
(tehnoloogiline müra ja
tolm,
mis
kaasneb
purustamise
ja
sõelumisega
ning
karjäärisisese
transpordiga)
Nõrgalt negatiivne
(põhjavesi asub karjääri
põhjast madalamal ja on
võimaliku reostuse eest
kaitsmata))
Tuleb kasutada kaasaegset karjääritehnikat, sh mobiilset
purustus-sõelumissõlme; müra ja tolmu leviku
vähendamiseks tuleb karjääri piirile paigutada
katendivallid, kuival ajal teid ja laoplatse kasta, töö
karjääris peab toimuma päevasel ajal, vajadusel teha
tolmu ja müra mõõtmisi lähimate elamute juures.
Põhjavesi
Asub karjääri põhjast
madalamal
Maakasutus
Karjääri ümbritseval
alal
Negatiivne
puudub
mõju
Kaitsealuste taimede
kasvukohad asuvad
ca 0,5 km kaugusel
Negatiivne
puudub
mõju
Tehnika peab olema läbinud perioodilise tehnilise
ülevaatuse, tankimist ja hooldustöid peab tegema selleks
ettevalmistatud alal, võimalike õli- ja määrdeainete
lekete korral peavad karjääris olema esmased reostuse
likvideerimise vahendid. Vajadusel teha karjäärist
väljapumbatava
veest
analüüse
naftaproduktide
sisalduse määramiseks.
Väikesed karbonaatse tolmu kogused ei halvenda
mullaviljakust ega kahjusta taimekultuure. Tolmu leviku
vältimiseks tuleb karjäärisiseseid teid ja laoplatse kuival
ajal kasta. Vajadusel võib katendivallidele panna
kasvama põõsastaimi, mis vähendavad karjäärist
väljapoole lenduva tolmu kogust.
Pole vajalikud
Kuna dolokivi töötlemine ja transport taotletava Pikknurme karjääri piires hakkab
toimuma päevasel ajal, katendivallide vahel ja lisaks katendivallidele piiravad müra ja
tolmu levikut karjääri seinad, tolmu vältimiseks kuival ajal kastetakse karjääri siseteid
ja laoplatse, siis kaevandamistehnika poolt tekitatav müra ja tolm ei ületa väljaspool
karjääri lubatud piirnorme ja ei avalda olulist negatiivset mõju ümbritsevale
elukeskkonnale, maakasutusele ja inimeste tervisele. Selleks, et karjääris ei reostataks
põhjavett, peab karjääri tehnika olema korras, tankimine ja remont peab toimuma
selleks ettenähtud kohas ja karjääris peavad olema esmase reostuse jaoks vahendid.
Vajadusel tuleb teha karjäärist väljapumbatavast veest analüüse naftaproduktide
Vajadusel tuleb karjääri tegevusega seotud müra ja tolmu taset mõõta lähima, ligikaudu
0,7 km kaugusel asuva, elamuna kasutatava Vompa talu juures ja Nurga talu omaniku
soovil ka sealse talu juures. Ketu maaüksusel asuvat elamut ei kasutata ja omaniku
kinnitusel tal kavandatava tegevuse suhtes pretensioone ei ole. Juhul kui müra ja tolmu
46
tase ületab tegevuse ajal Vompa ja Nurga talu juures lubatud piirnorme, peab arendaja
oma tegevuse viima kehtestatud normidele vastavaks.
4.4. Põhjavee alandamine
Kaevandamist alustatakse mäeeraldise lõunapoolsest osast, kus kasuliku kihi lamami
absoluutne kõrgus on väiksem ja kuhu kaevandamisala laienemisel hakkab kogunema karjääri
valguv põhjavesi. Karjääri sellesse ossa rajatakse iga kaeveastme korral vajaliku sügavusega
veekogujakraav ja veekogujakaev/süvend, kust vesi pumbatakse settetiikidesse (joonis 34).
Joonisel 38 on näha veekogumissüvendit ja pumplat Otisaare dolokivikarjääris. Settetiikidest
voolab selginenud vesi mäeeraldisest kas ida poole jääva kraavi kaudu esmalt Ruupa
peakraavi ja seejärel Neanurme jõkke ja sealt edasi Pikknurme jõkke või lõuna poole rajatava
kraavi kaudu esmalt Neanurme jõkke ja sealt edasi Pikknurme jõkke (graafiline lisa 1).
Joonis 38. Veekogujasüvend ja pumpla Otisaare paekarjääri loodeosas (Johanson, 2012).
Veekogujasüvendisse kogunev vesi pumbatakse settetiiki, kust see selgineb ja voolab edasi
Umbusi jõkke. Keskkonnaameti andmetel vastab Otisaare karjäärist väljapumbatud vesi
heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise korras sätestatud normatiividele.
Pikknurme dolokivikarjääri mäeeraldisel asub kogu kaevandatav maavaravaru allpool
põhjavee taset. Karjääri valguvat põhja- ja sademete vett tuleb karjäärist välja pumbata kogu
karjääri töötamise jooksul. Põhjavee väljapumpamisega kaasneb veetaseme alanemine ja
kujuneb alanduslehter (joonis 40; graafiline lisa 1 ).
Veetaseme alanduse modelleerimisel on kasutaud matemaatilist programmi GMS-6,5.
Alanduslehtri detailse ülevaate saamiseks koostati 2-kihiline hüdrogeoloogiline mudel.
Mudeli koostasid OÜ Eesti Geoloogiakeskuse hüdrogeoloogia osakonna juhtiv hüdrogeoloog
Leonid Savitski ja vanemhüdrogeoloog Valeri Savva. Mudeli aluseks on võetud piirkonna
hüdrogeoloogilised tingimused ja hüdrograafiavõrguga arvestavad hüdrodünaamilised
parameetrid (Põldvere, 2011). Mudeli esimese, ülemise kihi moodustab kvaternaarisetetest
kate, mis arvestab hüdrograafiavõrku. Teise, alumise kihi moodustavad vettandvad kivimid,
mis koosnevad Siluri ladestu dolokividest.
Vee juurdevool karjääri modelleerimistulemuste põhjal on 1–7 tööaastal (veetaseme
alandamine karjääris 9 m) 2787 m3/ööpäevas, 8–14 tööaastal (veetaseme alandamine karjääris
47
15 m) 3529 m3/ööpäevas, 15–30 tööaastal (veetaseme alandamine karjääris 20 m) 3798
m3/ööpäevas.
Pikknurme karjääri ümbruse põhjavee alanduse modelleerimise andmetel (joonis 39) võib
karjääri lõpliku sügavuse juures põhjaveetase alaneda ligikaudu 1 km kaugusel kuni 2,5
meetrit, ligikaudu 1,5 km kaugusel kuni 1 meeter. Põhjaveetaseme alanemine on väiksem ida
suunas, kus põhjavett toidab ka Pikknurme jõgi.
Modelleerimise andmetel võib Nurga ja Vompa elamute (kaevude) piirkonnas veetase alaneda
kuni 4 meetrit, Vahtra, Uuetoa ja Matsi elamute (kaevude) juures kuni 2 meetrit, Pikknurme
metskonna kontori juures asuvates kaevudes ja Tiidori, Pendi, Andrese, Kaha ning NõmmeKuke elamute (kaevude) juures ligikaudu 1 meeter. Kaugemale ei tohiks märgatav
põhjaveetaseme alanemine ulatuda, seda enam, et põhjaveetaseme sesoonne ehk sademetest
sõltuv kõikumine Pikknurme vaatluskaevus VK-1 ulatus aastase seire andmetel 1,8 meetrini
(joonis 36).
Põhjavee väljapumpamisega kaasneva veetaseme alanduse mõju ulatuse väljaselgitamiseks
tuleb seirekavas näha ette vaatluskaevude võrk (graafiline lisa 1), mille seireandmete alusel
saab otsustada, kui kaugele ja millises ulatuses põhjavee pidev väljapumpamine mõjub.
Esmajoones mõjutab veetaseme alandamine lähiümbruse salvkaeve, vähem puurkaeve.
Enamasti on majapidamiste juurde rajatud puurkaevud.
Põhjavee väljapumpamisega kaasnev veetaseme alandamine pole teadaolevalt mõjutanud
Jõgevamaa paekarjääride lähiümbruse pinnakatte niiskusrežiimi sedavõrd, et see oleks kaasa
toonud märgatavaid negatiivseid muutusi metsade kasvule, soodele, looduskaitsealustele
taimedele ja põldude viljakusele.
Rõstla karjäär, kust põhjavett on välja pumbatud ja veetaset alandatud üle kahekümne aasta,
on ümbritsetud ulatuslike haritavate maadega (joonis 28). Otisaare karjääri vahetus läheduses
asuvad Loopre soo alad, kus sootaimestik on hästi säilinud ja sooalad on ELF-i inventuuri
hinnangul suure väärtusega (Johanson, 2012). Ligikaudu 3 km2 suurust Aru-Lõuna
lubjakivikarjääri piiravad ulatuslikud metsa-alad ja karjäärist ligikaudu kilomeetri kaugusel
asub Kunda soo, lähemal aga vana, vett täis paekarjäär.
Seega pole põhjust karta, et kavandatava Pikknurme karjääri ümbruses kaasneb põhjavee
alandamisega olulisi muutusi pinnakatte niiskusrežiimis. Karjääri ümbruse pinnakate koosneb
vähemalt 3–5 m paksusest moreenpinnasest, mille filtratsioonikoefitsient ehk veejuhtivus on
väga väike. Pinnakatte niiskus sõltub esmajoones sademetest. Kuiva aega on Eestis suhteliselt
vähe.
Põhjavee alandamine ei saa mõjutada ka karjäärist 0,5–0,7 km kaugusel põhja pool asuvate II
ja III kaitsekategooria taimede kasvukohti, sest esiteks, pole enamus neist kasvukohtade
suhtes nõudlikud ja kasvavad väga erinevates tingimustes; (vt pt 2.1.3; lk 20) ja teiseks, on
maapinna üldine kallakus nende kasvukoha piirkonnas põhjast lõunasse ja põhja poolt
valguv/imbuv pinnasevesi kompenseerib niiskuse võimalikku puudujääki, mis teoreetiliselt
võib tekkida seoses põhjavee taseme alandamisega lõuna pool asuvas Pikknurme paekarjääris.
Nii Pikknurme karjääri ümbruse põllumaadel kui ka lääne poole jäävatel metsamaadel on
pinnase
liigniiskuse
vältimiseks
tehtud
ulatuslikke
maaparandustöid.
Metsa
kuivenduskraavide võrgustik on rajatud selleks, et liigvett ära juhtida.
48
Metsakuivendussüsteemile on eesvooluks muudetud sängiga Neanurme jõgi ja
maaparanduskraavi viidud Ruupa oja, põllumaadel asuvale maaparandussüsteemile Ruupa oja
ja Ruupa peakraav. Kuna kavandatav Pikknurme karjäär jääb kahe maaparandussüsteemi
piirialale, siis hakkab see toimima lähipiirkonna jaoks kuivendussüsteemi osana. Selle tõttu
jääb Ruupa ojja valguva vee kogus väiksemaks, kuid oja toimib edasi põhja-ja läänepoolse
metsa ala kuivendussüsteemi eesvooluna. Käesoleval ajal metsa maaparandussüsteem oma
eesmärki ei täida, sest Ruupa oja suubumisel Neanurme jõkke asuvad kopratammid, mille
tõttu on metsa piirkonnas veetase kõrge, kraavid vett täis ja mets kohati üle ujutatud.
Pikknurme karjääri kasutuselevõtul ja kopratammide likvideerimisel taastuvad ja paranevad
metsa kasvuks sobivad tingimused. Metsaregistri andmetel (joonis 15) on
metsakuivendussüsteemi piires asuvate kinnistutel metsa vanus nelikümmend kuni
kuuskümmend aastat, kuid liigniiskuse tõttu on metsakasv olnud aeglane (joonis 14).
Karjääri valguva vee koguse vähendamiseks on hüdrotehnikainsener Enn Soovik soovitanud
(Soovik, 2008) kasutada paekivikarjääri seinte ehk välispiiri tamponeerimiseks kaevandamisel
ettejäävat moreenpinnasest katendit. Väikese veejuhtivusega pinnasest veetõke takistab
külgsuunast tuleva põhjavee karjääri imbumist. Läbi põhja tuleb karjääri enamasti suhteliselt
vähe vett, kuna sügavuse suurenedes paekivi veeläbilaskvus üldiselt väheneb. Näiteks Nabala
maardla Nõmmküla karjääri geoloogiliste uuringute ja põhjavee modelleerimise andmetel
(Savitksi, Savva, 2006) on ülemise, ca 7 m paksuse lõhelise lubjakivi filtratsioonimoodul 60
m/d, aga allpool asuva, ca 10 m paksuse lubjakivilasundi filtratsioonimoodul vaid 2 m/d. Selle
näite puhul erineb lõhelise paekivi filtratsioonimoodul ehk veeläbilaskevõime
vähemlõhelisest paekivist 30 korda.
Põhjavee sissevoolu vähenemise tõttu väheneb sellevõrra ka väljapumbatava vee kogus,
koormus äravooluteele ja põhjavee alanduse ulatus. Põhjavee alanduse vähenemisel on
positiivne mõju kaevude veetasemetele. Vee väljapumpamise vähenemine on otseselt kasulik
ka arendajale, sest väljapumbatud vee koguste pealt tuleb riigile maksta vee erikasutustasu.
Karjääri seinte katendiga tamponeerimise tõttu jääb aga moreenpinnasest kujundatava
nõlvaterviku alla maavara, mida ei saa kaevandada.
Enn Sooviku arvutuste põhjal peab veetõkke materjali filtratsioonimoodul ehk vee läbilaskvus
olema mitte üle 0,1 m/d. Looduslikus olekus on liivsavimoreeni filtratsioonimoodul väga
väike, Enno Reinsalu andmetel (Reinsalu, 2011) 0,001–0,1 m/d. Moreenpinnase teisaldamisel
muutub materjal kohevamaks ja sellega veeläbilaskevõime suureneb. Veetõkkena kasutamisel
tuleb pinnase mahtu (seega ka poorsust) ligikaudu 10% vähendada, mis on täiesti teostatav.
Paekivi ja veetõkke kontaktpinna veetiheduse tagab pinnase puistamisel märjale paepinnale
tekkiv pulp, mis suleb paekivi praod ja tühikud. Enn Sooviku arvutustel väheneb Nabala
maardla Nõmmküla karjääris sellise veetõkke rajamisel vee külgmine sissevool ligikaudu
kümme korda ja väga oluliselt väheneb ka põhjavee alanduslehter karjääri ümber.
Sarnast külgmise sissevoolu vähendamist on võimalik rakendada ka kavandatavas Pikknurme
dolokivikarjääris kaevandades. Vaatluspuuraugus VK-1 tehtud kavernomeetria (joonis 25) ja
puuraukude läbilõigete andmetel (Põldvere, 2011) on väga lõheline ehk veerikas
dolokivilasundi ülemine, 5–7 m paksune osa. Allpool on kivim massiivne ja selle
veeläbilaskevõime kordades väiksem. Pikknurme karjääris kavandatakse kaevandada kolme
kaeveastmega, kusjuures esimese astme sügavus on keskmiselt 9 m, mis hõlmab keskmiselt
3 m paksuse pinnakatte ja 6 m paksuse dolokivikihi.
49
0,1
0,1
0,2
0,1
0,2
Kingu
Saare-Everti
0,2
Tiidosaare
Ojasaare
Hundi
1
Kangru
1
Metsanurga
Metsa
1
Nirgi
2
3
3
4
3
Tõntsu
5
10
Luige
Vana -Toominga
Kristeni
Pikknurme kontor
Pihlaka
Meierei
Juhani
2
4
5
4
5
Aasa
Vanakooli tee 2
Vompa
Nurga
Nõmme-Kuke
Karli
Kadaka
2
Veski
Pendi
Ketu
10
Kivi
Tiidori
Volli tee 6
E
RM R
NU Ä
K JÄ
K R
PI KA
71,5
Suurfarmi
Vanakooli tee 23
Nurga
Uuevälja
Tongi
Vahtra
Vanakooli tee 25
Uuetoa
Üti
Jaagumardi
Kaha
Kristina
Andrese
Matsi
Pärnasaare
Lepalaane
Sõeru
Paju
Saaremardi
Luha
Karpa
Joonis 39. Ülevaade Pikknurme karjäärist vee väljapumpamisega kujunevast põhjavee alanduslehtri ulatusest karjääri 9 m
sügavuse korral (alanduse ulatus meetrites, märgitud roheliste joontega), karjääri 15 m sügavuse korral (alanduse ulatus meetrites
märgitud pruunide joonega), karjääri lõpliku sügavuse (20 m) korral (alanduse ulatus meetrites märgitud siniste joonega).
Karjääri lõpliku sügavuse juures jäävad 1-2 m alanduse vahemikku Pikknurme metskonna kontori ümbruse kaevud, Tiidori,
Pendi, Vahtra, Uuetoa, Andrese, Kaha ja Nõmme-Kuke majapidamiste kaevud. Veetaseme 3-4 m alanduse vahemikku jäävad
Nurga, Vompa ja Matsi majapidamiste kaevud. Veetaseme 5-10 m alanduse vahemikku jääb Ketu majapidamise kaev.
Mõõtkava 1:40 000.
Veetaseme alanduse modelleerimisel on kasutaud matemaatilist programmi GMS-6,5. Alanduslehtri detailseülevaate saamiseks
koostati 2-kihiline hüdrogeoloogiline mudel. Mudeli aluseks on võetud piirkonna hüdrogeoloogilised tingimused ja hüdrograafiavõrguga arvestavad hüdrodünaamilised parameetrid. Mudeli esimese, ülemise kihi moodustab kvaternaarisetetest kate,
mis arvestab hüdrograafiavõrku. Teise, alumise kihi moodustavad vettandvad kivimid, mis koosnevad Siluri ladestu dolokividest.
Vee juurdevool karjääri modelleerimistulemuste põhjal:
1-7 tööaastal (veetaseme alandamine karjääris 9 m) - 2787 m3/ööpäevas.
50
Pikknurme dolokivikarjääri mäeeraldisel asuva moreenpinnasest kattekihi maht on 580
tuh. m3, veetõket vajava mäeeraldise välisringjoone pikkus 2050 m. Kogu katendit võib
kasutada veetõkke moodustamiseks, sest mäeeraldisel asuva mulla maht (65 tuh. m3) on
piisav, et sellest mäeeraldise teenindusmaa piirile mullast müra- ja tolmutõke rajada. Kogu
moreenkatendi kasutamisel veetõkkeks oleks moreenkatendit mäeeraldise välispiiri ühe
jooksva meetri kohta 283 kuupmeetrit. Kui lähtuda Nabala maardla Nõmmküla karjääri
esimese kaeveastme kõrgusest (13 meetrit) ja vajaliku veetõkke aluse laiusest (36 m, Soonik,
2008), siis Pikknurme karjääri esimese kaeveastme 9 meetrise kõrguse puhul peaks veetõkke
aluse laius olema 25 meetrit. Ühe meetri pikkuse lõigu veetõkke rajamiseks kuluks seega
ligikaudu 110 kuupmeetrit. Samas oleks moreenpinnast kasutada ühe meetri pikkuse lõigu
kohta 283 kuupmeetrit. Esimese kaeveastme veetõkkest ülejäävat katendit saab hiljem
kasutada karjääri nõlvade tasandamiseks kohtades, kus on karjääri seina ääres on saavutatud
maavaravaru lamam ehk karjääri põhja tase. Järk järgult on võimalik kogu katend nõlvade
tasandamiseks ja seega ka veevoolu tõkestamiseks ära kasutada. Karjääri varu ammendumisel
on seega moreenpinnas töö käigus ära kasutatud, nõlvad korrastatud ja mäeeraldise
teenindusmaale ei jää visuaalset häiringut põhjustavaid katendivalle.
Kui Pikknurme karjääris kasutada esimese kaeveastme kaevandamisel põhjavee sissevoolu
vähendava leevendava meetmena veetõkke rajamist, siis veetõkke alla jääva maavara
(ehitusdolokivi) maht on 564 tuh. m3 (veetõkke alla jääva dolokivikihi keskmine paksus on 11
meetrit, laius 25 meetrit ja mäeeraldise ringjoone pikkus 2050 m).
Juhul kui selliste mõõtmetega veetõke rajatakse, on Pikknurme karjääri kaevandatav dolokivi
maht 2917 tuh. m3. Veetõkke 20 m laiuse aluse korral aga kaevandatava varu suuruseks 3030
tuh. m3 ja veetõkke alla jääva maavara maht 451 tuh. m3.
Juhul kui esimese kaeveastme kaevandamise aja jooksul rajatakse veetõke järk-järgult kogu
mäeeraldise piirile, ei ulatu põhjavee alandus kaugemale või mitte oluliselt kaugemale kui on
esitatud modelleerimise joonisel 40 9 meetrise kaeveastme korral, sest selleks ajaks, kui
alustatakse teise kaeveastme kaevandamist, on kõige veerikkam ehk läbilõike ülemine osa vee
sissevoolu suhtes tõkestatud. Sellisel juhul jääb arvestatav, ligikaudu 2 m suurune veetaseme
alanemine vaid 0,7–0,8 km kaugusele ja kaugemal asuvate majapidamiste kaevudele on
veetase alanemine vähemärgatav.
Ülevaade põhjavee taseme alandamisega mõjutatavast keskkonnast, mõjude iseloomust ja
Enne kaevandamise alustamist on arendajal kohustus koostada ülevaade karjääri
mõjupiirkonda (kuni 1,5 km) jäävatest salv- ja puurkaevudest, nende seisundist,
veetasemest ja vee kvaliteedist ning edastama saadud andmed Keskkonnaametile.
Esitatud andmete põhjal peab Keskkonnaamet saama otsustada, millistest salv- ja
puurkaevudest hakatakse hindama vee kvaliteeti ja millised puurkaevud sobivad oma
konstruktsiooni tõttu veetaseme seireks. Kuna salvkaevud on enamasti lahtised (kaetud
vaid kaanega), siis nende veetaseme mõõtmine ei tohiks probleeme tekitada. Enamuse
puurkaevude konstruktsioon ei võimalda kaevu veetaset mõõta.
Ligipääsetavuse suhtes võiksid veetaseme seireks sobida Pendi talu salvkaev (asub
karjääri piirist ca 1,4 km ida pool), Vahtra talu salvkaev ja lahtine puurkaev (asuvad
karjäärist ca 1,3 km ida pool), Pihlaka talu salvkaev (asub karjäärist ca 1,25 km põhja
51
pool), Sõeru talu salvkaev (asub karjäärist ca 1,7 km lõuna pool). Vee kvaliteedi seireks
sobivad need salv- ja puurkaevud, mille vett regulaarselt tarbitakse, st kaevud ei asu
mahajäetud majapidamiste juures. Vee kvaliteedi seireks sobivad suuna poolest
Pikknurme kontori puurkaev (asub põhja pool), Vompa ja Ketu talu puurkaev (asuvad
kirdes), üks Pikknurme külakeskuse majapidamiste kaevudest (asub ida pool), Andrese
või Matsi talu kaev (asuvad kagu pool), Kaha või Kristina talu kaev (asuvad edela pool)
ja Nõmme-Kuke talu kaev (asub lääne pool).
Enno Uustalu sõnul on võimalik veetaseme seireks kasutada ka karjäärile lähima, temale
kuuluva Ketu talu puurkaevu, mille konstruktsioon lubab veetaset mõõta. Kaev asub karjääri
piirist ca 250 m kaugusel. Ülevaade võimalikest seirekaevudest on esitatud graafilisel lisal 1.
Veetaseme seiret jätkatakse ka mäeeraldise läänepiiril asuvas vaatluspuurkaevus VK-1.
Tabel 9
Põhjavee taseme alandamisega kaasnev keskkonnamõju
Mõjutatav
keskkond
Mõjutatava
keskkonna asukoht
tegevuskoha suhtes
Kasutuses
olevad
kaevud
jäävad
karjääri
piirist
(põhjaveetaseme
alanduskohast)
vähemalt 0,7 km
kaugusele
Mõju iseloom
Negatiivne
(põhjaveetaseme alandamisel
võib kaevude veetase kuni
1,5 km kauguseni alaneda
kuni 1 m võrra)
Maakasutus
(metsaja
põllumaa)
Karjääri ümbritseval
alal
Ruupa oja
Karjäärist
50
kaugusel põhja
lääne pool
Kaitsealuste taimede
kasvukohad asuvad
ca 0,5 km kaugusel
(pinnakate – moreenpinnas
on
väga
väikese
veejuhtimisega ja põhjavee
alanemine
pinnakatte
niiskusrežiimi
ja
mullaviljakust ei mõjuta)
(Ruupa
oja
on
maaparandussüsteemide
eesvooluks.
Kuivendussüsteemidest ojja
valguva vee kogus väheneb,
kuid oja (kraav) säilitab oma
funktsiooni põhja ja lääne
poolt valguva kuivendusvee
ärajuhtimiseks)
(pinnase
lõunasuunalise
kallakuse tõttu kompenseerib
põhja poolt valguv/imbuv
pinnasevesi
taimede
kasvukoha
pinnase
võimaliku
niiskuse
vähenemise lõuna pool asuva
kaevandamise korral
Kaevudes (nii salv- kui ka puurkaevudes) veetaseme
alanemise korral tarbimist mittevõimaldava tasemeni
tuleb arendajal rajada uued puurkaevud, mis peavad
majapidamised kindlustama tarbeveeks sobiva veega.
Kui veetaseme alanemisega kaasneb vee kvaliteedi
langus, peab arendaja tagama kvaliteetse vee.
Enne kaevandamise alustamist tuleb koostada
ülevaade piirkonna kaevude seisundist, mõõta
veetasemed ja teha vee analüüsid.
Enne kaevandamise alustamist tuleb seirekavas ära
näidata kaevude vee kvaliteedi ja veetaseme
mõõtmise seirevõrku kuuluvad kaevud (nii salv- kui
puurkaevud)
Leevendava meetmena kaaluda mäeeraldise piirile
esimese kaeveastme sügavuse ulatuses katendist
veetõkke rajamist
Pole vajalikud
Tarbevee
kaevud
m
ja
Pole vajalikud
Käesolevaks on Ruupa oja (kuivenduskraav) osaliselt
võssa kasvanud – kraavi voolunõva vajab puhastamist
Pole vajalikud
52
Kui kaevandamise tulemusena karjääri mõjupiirkonnas olevates kaevudes alaneb
veetase tarbimist mittevõimaldavale tasemele või vee kvaliteet halveneb, tuleb arendajal
need asendada sügavamatest veekihtidest toituvate kaevudega. Mõjude kõrvaldamiseni
kaevandamise luba peatatakse.
4.5. Karjäärivee väljapumpamine
Modelleerimisandmete põhjal on vee juurdevool karjääri ehk väljapumpamist vajava vee
kogus suurim (3798 m3/ööpäevas) siis, kui on saavutatud karjääri maksimaalne ehk 20
meetrine sügavus. Tunnis väljapumbatava vee kogus on 158 m3, minutis 2,6 m3, sekundis ca
45 liitrit, mis on veeandvuse poolest võrreldav suure allikaga. Ülo Heinsalu klassifikatsiooni
alusel (Heinsalu 1977) on suure allika toootlikkus 10–100 l/s. Näiteks Konnavere allika
(Järvamaal) vooluhulk on 89 l/s, Imastu allika (Järvamaal) vooluhulk on 62 l/s, Lavi allika
(Lääne-Virumaal) vooluhulk on 60 l/s. Samas on aga näiteks Norra allika (Järvamaal)
vooluhulk 296 l/s, Sutlema allika (Raplamaal) vooluhulk 160 l/s.
Reaalselt on Jõgevamaa paekarjääridest väljapumpamist vajava vee kogus väiksem.
Keskkonnaameti andmetel pumbati näiteks Rõstla karjääridest 2011. aastal välja aastas 441
tuh. m3 vett. Ööpäevas pumbati seega keskmiselt 1208 m3 vett ja sekundis 14 liitrit. Otisaare
karjääridest pumbati näiteks 2012. aasta esimeses kvartalis välja 126 tuh. m3 vett. Seega on
sekundis väljapumbatava vee keskmine kogus 16 liitrit. Samas on geoloogilise uuringu
(Korbut jt., 1989) andmetel vajaliku väljapumbatava vee kogus Otisaare karjääris 4300 m3
ööpäevas ehk 50 liitrit sekundis, mis on reaalselt väljapumbatud kogustest ligikaudu kolm
korda suurem.
Lähtudes eelöeldust, kujuneb Pikknurme karjäärist väljapumpamist vajava vee
koguseks mitte rohkem kui 15 liitrit sekundis, mis on arvutuslikust ligikaudu kolm
korda väiksem.
Väljapumbatud vett saab ära juhtida nii mäeeraldise lõunaosast Neanurme jõkke ja sealt
Pikknurme jõkke kui ka mäeeraldise idaosast algavat maaparanduskraavi mööda Ruupa
peakraavi ja sealt edasi Pikknurme jõkke. Mõlemad vooluteed on Pikknurme jõeni ca 3 km
pikkused, sarnase ristlõike ja langusega ning veetase oli mõlemal vooluteel suhteliselt madal
(joonised 8, 9, 11, 12) nii 2011. aasta novembris (veetaseme madalseis) kui ka 2012. aasta
aprillis (veetaseme kõrgseis). Uude jõesängi viidud Neanurme jõgi on mäeeraldisest lõuna
pool 7 m lai ja 1,5 m sügav, suubumisel Pikknurme jõkke 9 m lai ja 1,9 m sügav. Jõelõigu
pikkus Pikknurme jõeni 3 km, langus mäeeraldise lõunaosast Pikknurme jõeni 4,5 meetrit,
langus kilomeetri kohta keskmiselt 1,5 m. Nii Ruupa peakraavi kui ka mäeeraldise idaosast
algava maaparanduskraavi sügavus on 1,5–2,5 m, vooluteetee pikkus Pikknurme jõeni 3 km,
langus mäeeraldise piirist Pikknurme jõeni 5,5 m, langus kilomeetri kohta keskmiselt 1,8 m.
Pikknurme–Põltsamaa manatee truubi juures on nii Neanurme jõe kui ka Ruupa peakraavis
vee voolukiiruseks 2012. aasta aprillis mõõdetud ca 0,5 m sekundis.
Lähtudes vooluteede ülalesitatud parameetritest, on vett võimalik ära juhtida mõlemat
vooluteed kaudu, sest väljapumpamisel tõuseb veetase mõlemal juhul vaid mõned
sentimeetrid. Juhul kui vett suunatakse korraga mõlemale vooluteele, on koormus ühele
vooluteele poole väiksem. Nii arvutusliku kui ka tõenäolise (võrreldav väljapumbatava vee
kogusega Otisaare ja Rõstla karjääridest) veekoguse suunamine läbi maaparanduskraavide ei
kahjusta see maaparandussüsteemide toimimist, sest kuni 2,5 m sügavuste kraavide
voolunõva laius ja kõrgus on piisav maaparandussüsteemist valguva vee ja pumpamisel
53
lisanduva vee ärajuhtimiseks. Karjäärivee lisandumisel ei üle kraavides veetaseme tõus
kümmet sentimeetrit.
Näiteks Pudivere dolokivikarjäärist on vaja välja pumbata sekundis 100 liitrit (Põldvere,
2008). Vee ärajuhtimiseks sobiva maaparanduskraavi sügavus on seal 1,5–2,5 m, st analoogne
Pikknurmega. Kraavi langus mäeeraldise piirilt Luiska ojja on keskmiselt 2 m kilomeetri
kohta. Maaparanduskraavi suubumisel Luiska ojja on vee voolukiiruseks mõõdetud 0,5 m/sek.
Et mitte uputada kraavi suubuva maaparandusdrenaaži suudmeid, ei tohi kraavi läbiva
veehulga suurus olla üle 0,2 m3 sekundis ja kraavi ristlõige peab olema 0,3–0,4 m2. Kuna
Pikknurme karjäärist väljapumbatava vee arvutuslik kogus on poole väiksem kui Pudivere
karjääris, võib siin kraavi voolunõva ristlõige olla ka väiksem, kui Pudivere karjäärist vee
ärajuhtimise korral.
Pikknurme karjääri puhul võiks eelistada vooluteed, mis algab mäeeraldise idaosast, sest
maaparanduskraav on seal vähemalt 2,5 m sügav, langus Pikknurme jõe suunas suurem ja
Ruupa peakraavi seisund parem, st kraav on vähem võssa kasvanud kaldad ja kinni vajunud.
Kahtlemata on enne vee väljapumpamise algust vaja voolutee(teed) võsast puhastada,
vajadusel süvendada ja kaldad korrastada. Kuna Neanurme jõe lõik Pikknurme jõest Tallinn–
Tartu–Luhamaa maantee sillani kuulub riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu,
siis on riigi ülesanne leida vahendid Neanurme jõel vett ülespaisutavate kopratammide
likvideerimiseks.
Neanurme jõe veekvaliteedi kohta andmed puuduvad. Tallinna Tehnikaülikooli
Keskkonnatehnika Instituudi poolt koostatud Viru ja Peipsi alamvesikondade jõgede seisundi
hindamisel veemajanduskavade koostamiseks (Loigu, 2003) hinnatakse Pikknurme jõge kõrge
lämmastiku sisalduse tõttu halva kvaliteedi klassi kuuluvaks jõeks. Teiste näitajate (O2, BHT7,
Püld) osas on veekvaliteet väga hea.
Karjäärist ärajuhitav vesi erineb looduslikust põhja- ja pinnaveest suurema hõljumisisalduse
(savi- ja tolmuosakesed) ning võimaliku suurema kareduse poolest, vee keemiline koostis
muutub vähe. Karjäärivee veekogusse juhtimiseks tuleb seda eelnevalt lasta selgineda
settebasseinis. Vee viibeaeg peab settebasseinis olema piisav, et väljavoolav vesi vastaks
heitvee veekogusse juhtimise korrale. Settebasseinide võimalikud asukohad on näidatud
joonisel 34 ja graafilisel lisal 1.
Lämmastiku- ja süsinikühendite (seotud lõhkeainetega), tahkete osakeste ja naftasaaduste
sisaldust on süstemaatiliselt jälgitud Väo lubjakivikarjäärist väljapumbatavas vees. Nendest
kahe esimese sisaldus on jäänud vastavalt madalamaks 20 μg/l ja 8 μg/l. Sellised
saastekomponentide sisaldused on kümneid kordi madalamad lubatust (Vabariigi Valitsuse
31.07.2001. a määrus nr 269”Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord”).
Ülevaade vee ärajuhtimisega mõjutatavast keskkonnast, mõjude iseloomust ja
54
Tabel 10
Vee ärajuhtimisega kaasnev keskkonnamõju
Mõjutatav
keskkond
Mõjutatava
keskkonna asukoht
tegevuskoha suhtes
Jääb 3 km ulatuses
tegevuskoha piiresse
(kasutatav
vee
ärajuhtimisteena)
Mõju iseloom
Negatiivne
mõju
puudub, nõrk positiivne
mõju
–
veehulga
suurenemine hoiab ära
jõe kinnikasvamise.
Ruupa
peakraav
Jääb koos karjäärist
ida poolt algava
maaparanduskraaviga
3 km
ulatuses
tegevuskoha piiresse
(kasutatav
vee
ärajuhtimisteena)
Negatiivne
mõju
puudub, nõrk positiivne
mõju
–
veehulga
suurenemine hoiab ära
kraavide
kinnikasvamise.
Maaparandussüsteem
Jääb väljavooluteede
äärde
Negatiivne
puudub
mõju
Alam-Pedja
looduskaitseal
a ja seal asuv
Natura 2000
loodusja
linnuala
Karjäärivett kandev
Neanurme jõgi läbib
jõe suudmes asuvat
looduskaitseja
Natura ala ca 0,5 km
ulatuses.
Negatiivne
puudub
mõju
Settetiikidest Neanurme jõkke suunatav karjäärivesi peab
vastama heitvee veekogudesse juhtimise korras sätestatud
normatiividele. Karjäärist jõkke suunatava vee kvaliteeti
peab seire käigus mõõtma karjääri veekogujasüvendis ja
settetiikidest väljumisel. Leevendusmeetmena saab
rakendada karjäärist välja suunatava vee jagamist kahe
voolutee – Neanurme jõe ja Ruupa peakraavi vahel.
Vajadusel tuleb jõe kinnivajunud kaldaid korrastada ja
võsast puhastada.
Settetiikidest maaparanduskraavi suunatav karjäärivesi
peab vastama heitvee veekogudesse juhtimise korras
sätestatud normatiividele. Karjäärist kraavi suunatava vee
kvaliteeti peab seire käigus mõõtma karjääri
veekogujasüvendis
ja
settetiikidest
väljumisel.
Leevendusmeetmena saab rakendada karjäärist välja
suunatava vee jagamist kahe voolutee –Ruupa peakraavi ja
Neanurme jõe vahel. Vajadusel tuleb kraavide
kinnivajunud kaldaid korrastada ja võsast puhastada.
Maaparandussüsteemid jäävad toimima, sest karjäärist
välja suunatava vee kogused on väikesed (arvutuslikult ca
45 l/s, analoogsete tegutsevate karjääride põhjal ca 15 l/s)
ja vooluteena kasutatavad kraavid piisava voolunõva
ristlõikega.
Neanurme jõkke suunatav vesi peab vastama heitvee
veekogudesse juhtimise korras sätestatud normatiividele.
Kuna Neanurme jõe lõik Tallinn–Tartu–Luhamaa maanteel
asuvast sillast kuni suubumiseni Pikknurme jõkke kuulub
riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu, peab
riik kindlustama, et Neanurme jõe suudmes asuvad, vett
ülespaisutavad kopratammid likvideeritaks.
Neanurme
jõgi
Kui karjäärist väljapumbatava vee viibeaeg settebasseinides on piisav ja põhjavett pole
naftaproduktidega reostatud, vastab vesi oma kvaliteedilt heitvee veekogusse juhtimise
korras kehtestatud nõuetele ja seega ei avalda kahjulikku mõju Neanurme ja
Pikknurme jõe vee kvaliteedile ning ei kahjusta veeelustikku. Veehulga suurenemine on
nendele jõgedele kasulik, sest jõed on veevaesed ja kinnikasvavad. Pidev täiendav
veekogus aitab kinnikasvamist ära hoida.
Kuna väljapumbatava vee kogus (arvutuslikult ca 45 l/s, Otisaare ja Rõstla karjääride
analoogia põhjal ca 15 l/s) on suhteliselt väike, siis sellise koguse vee lisandumine
kavandatavale vooluteele ei kahjusta maaparandussüsteemi toimimist, ei tekita
üleujutusi ega kahjusta Natura 2000 ala, mille piires, ca 700 m ulatuses Neanurme jõgi
voolab.
Karjäärist väljapumbatava vee kvaliteedi seire teostamiseks on otstarbekas
vaatluspunktid rajada karjääri vee kogumissüvendisse (pumbajaama juurde) ja
settebasseinidest väljuvasse kraavi. Seiret on tarvis alustada kohe, kui hakatakse vett
välja pumpama. Seire käigus tuleb mõõta heljumi, lämmastikuühendite ja
naftaproduktide sisaldust. Seirepunkidest on esimesel aastal soovitatav veeproovid
koguda 4 korda aastas – kevadise suurvee ja sügisese vihmade maksimumi- ning kevadsuvise ja talvise miinimumiperioodil.
55
4.6. Killustiku transport
Killustiku transpordiks ja karjääri teenindamiseks saab kasutada Kolga–Inno pinnaseteed
(joonis 17; graafiline lisa 1), mille pikkus karjääri piirist Pikknurme–Põltsamaa maanteeni on
ca 1,6 km. Väljasõidul Tallinn–Tartu–Luhamaa põhimaanteele tuleb ligikaudu 0,8 km
pikkusel lõigul sõita mööda Pikknurme–Põltsamaa maanteed (joonis 17 ja 18), mis on
kruuskattega, vaid paarisaja meetri pikkusel lõigul enne põhimaanteed musta tolmuvaba
kattega.
Kolga–Inno teest ligikaudu 100 m kaugusele põhja poole jääb Ketu elamu, kus ei elata.
Suitsuräime kinnistut läbival lõigul jääb teest vahetult lõuna poole lagunenud elumaja (joonis
16), mis asub katastrisse kandmata maal. Vompa talu elamu jääb teest ca 350 m põhja poole.
Pikknurme–Põltsamaa maantee 800 m pikkusel lõigul jääb Pendi talu elamu ligikaudu 200 m
kaugusele lääne poole ja Pikknurme külakeskuse lähimad hooned ligikaudu 300 m kaugusele
ida poole. Vahetult enne ristumist Tallinn–Tartu–Luhamaa põhimaanteega, jäävad
Pikknurme–Põltsamaa maantee äärde hooned aadressidel Vanakooli 2–Vanakooli 8.
Killustiku vedu hakkab toimuma kalluritega, mille poolt tekitatav maksimaalne müratase peab
jääma alla 91 dB. (keskkonnaministri 22.09.2004. a määrus nr 122 „Mootorsõiduki heitgaasis
sisalduvate saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mürataseme piirväärtused”). Vastavalt
sotsiaalministri määrusele nr 42 ei tohi liiklusmüra taotlustase päevasel ajal ületada elamute
lähedal 60 dB.
Veotee ümbruses on maastik avatud. Joonisel 33 on esitatud graafik müra sumbuvusega
avamaastikul. Müraallikast eemaldudes müratase alaneb avamaal 32 dB võrra 100 m
kaugusel, 38 dB 200 m kaugusel ja 42 dB 300 m kaugusel. Seega ulatub kaasaegsete kallurite
poolt tekitatav müra avamaastikul Ketu talu juures ligikaudu 60 detsibellini ehk lubatud
piirile. Ketu talu omaniku, Enno Uustalu kinnitusel kavandatav tegevus teda ei häiri, kui tee
muudetakse tolmuvabaks. Pendi talu ja Pikknurme külakeskuse elamute juures jääb
killustikku vedavate kallurite poolt tekitatud müra kehtestatud normist madalamale. Vahetult
Pikknurme–Põltsamaa maantee ja Tallinn–Tartu–Luhamaa maantee ristmiku lähedal asuvate
majade juures on müra seotud eelkõige põhimaantee liiklusega ja ristmikule aeglaselt
lähenevad kallurid seda oluliselt ei mõjuta. Peale Pikknurme õgvenduse ja Pikknurme
liiklussõlme ümberehitust (seoses Tallinn–Tartu–Luhamaa maantee rekonstrueerimisega) jääb
senine põhimaantee kogujateeks ja väljasõit mööda kogujateed muudab liikluse sujuvamaks.
Killustiku veoga nii Kolga–Inno kui ka Pikknurme–Põltsamaa teel kaasneb tolm, mille levik
avatud maastikul tugeva tuulega võib ulatuda 300–400 meetrini. Tolmu vältimiseks tuleb
mõlemad veotee osad viia tolmuvaba musta katte alla, nagu näiteks on tehtud ligikaudu 3 km
pikkusel lõigul Marinova karjäärist väljaveol Võrumaal või ca 2 km pikkusel lõigul Sutlema
karjäärist väljaveol Raplamaal.
Kui aastas veetakse Pikknurme karjäärist välja 116 tuhandest kuupmeetrist ehk 313 tuhandest
tonnist valmistatud killustikku, siis kaheksatunnise tööpäeva jooksul tehakse 25 tonnise
koorma ja 240 tööpäeva korral ligikaudu 50 edasi–tagasi reisi päevas. Tunnis tehakse
keskmiselt 6–7 reisi. Pikknurme–Põltsamaa maantee ööpäeva keskmine liiklussagedus on
2009. a liiklusloenduse andmetel 50 sõidukit. Tallinn–Tartu–Luhamaa maantee ööpäeva
keskmine liiklussagedus 2010. a liiklusloenduse andmetel on 5264 sõidukit, sh raskeveokite
osakaal 13% (Maa-ameti kaardirakendus, 2011). Killustiku veo korral suureneb
56
liikluskoormus Pikknurme–Põltsamaa maantee ca 0,8 km pikkusel lõigul kaks korda, Tallinn–
Tartu–Luhamaa maantee liikluskoormus ca 0,9%.
Ülevaade killustiku transpordiga mõjutatavast keskkonnast, mõjude iseloomust ja
Tabel 11
Killustiku transpordiga kaasnev keskkonnamõju
Mõjutatav
keskkond
Kolga–Inno tee
lähedal elavad
inimesed
Pikknurme–
Põltsamaa
maantee lähedal
elavad inimesed
(0,8 km pikkusel
lõigul)
Väljasõidu ala
Tallinn–Tartu–
Luhamaa
maanteele
Kavandatav
Pikknurme
ristmik
Mõjutatava keskkonna
ja
objekti
asukoht
tegevuskoha suhtes
Ketu talu elamu – ca
100 m kaugusel. Vompa
talu elamu – ca 350 m
kaugusel
Pendi talu elamu – ca
150
m
kaugusel.
Vanakooli 2–Vanakooli
8 elamud – ca 50 m
kaugusel.
Mõju iseloom
Nõrgalt
negatiivne
(müra ja tolm)
Jääb killustiku veoteele
Nõrgalt
negatiivne
(liiklusohutus)
Jääb killustiku veoteele
Negatiivne
puudub
Kolga–Inno tee tuleb viia tolmuvaba katte alla.
Kasutada tohib kaasaegseid veokeid, mille poolt
tekitatav maksimaalne müratase ei tohi ületada 91 dB.
Tegevus peab toimuma päevasel ajal.
Pikknurme–Põltsamaa maantee tuleb 0,8 km pikkusel
lõigul viia tolmuvaba katte alla. Kasutada tohib
kaasaegseid
veokeid,
mille
poolt
tekitatav
maksimaalne müratase ei tohi ületada 91 dB. Tegevus
peab toimuma päevasel ajal. Vanakooli 2–Vanakooli
8 elamute vahelisel teelõigul vähendada kiirust, et
masinate poolt tekitatav müra ei ületaks elamute
juures kehtestatud piirnorme.
Kallurite
väljasõit
Tallinn–Tartu–Luhamaa
põhimaanteele suunaga Tartu poole (killustiku
tarbimise
põhisuunale)
tuleb
kooskõlastada
Maanteeametiga.
Pikknurme ristmiku (koos viaduktiga) väljaehitamine
muudab killustikuveo ohutumaks, sest senine
maanteetrass jääb kogujateeks ja sellelt põhitrassile
väljasõit muutub sujuvamaks.
Nõrgalt
negatiivne
(müra ja tolm)
mõju
Killustiku transpordiga elukeskkonnale ja inimese tervisele olulisi negatiivseid mõjusid
ei kaasne, kasutatakse kaasaegseid kallureid, töö aeg jääb päevasele ajale ja kui Inno–
Kolga tee tehakse tolmuvabaks ning ca 0,8 km pikkune teelõik Pikknurme–Põltsamaa
maanteest viiakse musta katte alla. Väljasõit Tallinn–Tartu–Luhamaa maanteele tuleb
kooskõlastada Maanteeametiga. Killustiku põhilised tarbijad asuvad Tartu suunal.
Peale maantee ümberehitust ja Pikknurme liiklussõlme väljaehitust jääb senine maantee
kogujateeks, mistõttu väljasõit maantee uuele trassile muutub sujuvamaks. Pikknurme
dolokivikarjääri KMH programmi arutelu koosolekul lepiti huvitatud isikute vahel
kokku, et Pikknurme–Põltsamaa maanteed Umbusi suunal ei hakata killustiku veoks
kasutama.
4.7. Karjääri ala korrastamine
Varu ammendumisel korrastatakse karjääri ala vastavalt korrastamistingimustele veekoguks.
Juba kaevandamise käigus kasutatakse mäeeraldisel asuvat moreenpinnasest katendit nõlvade
tasandamiseks. Nõlvade kalded peavad vastama veealuse moreenpinnase püsinurgale.
Veetasemest kõrgemale jäävate nõlvade korrastamisel kasutatakse osaliselt ka kasvukihti ehk
mulda. Korrastamistöödest ülejääv, mäeeraldise teenindusmaale vallitatud muld kasutatakse
ära kas karjääri ümbritseval alal või Keskkonnameti nõusolekul realiseeritakse.
Korrastamise tulemusel kujuneb karjääri alale ligikaudu 20 ha suurune sügav veekogu, mis
kujuneb piirkonnale arvestatavaks veereservuaariks, vaba aja veetmise ja kalastuskohaks,
suurendab piirkonna kinnisvara väärtust ja looduskeskkonda.
57
4.8. Keskkonnamõjude koondhinnang
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (§ 2, lõige 1) alusel on
keskkonnamõju hindamise (KMH) eesmärgiks eelkõige olulise keskkonnamõju
väljaselgitamine ja keskkonnaloa sellest tulenevate keskkonnanõuete määratlemine.
Ülalesitatu põhjal saab järeldada, et kavandatava tegevusega (katendi koorimine, kaljupinnase
lõhkamisega kobestamine, kobestatud kaevise töötlemine ja transport karjääri piires, põhjavee
väljapumpamine ja ärajuhtimine, killustiku transport, karjääri ala korrastamine), mis enamasti
ei toimu korraga ja mille ajaline kestvus on väga erinev, ei kaasne selliseid negatiivseid
keskkonnamõjusid, mida poleks vajadusel võimalik leevendada määral, et ei kahjustataks
inimeste tervist ja vara, elu- ega looduskeskkonda.
Tabelis 12 on esitatud koondülevaade Pikknurme dolokivikarjääri tegevustest, kaasnevatest
mõjudest, mõjukeskkonnast, mõjude ulatusest ja olulisusest leevendamismeetmete
rakendamisel, seiremeetmetest.
Koondülevaatest selgub, et kavandatava tegevusega (katendi koorimine, kaljupinnase
lõhkamisega kobestamine, kobestatud kaevise töötlemine ja transport karjääri piires,
põhjavee väljapumpamine ja ärajuhtimine, killustiku transport, karjääri ala
korrastamine), mis enamasti ei toimu korraga ja mille ajaline kestvus on väga erinev, ei
kaasne olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid juhul, kui rakendatakse keskkonnamõju
hindamise aruandes esitatud leevendamismeetmeid ja tehakse seirekavas ettenähtud
seiret.
4.9. Alternatiivsed võimalused
Kavandatavale tegevusele (alternatiiv I) on alternatiiviks tegevuse mittetoimumine ehk
alternatiiv 0. Null-alternatiivi puhul võib pikas perspektiivis (aktiivse varu kasutuselevõtul
tulevikus) eeldada sarnaste mõjude avaldumist ja leevendamisvõimaluste vajadust.
Pikknurme karjääri kasutuselevõtuga vähenevad killustiku transpordiga kaasnevad
keskkonnamõjud ja veokulud, sest kaeveala asub põhilisele killustiku kasutuspiirkonnale
(Tartu suunale) ca 22 km lähemal kui Rõstla ja Sopimetsa karjäärid ning ca 16 km lähemal
kui Otisaare karjäärid. Pikknurme karjäärist ligikaudu 7 km põhja pool asuva Pudivere
karjääri kasutuselevõtt (seni pole karjääri avatud) on seotud pika juurdesõidutee ehitusega ja
ristmiku väljaehitamisega Tallinn–Tartu–Luhamaa maanteele. Pudivere karjääri kaeveloa
täiendavates tingimustes on näiteks lähikonnas elutseva kaitsealuse linnuliigi ohustamise
vältimiseks keelatud lõhkamine ja kaevandamine ajavahemikul 15. märtsist 30 juulini, st neli
ja pool kuud aastas.
Pikknurme karjääri kasutuselevõtuga säilib ja paraneb Lõuna-Eesti varustuskindlus killustiku
osas. Näiteks 2014. aastal lõpeb Otisaare, Sopimetsa ja Rõstla II karjääri kaevandamise luba,
2018. aastal Rõstla karjääri kaevandamise luba.
Kavandatava tegevuse (alternatiiv I) läbiviimisel on võimalik kaaluda lõhkamise asendamist
alternatiivse kaljupinnase kobestusviisiga ehk raimamisega hüdrovasara abil, karjäärist
väljapumbatava vee kahe erineva voolutee kasutamist kas üheaegselt või eelistades üht teisele
ning karjääri seinte vastu veetõkke rajamist esimese kaeveastme sügavusel, jättes selle alla
jääva maavara väljamata.
Tabel 12
Koondtabel Pikknurme dolokivikarjääri tegevustest, kaasnevatest mõjudest, mõjukeskkonnast,
mõjude ulatusest ja olulisusest leevendamismeetmete rakendamisel, seiremeetmetest
Tegevus
Kaasnevad mõjud
Mõju võimalik
ulatus, mõjutatav
keskkond mõjualas
Seiremeetmed
Leevendusmeetmed
1
Katendi
koorimine ja
ladustamine
2
Müra ja tolmu mõju
elukeskkonnale ja
inimese tervisele, mõju
maakasutusele,
maaparandussüsteemile, visuaalne
häiring
Maavõngete, müra,
tolmu, lõhkeproduktide
mõju inimese tervisele,
elamutele ja hoonetele,
mõju maakasutusele,
maaparandussüsteemile,
kinnisvara väärtusele
3
Mitte kaugemale kui
200 m kaeveala
piirist
4
Pole vajalikud
5
Müra ja tolmu leviku ning piirneva ala
pinnase ülemäärase kuivamise
vältimiseks paigutatakse katendivallid
kaeveala piirile. Peale kamardumist tuleb
katendivalle hooldada.
Inimese tervisele ja
maakasutusele
lõhkekohast kuni 200
m kaugusele.
Elamumaale karjääri
piirist kuni 0,5 km
kaugusele.
Maavõngete
võnkekiiruse mõõtmine
esimeste lõhkamiste ajal
Ketu, vajadusel Vompa
ja Nurga talu elamu
vundamendile
paigutatud seismograafi
abil.
Lõhkamise ajal peab olema ohutsoon
tähistatud. Lõhketöid teha vaid
ajavahemikul 8:00–17:00, aga mitte
tugevate läänetuulte ajal.
Kui võnkekiirus ületab lähima elamu
juures lubatud norme, tuleb lõhkamise
passiga sätestatud lõhkekorda muuta.
Oluline
negatiivne
mõju puudub
Kaevise
töötlemine ja
transport
karjääris
elukeskkonnale ja
inimese tervisele,
kinnisvara väärtusele,
põhjaveele
Mitte kaugemale kui
200 m töötsoonist.
Elamumaale karjääri
piirist kuni 0,5 km
kaugusele.
elukeskkonnale ja
inimese tervisele.
Mitte kaugemale kui
100–150 m.
Materjali töötlemine ja transport peab
toimuma päevasel ajal karjääri seinte ja
katendivallide vahel. Kuival ajal tuleb
karjääri siseteid ja laoplatse kasta.
Kasutada tohib mobiilset purustussorteerimissõlme. Tankimine ja remont
selleks ettevalmistatud alal.
Kolga–Inno 1,6 km pikkune ja ja
Pikknurme–Põltsamaa 0,8 km pikkune
teelõik tuleb muuta tolmuvabaks.
Lähimate majade juures lubatud
mürataseme ületamise korral tuleb
vähendada veokite kiirust.
Oluline
negatiivne
mõju puudub
Killustiku
vedu
Vajadusel tuleb teha
müra ja tolmu leviku
seiret karjäärist
väljaspool, karjäärist
väljajuhitava vee seiret
naftaproduktide
Vajadusel tuleb teha
müra ja tolmu leviku
seiret lähimate majade
juures.
Kaljupinnase
kobestamine
lõhkamise
abil
Mõju pärast
leevendusmeetmete
rakendamist
6
Oluline
negatiivne
mõju puudub
Oluline
negatiivne
mõju puudub
Täiendavad andmed
7
Tegevus toimub järk-järgult, vastavalt
arengukavale ja on lühiajaline. Karjääri alale jääva
maaparandussüsteemi osa mahakandmine on
kooskõlastatud Põllumajandusametiga. Väljapoole
kaeveala jääb maaparandussüsteem toimima.
Lõhketööde ohutsoonis elamuid, hooneid ja
elamumaad ei ole.
Lõhkamise ja kaasnevate mõjude kestvus on väga
lühiajaline.
Kinnisvara ekspertarvamuse alusel mõjutab
kavandatav tegevus kinnisvara hinda 0,5 km
raadiuses vaid juhul, kui mõjupiirkonnas asuvat
maatulundusmaad kavatsetakse müüa elamumaana
kasutamiseks. Pikas perspektiivis, peale karjääri ala
korrastamist veekoguks, võib kinnisvara hind
tõusta.
Karjääris töötavad korraga mobiilne purustussõelumissõlm, sõlme teenindav ekskavaator,
sõelutud materjali ladudesse vedav või kallureid
laadiv kopplaadur ja killustikku vedavad kallurid.
Kolga–Inno ja Pinnurme–Põltsamaa tee ääres
mõjutsooni jäävad elamud puuduvad. Pikknurme–
Põltsamaa ja Tallinn–Tartu–Luhamaa põhimaantee
ristmiku lähedal asuvad elamud veoteele lähemal,
kuid kavandatav transport ei suurenda ristmiku
lähedal transpordiga kaasnevat senist
keskkonnamõju, sest põhimaantee liikluskoormus
oluliselt ei suurene.
1
Põhjaveetaseme
alandamine
Vee
ärajuhtimine
Karjääri
korrastamine
2
Mõju kaevude
veetasemele, vee
kvaliteedile,
kaitsealuste taimede
kasvukohtadele,
looduskaitsealadele,
metsaja põllumaale,
Ruupa ojale.
Mõju Neanurme jõele ja
Ruupa peakraavile
vooluteena kasutamisel,
vee-elustikule, AlamPedja looduskaitsealale,
sh Natura 2000 linnu- ja
loodusalale,
maaparandussüsteemile.
Mõju maastikule,
põhjaveele, kaevudele,
puhkevõimalustele
3
Kaevude puhul kuni
1,5 km. Ülejäänud
keskkonnaelementidele mõju
puudub.
4
Salv- ja puurkaevude
veetaseme ja vee
kvaliteedi seire
vastavalt seirekavale.
Neanurme jõe ca 3
km pikkune lõik.
Ruupa peakraavi
(koos maaparanduskraaviga) ca 2,2 km
pikkune lõik.
Neanurme jõe
suudmealal, ca 0,8
km pikkusel lõigul
Alam-Pedja
looduskaitseala.
Maaparandussüsteem
vooluteede ääres.
Karjäärist
väljasuunatava vee
kvaliteedi (heljum,
lämmastikuühendid,
naftaproduktid) seire
veekogujasüvenditest
enne pumplat ja
settebasseinidest
väljumisel 4 korda
aastas vastavalt
seirekavale.
Karjääri ümbruskond
kaevandamisega
kaasnenud mõjude
ulatuses.
Vajadusel nähakse ette
korrastamisprojektiga.
5
Kui kaevandamise tulemusena karjääri
mõjupiirkonnas olevates kaevudes alaneb
veetase tarbimist mittevõimaldavale
tasemele või vee kvaliteet halveneb, tuleb
arendajal need asendada sügavamatest
veekihtidest toituvate kaevudega. Mõjude
kõrvaldamiseni kaevandamise luba
peatatakse.
Kui karjäärist väljasuunatava vee
kvaliteet ei vasta heitvee veekogudesse
suunamisel sätestatud korrale, tuleb vee
ärajuhtimine peatada ja võtta
tarvituselevastavad meetmed (täiendava
settetiigi rajamine jms), et viia tegevus
vastavaks ettenähtud normidele.
Vastasel korral kaeveluba peatatakse.
Vajadusel tuleb vee vooluteed süvendada,
puhastada võsast ja kaldad korrastada.
Vajadusel tuleb vee äravoolu jaoks
kasutada mõlemat vooluteed.
Vajadusel nähakse ette
korrastamisprojektiga.
6
Oluline
negatiivne
mõju puudub
Oluline
negatiivne
mõju puudub
Oluline
negatiivne
mõju puudub
7
Põhjavee väljapumpamine ei mõjuta väga väikese
veejuhtivusega pinnakattesetete niiskusrežiimi
karjääri ümbruses ja seega ei mõju negatiivselt
põllumaale, metsakasvule ja ca 0,5 km kaugusel
asuvate kaitsealuste taimede kasvutingimustele.
Ruupa oja funktsioon säilib lääne ja põhja poolt
maaparandussüsteemist valguva vee
ärajuhtimiseks.
Vooluteedena kasutatava Neanurme jõe
(maaparanduse käigus korrigeeritud sängi) ja
Ruupa peakraavi voolunõva ristlõige on piisav, et
ära juhtida nii senist kui karjäärist väljapumbatavat
vett. Hüdrogeoloogiliste arvutuste põhjal võib
väljapumbatava vee kogus olla kuni 45 l/s, Rõstla
ja Otisaare karjäärist tegelikult väljapumbatavad
koguseid aluseks võttes, kujuneb Pikknurme
karjäärist väljapumbatava vee koguseks ca 15 l/s.
Kui Neanurme jõe suudmest kõrvaldatakse
kopratammid, siis üleujutusoht jõe suudmes
asuvale looduskaitsealale (Natura 2000 alale
puudub). Nõutele vastava vee täiendav suunamine
Neanurme ja Pikknurme jõkke parandab nende
jõgede seisundit ja aitab kinnikasvamist veetaimede
poolt.
Karjääri ala korrastatakse ca 20 ha suuruseks ja
kuni 17 m sügavuseks veekoguks, mis rikastab
looduskeskkonda ja loob täiendavaid
puhkevõimalusi
60
Kuna KMH läbiviimisel on selgunud, et lõhkamisega ei kaasne olulisi negatiivseid
keskkonnamõjusid, mida pole võimalik leevendada, siis puudub vajadus raimamise
kasutamiseks. Seda enam, et raimamisega kaasneb pidev müra, tootlikkus ja majanduslik
efektiivsus on väike. Killustikku tootvates paekarjäärides reeglina raimamist ei kasutata.
Kaljupinnase kobestamise alternatiive (lõhkamist ja raimamist) on võrreldud mitmes
varasemas paekarjääridega seotud keskkonnamõju hindamise aruannetes (Petersell, 2004;
Põldvere, 2008, 2009, 2010) ja on selgunud, et lõhkamisega kaasnevad keskkonnamõjud on
väiksemad.
Kuna karjääri vee ärajuhtimisel kas Neanurme jõe vooluteed või karjäärist ida poole jäävat
Ruupa peakraavi kasutades olulised negatiivsed keskkonnamõjud puuduvad, siis otstarbekas
oleks voolutee valik jätta karjääri projekti koostamise etappi. Karjääri projekti koostamise
käigus kooskõlastatakse võimaliku voolutee asukoht ja nähakse ette voolutee süvendamise
ning puhastamise vajadus.
Senisel kaevandamisel Eesti paekivikarjäärides ei kasutata reeglina kaevandamise käigus
karjääri valguva vee koguse vähendamiseks karjääri seinte vastu veetõkete rajamist. Kogu
mäeeraldise kaevandatav maht kaevandatakse karjääri (mäeeraldise) põhja tasemeni ja
seejärel karjääri seinad (nõlvad) korrastatakse. Selleks on mitu põhjust. Esiteks on karjääri
valguva vee kogused suhteliselt väikesed. Teiseks on valdavas enamuses paekarjäärides
katendit vähe ja seda ei jätkuks veetõkete rajamiseks. Kolmandaks põhjuseks on see, et
soovitakse kogu ressurss (maavara) väljata. Veetõkete rajamisel juba esimese kaeveastme
põhja tasemelt jääks oluline varu veetõkete alla.
Kuna Pikknurme karjääri mäeeraldisel on katendit piisavalt, saaks seda ära kasutada veetõkete
rajamiseks vastu karjääri seina eelkõige 9 m sügavuseni, mille piires on dolokivi kõige
lõhelisem ja seega veerikkam. Lähtuvalt hüdrotehnika inseneri Enn Sooviku arvamusest
(Soovik, 2008) võib külgedelt karjääri valguva vee kogus veetõkete rajamisega vähendada
kuni kümme korda. Seega väheneks ka väljapumbatava vee kogus ja põhjavee alanduslehter
ning mõju kaevudele.
Kuna aga seniste paekarjääride puhul sellise veetõkke rajamise ja kasuteguri kogemus
puudub, siis oleks otstarbekas jätta see karjääri projekti koostamise etappi, mille käigus
antakse veetõkke täpsed parameetrid ja vajaliku moreenpinnase mahud, tehakse veetõkke
efektiivsuse arvutused ja hinnatakse majanduslikku otstarbekust. Juhul kui veetõkke rajamine
on põhjavee säästmise ja majandusliku otstarbekuse suhtes piisavalt efektiivne, tuleb taotleda
kaevandamise loa muutmist kaevandatavate varude osas. Juhul kui veetõket ikkagi ei rajata,
kaevandatakse välja kogu mäeeraldisel asuv varu põhja tasemeni ja alles siis hakatakse järkjärgult karjääri nõlvu katendiga korrastama, ei kaasne ka sel juhul kaevandamisega olulisi
negatiivseid mõjusid, mida poleks võimalik leevendada.
5. KESKKONNASEIRE
Kaevandamisel Pikknurme dolokivikarjääris tuleb teha karjäärist väljapumbatava vee
kvaliteedi seiret, piirkonna kaevude veetaseme ja vee kvaliteedi seiret, seismoseiret esimeste
lõhkamiste ajal, vajadusel müra ja tolmu seiret. Seire korraldajaks on arendaja, läbiviijaks
vastavat litsentsi omavad juriidilised isikud, kontrollijaks Keskkonnaamet. Seire korraldaja on
kohustatud seirete tulemused edastama Keskkonnaametile. Seiret tehakse Keskkonnaameti
61
poolt heakskiidetud seirekava alusel. Tabelis 13 on toodud seirekava projekt, mida arendaja
koostöös Keskkonnaametiga saab vajadusel täiendada.
6. LOODUSRESSURSID
OÜ KTM poolt taotletava mäeeraldise piires asuva kõrgemargilise ehitusdolokivi aktiivse
tarbevaru maht on 3638 tuh. m3. Maa-alal teised loodusvarad puuduvad
7. AVALIKKUSE KAASAMINE
KMH protsessiga seonduv avalikustamine viidi läbi vastavalt kehtiva KeHJS nõuetele. KMH
programmi eelnõu avalikustamisest ja avalikust arutelust annab ülevaate KMH aruande lisa 1,
mis sisaldab ka KMH heakskiidetud programmi, eelnõu avaliku arutelu protokolli, laekunud
ettepanekuid ja vastuseid nendele.
KMH protsessi käigus lahendamata raskusi või muid probleeme KMH ekspertgrupi poolt ei
tuvastatud. Töö käigus tekkinud küsimused arutati läbi ja lahendati koos arendaja või teiste
asjasse puutuvate isikute või asutustega. Kasutatud andmed jms asjakohane teave oli
käesoleva KMH tasandil tehtud järelduste adekvaatsuse aspektist piisav.
Tabel 13
Pikknurme dolokivikarjääri seirekava
Seireobjekt
Seire eesmärk
Mõju eeldatav
ulatus
3
Kuni 1,5 km.
Mõõteparameetrid
Seire läbiviimise koht
Seire läbiviimise sagedus
Kohustused arendajale
1
Põhjavee
tase ja
kvaliteet
kaevudes.
2
Selgitada kaevandamisega
kaasnev põhjaveetaseme
alanemise ulatus ja
võimalik mõju vee
kvaliteedile.
Veetase,
naftaproduktide,
heljumi ja
lämmastikuühendite sisaldus
vees.
5
Võimalusel järgmiste majapidamiste
kaevud: Ketu, Vompa, Nurga, Pihlaka,
Pikknurme kontor, Tiidori, Pendi, Vahtra,
Uuetoa, Andrese, Matsi, Sõeru, Kaha,
Nõmme-Kuke, Vanakooli tee (Valdek
Kübara kaev).
7
Kui kaevandamise tulemusena karjääri
mõjupiirkonnas olevates kaevudes alaneb
veetase tarbimist mittevõimaldavale tasemele
või vee kvaliteet halveneb, tuleb arendajal
need asendada sügavamatest veekihtidest
toituvate kaevudega. Mõjude kõrvaldamiseni
kaevandamise luba peatatakse.
Selgitada karjäärist
väljasuunatava vee
vastavus heitvee
veekogudesse suunamise
korras sätestatud
normidele.
Neanurme
jõgi, Ruupa
peakraav.
Naftaproduktide,
heljumi ja
lämmastikuühendite sisaldus
vees.
Karjääri veekogujasüvendis enne pumplat,
settebasseinist väljavoolu juures.
6
Vahetult enne kaevandamise
algust ja kaevandamise ajal
neli korda aastas. Vee
kvaliteeti hinnatakse
kaevudes, mis on tarbimises.
Veetaset saab mõõta nendes
kaevudes, kus seda kaevu
konstruktsioon võimaldab.
Vee väljapumpamise ajal
kord kvartalis.
Karjäärist
väljasuunatav
vesi.
Maavõngete
võnkekiirus
elamute
(hoonete)
juures.
Müra tase
elamute
juures.
Selgitada lõhkamisega
kaasnevate maavõngete
mõju karjääri ümbruse
inimestele, elamutele
(hoonetele).
Kuni 0,2 km.
Võnkekiirus
elamute
vundamentidel.
Ketu talu elamu vundamendil. Vajadusel
Vompa ja Nurga talu elamu vundamendil.
Esimeste lõhkamiste ajal.
Vajadusel ka põhjendatud
pretensioonide korral.
Selgitada müra levikut
väljapoole karjääri.
Kuni 0,2 km.
Müra tase elamute
juures.
Ketu, Vompa ja Nurga talu juures.
Tolmu tase
elamute
juures.
Selgitada tolmu levikut
väljapoole karjääri.
Kuni 0,2 km.
Tolmu tase
elamute juures.
Ketu, Vompa ja Nurga talu juures.
Esimeste lõhkamiste ajal ja
karjääri töö algusperioodil.
Esimeste lõhkamiste ajal ja
karjääri töö algusperioodil.
Kui vee analüüsid näitavad, et karjäärist
ärasuunatav vesi ei vasta kehtestatud
normidele, tuleb tegevus peatada ja muuta
settebasseinide töö efektiivsemaks.
Naftaproduktide reostuse korral tuleb välja
selgitada reostuse allikas ja see likvideerida.
Arendaja peab kindlustama, et karjäärist
ärajuhitav vesi vastaks heitvee veekogudesse
suunamise korras sätestatud normidele.
Kui esimeste lõhkamiste ajal tehtud
võnkekiiruste mõõtmisel selgub, et juba
lähima elamu juures ületatakse lubatud norme,
tuleb muuta lõhketööde passi selliselt, et
lõhketööd ei tekitaks hoideobjektile (elamule
või hoonele) kahjustusi.
Kui mõõtmisel selgub, et müra tase ületab
lähimate elamute juures lubatud norme, tuleb
tegevus viia normidele vastavaks. Vastasel
korral kaevandamise luba peatatakse.
Kui mõõtmisel selgub, et tolmu tase ületab
lähimate elamute juures lubatud norme, tuleb
tegevus viia normidele vastavaks. Vastasel
korral kaevandamise luba peatatakse.
63
8. ARUANDE JA HINDAMISTULEMUSTE KOKKUVÕTE
Pikknurme dolokivikarjääris kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH)
algatas 09.11.2011. a Keskkonnaameti Jõgeva–Tartu regioon (kiri nr JT 10-5/11/25201-4).
Keskkonnamõju hindamise algatamise aluseks oli OÜ KTM Vara Pikknurme dolokivikarjääri
kaevandamise loa taotlus. Mäeeraldist taotletakse Jõgevamaal Puurmanni vallas Pikknurme
külas eraomandisse kuuluval maal, kohaliku tähtsusega Pikknurme dolokivimaardlal.
Kavandatava tegevuse eesmärgiks on eelkõige karjäärist lõuna poole jääva piirkonna (Tartu ja
Lõuna-Eesti) varustamine pikas perspektiivis üld- ja teede ehituses vajaliku kvaliteetse
ehituskillustikuga. Taotletava mäeeraldise pindala on 21,40 ha ja teenindusmaa pindala 26,23
ha. Kaevandatav varu asub põhjaveetasemest madalamal. Kaevandamisjärgselt korrastatakse
ala veekoguks. Kaevandatava ehitusdolokivi aktiivse tarbevaru maht on 3481
tuh. m3.Kaeveluba taotletakse 30 aastaks.
Keskkonnamõju hindamise aluseks oli Keskkonnaameti Jõgeva–Tartu regiooni poolt
heakskiidetud programm. Keskkonnamõju hindamine toimus vastavalt keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele, seejuures juhinduti Keskkonnaministeeriumi 2007. a KMH juhendist: „Juhised menetluse läbiviimiseks tegevusloa tasandil”.
Keskkonnamõju hindamise aruandes, peatükis 2, on antud ülevaade Pikknurme
dolokivikarjääri asukohast ja mõjutatavatest keskkonnaobjektidest ligikaudu 3 kilomeetri
raadiuses. Peatükis 3 on esitatud ülevaade mäetehniliste, geoloogiliste ja keskkonnatingimuste
poolest sarnastest Jõgevamaa paekarjääridest ja nende senise kaevandamise
keskkonnamõjudest. Peatükis 4 on iseloomustatud Pikknurme dolokivikarjääri tööga seotud
tegevusi (katendi koorimine, kaljupinnase lõhkamisega kobestamine, kobestatud kaevise
töötlemine ja transport karjääri piires, põhjavee väljapumpamine ja ärajuhtimine, killustiku
transport, karjääri ala korrastamine), tegevuste keskkonnamõjusid inimeste tervisele, elu- ja
looduskeskkonnale, mõjusfääri keskkonda, negatiivse keskkonnamõju leevendamisvõimalusi,
seirevajadust ja alternatiivseid võimalusi.
Keskkonnamõju hindamisel lähtuti Keskkonnaameti poolt kinnitatud programmist, kehtivast
seadusandlusest, teostatud geoloogilistest uuringutest, analoogsete mäetehniliste ja
keskkonnatingimustega paekarjääride senisest mõjust ümbritsevale keskkonnale,
Kinnisvaraekspert OÜ poolt koostatud ekspertarvamusest kaevandamise mõjust kinnisvara
hindadele, EELIS elektroonilistest andmebaasidest, valla ja maakonna planeeringutest, Maaameti kaardirakendustest ja teistest asjakohastest dokumentidest.
Alljärgnevalt on kokkuvõtvalt esitatud ülevaade karjääri ümbruse keskkonnast ja
keskkonnamõju hindamise olulisematest tulemustest.
Kavandatud karjääri lähikonda, ca 250 m kaugusele, jääb Ketu talu elamu, kus ei elata ja
omaniku, Enno Uustalu sõnul kavandatav kaevandustegevus ja killustiku vedu teda ei häiri.
Teised elamud jäävad oluliselt kaugemale. Vompa talu elamu asub 0,7 ja Nurga talu elamu
0,8 km kaugusel, ülejäänud hajaasustuse elamud juba kilomeetrist kaugemal. Pikknurme
külakeskus asub ca 2 km kaugusel. Majapidamiste veevarustus sõltub enamasti 20–30 m
sügavustest puurkaevudest, harva madalatest salvkaevudest. Kaevud toituvad Siluri
veekompleksi Raikküla veekihi põhjaveest.
64
Karjäärist ida pool asub Kolga–Inno pinnasetee, mis ca 1,6 km kaugusel jõuab kruuskattega
Pikknurme–Põltsamaa maanteele ja see omakorda 0,8 km pärast Tallinn–Tartu–Luhamaa
põhimaanteele.
Karjääri ja seda ümbritsev ala on tasase pinnamoega, väikese langusega lõuna suunas.
Karjäärist lääne ja põhja pool asuvad maaparanduskraavistikuga metsamaad, ida ja lõuna pool
maaparandatud haritavad maad. Lõuna pool voolab korrigeeritud sängiga Neanurme jõgi,
lääne ja põhja pool kraaviks aetud Ruupa oja, ida pool Ruupa peakraav. Nii Neanurme jõgi
kui ka Ruupa oja on maaparandussüsteemide eesvooluks. Neanurme jõgi suubub karjäärist ca
2,5 km kaugusel Pikknurme jõkke, voolates ca 0,8 km pikkusel lõigul Alam-Pedja
looduskaitseala (ühtlasi Natura 2000 loodusja linnuala) piires. Rohkem kui 0,5 km kaugusel
põhja pool asuvad II ja III kaitsekategooria taimede elupaigad. Neanurme jõe suudmesse ja
Ruupa oja suubumisel Neanurme jõkke on koprad rajanud tammid, mis on põhjustanud
ulatuslike metsa-alade üleujutuse ja takistavad maaparandussüsteemide toimimist. Neanurme
jõe lõik Tallinn–Tartu–Luhamaa maanteel asuvast sillast kuni suubumiseni Pikknurme jõkke
kuulub riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu.
Karjääri ja seda ümbritseval alal koosneb 3–5 m paksune pinnakate väga väikese
veejuhtivusega moreenpinnasest. Pinnakatte all lamavad Siluri ladestu dolokivid, mille
ülemine osa on lõheline ja veerikas ning nagu Pikknurme karjääri piiresse jääv
ehitusdolokivigi, jääb kogu läbilõike ulatuses põhjaveetasemest madalamale.
Kõik karjääriga seotud tegevused ei toimu üheaegselt. Erinev on tegevuste ajaline
kestvus, sagedus ja kaasnevate keskkonnamõjude ulatus.
Katendi koorimine, mis on tavapärane tegevus kõikide karjääride puhul, on suhteliselt
lühiajaline, eelneb maavara kaevandamisele (dolokivi kaeveala ettevalmistusele) ja
ekskavaatori ning kallurite tegevusega kaasnev müra ja vähene tolm keskkonda kaevealast
eemal oluliselt ei mõjuta. Tolmu ja müra leviku vähendamiseks rajatakse mäeeraldise
teenindusmaa piirile katendivallid, mida kamardumise järel hoitakse korras. Teenindusmaale
ladustatud katendit kasutatakse hiljem karjääri ala korrastamiseks. Tehnika poolt tekitatud
müra ja tolmu mõju ulatus ei ületa kahtsada meetrit ja kaugemal inimeste tervist ja
elukeskkonda ei mõjuta. Oluline mõju keskkonnale puudub.
Kaevandamise oluline osa on kaljupinnase (dolokivi) kobestamine lõhkamise abil.
Lõhketöödega kaasnevad maavõnked, müra, tolm ja lõhkeproduktide laialipaiskumine, kuid
lõhketööd ja nende mõjud on väga lühiajalised ja lõhkamise ajal on ülejäänud karjääri tööd
peatatud.
Lõhkamist on kasutatud edukalt karjäärides, kus mõjutatavad hoideobjektid (hooned,
üldkasutatavad teed, elamud) asuvad lõhkamise kohast piisavas, st vähemalt 200 m kauguses.
Lõhketööde projektile esitatavad nõuded sätestavad, et lõhkeaugumeetodil lõhates on kildude
laialipaiskumise ohutu kaugus 200 m. Lühiviitlõhkamise ja süvistatud lõhkelaengute õige
suuruse ning topise pikkuse ja lõhkelaengu paigutamiseks vajaliku puuraugu läbimõõdu õige
vahekorra juures ei kahjusta maavõnked kaugemal asuvaid hoideobjekte (hooneid). Kuna
Pikknurme karjääri lähiümbruses elamutena kasutuses olevad hooned puuduvad ja asustatud
majapidamised asuvad vähemalt 0,7–0,8 km kaugusel, siis lõhkamistöödega kaasnevad
maavõnked neid ei kahjusta. Vastavalt seirekavale tuleb maavõngete võnkekiirust mõõta
esimeste lõhkamiste ajal lähima, Ketu elamu vundamendi külge paigutatud seismograafi abil,
65
vajadusel ka Vompa ja Nurga talu vundamendil. Kui võnkekiirus ületab lähima elamu juures
lubatud norme, tuleb lõhkamise passiga sätestatud lõhkekorda muuta.
Lõhketööde projektile esitatavad nõuded sätestavad, et lõhkeaugumeetodil lõhates on kildude
laialipaiskumise ohutu kaugus 200 m. Enne lõhkamist peab ohtlik ala (200 m lõhkekohast)
olema looduses märgistatud ja välja pandud valve selliselt, et oleks välditud kõrvaliste
inimeste sattumine lõhketööde ohutsooni. Lõhkamistööde tegemine peab jääma ajavahemikku
8:00–17:00.
piirides ega kujuta ohtu keskkonnale ega inimestele, sest esmaselt peab olema tagatud
lõhketööde personali ja karjääris töötajate ohutus, kes regulaarselt viibivad lõhkamiskoha
läheduses. Tolmu ja gaasi levik sõltub ilmast (õhuniiskus, tuule tugevus ja suund). Selle tõttu
tuleb lõhketööde tegemisel arvestada eelkõige tuule suuna ja tugevusega. Lõhketöid tuleb
vältida eelkõige tugevate läänekaarte tuulte korral, sest kirde, ida ja kagu suunas on maastik
avatud ja nendes suundades asuvad elamud. Pikknurme dolokivikarjääris hakkab lõhkamine
toimuma esmalt 3–5 m kõrguste katendivallide vahel, hiljem lisaks 6–7 m kõrguste seintega
karjääri süvendis. Valdav enamus lõhkamise tahketest komponentidest settib karjääris või
lähiümbruses. Selliste kaitsebarjääridega piiratud alal on tolmu levik kaks kuni kolm korda
väiksem kui avatud maastikul. Tuulevaikse ilmaga lõhates settib tolm lõhkamiskoha
ümbruses, sajakonna meetri raadiuses. Kuna lõhkamise ajal on töö karjääris seisatud, siis
teiste tööprotsesside täiendavat tolmu ei lisandu.
Kaasajal kasutatavad lõhkeained on veekindlalt pakendatud ega tekita vee reostamise ohtu.
Lubjakivikarjääride vee analüüsides pole täheldatud lõhkeainest tekitatud vee reostust.
Käesoleval juhul asuvad lõhkelaengud veetasemest kõrgemal. Vastavalt seirekavale tuleb
karjäärist väljajuhitavas vees analüüsida lämmastikuühendite sisaldusi.
Keskkonnamõju hindamise käigus on Kinnisvaraekspert OÜ kinnisvara hindaja Merilin Piik
koostanud eksperthinnangu kavandatava tegevuse mõjust piirkonna kinnisvara hindadele ja
võrrelnud kinnisvaraturu olukorda Harjumaal tegutseva Harku lubjakivikarjääri ümbruses.
Lähtuvalt ekspertarvamusest, võib kavandatav tegevus mõjutada negatiivselt karjääri piirist
500 m raadiusesse jäävate kinnistute hinda ja kauplemislikviidsust juhul, kui Kolga, Matsi,
Vana-Matsi, Noorematsi, Nurga, Suitsuräime, Suurmaa ja Vompa maatulundusmaid
kavatsetakse müüa elamumaadeks. Pikas perspektiivis võivad need maaüksused muutuda aga
kinnisvaraarendajate jaoks atraktiivseteks, sest nende vahetusse lähedusse kujuneb ligikaudu
20 ha suurune veekogu. Pikknurme piirkonnas seni sellised atraktiivsed veekogud puuduvad.
Kaljupinnaste lõhkamisele alternatiivse kobestusviisina kasutatakse harva hüdrovasaraga
raimamist piirkondades, kus hoideobjektid asuvad kobestuskohale väga lähedal. Praegusel
juhul pole vajadust lõhkamist raimamisega asendada, seda enam, et raimamisega kaasneb
pidev müra, samal ajal kui ühekordse lõhkamise kestvus on millisekundeid.
Kaevise purustamisega, sõelumisega ja karjäärisisese transpordiga toimub samaaegselt
vaid põhjavee väljapumpamine ja harva ka katendi koorimine kaeveala laiendamiseks.
Kaevise karjäärisisesel töötlemisel ja transpordil töötavad korraga mobiilne purustussõelumissõlm, sõlme teenindav ekskavaator, killustikku lattu vedav kopplaadur ja killustikku
väljavedavad kallurid, mis tekitavad müra ja tolmu. Sarnane tegevus toimub kõikides
paekivikarjäärides ja enamasti ka kruusakarjäärides. Kaasaegse kaevandamistehnika poolt
66
tekitatud müra ei ületa juba karjääri piiril II kategooria (kuhu kuulub ka käesoleva karjääri ala
ümbrus) tööstusmüra päevast taotlustaset 55 dB. Seda on näidanud ka mitmetes töötavates
paekarjäärides tehtud müra mõõtmised. Kaevise töötlemisel ja karjäärisisesel transpordil tekib
kuival ajal tolmu, mis tugeva tuule korral võib levida ka karjäärist väljapoole. Tolmu leviku
vältimiseks tuleb karjäärisiseseid teid ja laoplatse kuivalajal kasta. Tolmu levikut takistavad
karjääri seinad ja katendivallid. Kaevandamisel tootmisjääke ei teki.
Kuna kobestatud dolokivi töötlemine hakkab toimuma päevasel ajal, katendivallide vahel ja
lisaks katendivallidele piiravad müra ja tolmu levikut karjääri seinad, tolmu vältimiseks
kuival ajal kastetakse karjääri siseteid ja laoplatse, siis kaevandamistehnika poolt tekitatav
müra ja tolm ei ületa väljaspool karjääri lubatud piirnorme ja ei avalda olulist negatiivset
mõju ümbritsevale keskkonnale. Vajadusel tuleb karjääri tegevusega seotud müra ja tolmu
taset mõõta lähima, ligikaudu 0,7 km kaugusel asuva, elamuna kasutatava Vompa talu juures
ja Nurga talu omaniku soovil ka sealse talu juures. Juhul kui müra ja tolmu tase ületab
tegevuse ajal Vompa ja Nurga talu juures lubatud piirnorme, peab arendaja oma tegevuse
viima kehtestatud normidele vastavaks. Ketu maaüksusel asuvat elamut ei kasutata ja
omaniku kinnitusel tal kavandatava tegevuse suhtes pretensioone ei ole. Selleks, et karjääris ei
reostataks põhjavett, peab karjääri tehnika olema korras, tankimine ja remont peab toimuma
selleks ettenähtud kohas ja karjääris peavad olema esmase reostuse jaoks vahendid. Seire
käigus tuleb teha karjäärist väljapumbatavast veest analüüse naftaproduktide sisalduse
määramiseks.
põhjavee taset. Karjääri valguvat põhja- ja sademete vett tuleb karjäärist välja
pumbata kogu karjääri töötamise jooksul. Põhjavee väljapumpamisega kaasneb veetaseme
alanemine ja kujuneb alanduslehter. Pikknurme karjääri ümbruse põhjavee alanduse
modelleerimise andmetel võib karjääri lõpliku sügavuse juures põhjaveetase alaneda
ligikaudu 1 km kaugusel kuni 2,5 meetrit, ligikaudu 1,5 km kaugusel kuni 1 meeter.
Põhjaveetaseme alanemine on väiksem ida suunas, kus põhjavett toidab ka Pikknurme jõgi.
Modelleerimise andmetel võib Nurga ja Vompa elamute (kaevude) piirkonnas veetase alaneda
kuni 4 meetrit, Vahtra, Uuetoa ja Matsi elamute (kaevude) juures kuni 2 meetrit, Pikknurme
metskonna kontori juures asuvates kaevudes ja Tiidori, Pendi, Andrese, Kaha ning NõmmeKuke elamute (kaevude) juures ligikaudu 1 meeter. Kaugemale ei tohiks märgatav
põhjaveetaseme alanemine ulatuda, seda enam, et põhjaveetaseme sesoonne ehk sademetest
sõltuv kõikumine Pikknurme vaatluskaevus VK-1 ulatus aastase seire andmetel 1,8 meetrini.
Enne kaevandamise alustamist on arendajal kohustus koostada ülevaade karjääri
mõjupiirkonda (kuni 1,5 km) jäävatest salv- ja puurkaevudest, nende seisundist, veetasemest
ja vee kvaliteedist ning edastama saadud andmed Keskkonnaametile. Esitatud andmete põhjal
peab Keskkonnaamet saama otsustada, millistest salv- ja puurkaevudest hakatakse hindama
vee kvaliteeti ja millised puurkaevud sobivad oma konstruktsiooni tõttu veetaseme seireks.
Ligipääsetavuse suhtes võiksid veetaseme seireks sobida Ketu talu puurkaev (asub karjääri
piirist ca 250 m ida pool), Pendi talu salvkaev (asub karjääri piirist ca 1,4 km ida pool),
Vahtra talu salvkaev ja lahtine puurkaev (asuvad karjäärist ca 1,3 km ida pool), Pihlaka talu
salvkaev (asub karjäärist ca 1,25 km põhja pool), Sõeru talu salvkaev (asub karjäärist ca 1,7
km lõuna pool). Vee kvaliteedi seireks sobivad need salv- ja puurkaevud, mille vett
regulaarselt tarbitakse, st kaevud ei asu mahajäetud majapidamiste juures. Vee kvaliteedi
seireks sobivad suuna poolest Pikknurme kontori puurkaev (asub põhja pool), Vompa ja Ketu
talu puurkaev (asuvad kirdes), üks Pikknurme külakeskuse majapidamiste kaevudest (asub ida
pool), Andrese või Matsi talu kaev (asuvad kagu pool), Kaha või Kristina talu kaev (asuvad
67
edela pool) ja Nõmme-Kuke talu kaev (asub lääne pool). Veetaseme seiret jätkatakse ka
mäeeraldise läänepiiril asuvas vaatluspuurkaevus VK-1. Kui kaevandamise tulemusena
karjääri mõjupiirkonnas olevates kaevudes alaneb veetase tarbimist mittevõimaldavale
tasemele või vee kvaliteet halveneb, tuleb arendajal need asendada sügavamatest veekihtidest
toituvate kaevudega. Mõjude kõrvaldamiseni kaevandamise luba peatatakse.
Põhjavee alandamine ei saa mõjutada karjäärist 0,5–0,7 km kaugusel põhja pool asuvate II ja
III kaitsekategooria taimede kasvukohti, sest enamus neist pole kasvukohtade suhtes
nõudlikud ja kasvavad väga erinevates tingimustes. Kuna maapinna üldine kallakus on nende
kasvukoha piirkonnas põhjast lõunasse, siis põhja poolt valguv/imbuv pinnasevesi
kompenseerib niiskuse võimalikku puudujääki, mis teoreetiliselt võib tekkida seoses põhjavee
taseme alandamisega lõuna pool asuvas Pikknurme paekarjääris.
Nii Pikknurme karjääri ümbruse põllumaadel kui ka lääne poole jäävatel metsamaadel on
pinnase
liigniiskuse
vältimiseks
tehtud
ulatuslikke
maaparandustöid.
Metsa
kuivenduskraavide võrgustik on rajatud selleks, et liigvett ära juhtida.
Metsakuivendussüsteemile on eesvooluks kraavi viidud Neanurme jõgi ja Ruupa oja,
põllumaadel asuvale maaparandussüsteemile Ruupa oja ja Ruupa peakraav. Kuna kavandatav
Pikknurme karjäär jääb kahe maaparandussüsteemi piirialale, siis hakkab see toimima
lähipiirkonna jaoks kuivendussüsteemi osana. Selle tõttu jääb Ruupa ojja valguva vee kogus
väiksemaks, kuid oja toimib edasi põhja- ja läänepoolse metsa ala kuivendussüsteemi
eesvooluna. Käesoleval ajal metsa maaparandussüsteem oma eesmärki ei täida, sest Ruupa oja
suubumisel Neanurme jõkke asuvad kopratammid, mille tõttu on metsa piirkonnas veetase
kõrge, kraavid vett täis ja mets kohati üle ujutatud. Pikknurme karjääri kasutuselevõtul ja
kopratammide likvideerimisel taastuvad ja paranevad metsa kasvuks sobivad tingimused.
Metsaregistri andmetel on metsakuivendussüsteemi piires asuvate kinnistutel metsa vanus
nelikümmend kuni kuuskümmend aastat, kuid liigniiskuse tõttu on metsakasv olnud aeglane.
Senisel kaevandamisel Eesti paekivikarjäärides ei ole kasutatud kaevandamise käigus karjääri
valguva vee koguse vähendamiseks karjääri seinte vastu kattepinnasest veetõkete rajamist.
Kuna sellise veetõkke rajamise ja kasuteguri kogemus puudub, siis Pikknurme karjääri puhul,
kus katendit oleks selleks piisavalt, tuleks veetõkete rajamise vajadus lahendada karjääri
projekti koostamise etapil. Juhul kui veetõket ikkagi ei rajata ja kaevandatakse välja kogu
varu mäeeraldise põhja tasemeni, ei kaasne kaevandamisega ka sel juhul olulisi negatiivseid
mõjusid, mida poleks võimalik leevendada.
Modelleerimisandmete põhjal on vee juurdevool karjääri ehk väljapumpamist vajava vee
kogus suurim (3798 m3/ööpäevas) siis, kui on saavutatud karjääri maksimaalne ehk 20
meetrine sügavus. Tunnis väljapumbatava vee kogus on 158 m3, minutis 2,6 m3, sekundis ca
45 liitrit, mis on veeandvuse poolest võrreldav suure allikaga. Reaalselt on Jõgevamaa
paekarjääridest tulnud vett välja pumbata oluliselt vähem. Keskkonnaameti andmetel pumbati
näiteks Rõstla karjääridest 2011. aastal vett välja 14 liitrit sekundis, Otisaare karjääridest 16
liitrit sekundis, mis on arvutuslikest ligikaudu 3,5 korda väiksemad. Seega on tõenäoline, et
Pikknurme karjäärist väljapumpamist vajava vee koguseks kujuneb mitte rohkem kui 15 liitrit
sekundis, sest Jõgevamaa paekarjääride hüdrogeoloogilised tingimused on sarnased.
Karjääri valgunud vett tuleb juhtida veekogudesse. Väljapumbatud vett saab ära juhtida
nii mäeeraldise lõunaosast Neanurme jõkke ja sealt Pikknurme jõkke kui ka mäeeraldise
idaosast algavat maaparanduskraavi mööda Ruupa peakraavi ja sealt edasi Pikknurme jõkke.
Mõlemad vooluteed on Pikknurme jõeni ca 3 km pikkused, sarnase ristlõike ja langusega.
68
Karjäärivee ärajuhtimisel jääb veetaseme tõus alla kümne sentimeetri. Juhul kui vett
suunatakse korraga mõlemale vooluteele, on koormus ühele vooluteele poole väiksem. Nii
arvutusliku kui ka tõenäolise (võrreldav väljapumbatava vee kogusega Otisaare ja Rõstla
karjääridest) veekoguse suunamine läbi maaparanduskraavide ei kahjusta see
maaparandussüsteemide toimimist.
Pikknurme karjääri puhul võiks eelistada vooluteed, mis algab mäeeraldise idaosast, sest
maaparanduskraav on seal vähemalt 2,5 m sügav, langus Pikknurme jõe suunas suurem kui
Neanurme jõe puhul ja Ruupa peakraavi seisund parem, st kraav on vähem võssa kasvanud
kaldad ja kinni vajunud. Kahtlemata on enne vee väljapumpamise algust vaja voolutee(teed)
võsast puhastada, vajadusel süvendada ja kaldad korrastada. Kuna Neanurme jõe lõik
Pikknurme jõest Tallinn–Tartu–Luhamaa maantee sillani kuulub riigi poolt korrashoitavate
ühiseesvoolude loetellu, siis on riigi ülesanne leida vahendid Neanurme jõel vett
ülespaisutavate kopratammide likvideerimiseks.
Kui karjäärist väljapumbatava vee viibeaeg settebasseinides on piisav, vastab vesi oma
kvaliteedilt heitvee veekogusse juhtimise korras kehtestatud nõuetele ja ei avalda seega
kahjulikku mõju Neanurme ja Pikknurme jõe vee kvaliteedile ning ei kahjusta veeelustikku.
Veehulga suurenemine on nendele jõgedele kasulik, sest jõed on veevaesed ja kinnikasvavad.
Pidev täiendav veekogus aitab kinnikasvamist ära hoida. Kuna väljapumbatava vee kogus
(arvutuslikult ca 45 l/s, Otisaare ja Rõstla karjääride analoogia põhjal ca 15 l/s) on suhteliselt
väike, siis sellise koguse vee lisandumine kavandatavale vooluteele ei kahjusta
maaparandussüsteemi toimimist, ei tekita üleujutusi ega kahjusta Natura 2000 ala, mille
piires, ca 700 m ulatuses Neanurme jõgi voolab.
Karjäärist väljapumbatava vee kvaliteedi seire teostamiseks on otstarbekas vaatluspunktid
rajada karjääri vee kogumissüvendisse (pumbajaama juurde) ja settebasseinidest väljuvasse
kraavi. Seiret on tarvis alustada kohe, kui hakatakse vett välja pumpama. Seire käigus tuleb
mõõta heljumi, lämmastikuühendite ja naftaproduktide sisaldust. Seirepunkidest on esimesel
aastal soovitatav veeproovid koguda 4 korda aastas – kevadise suurvee ja sügisese vihmade
maksimumi- ning kevad-suvise ja talvise miinimumiperioodil.
Killustiku transpordiks ja karjääri teenindamiseks saab kasutada 1,6 km pikkust Kolga–
Inno teed ja Pikknurme–Põltsamaa maantee 0,8 km pikkust lõiku enne ristumist Tallinn–
Tartu–Luhamaa põhimaanteega, kui veotee tehakse tolmuvabaks. Sel juhul ei kaasne veoga
ülemäärast tolmu, mis võiks kahjustada elukeskkonda tee äärde jäävate elamute juures.
Vastavalt sotsiaalministri määrusele nr 42 ei tohi liiklusmüra taotlustase päevasel ajal ületada
elamute lähedal 60 dB. Killustiku vedu hakkab toimuma kalluritega, mille poolt tekitatav
maksimaalne müratase peab jääma alla 91 dB. Müraallikast eemaldudes müratase alaneb
avamaal 32 dB võrra 100 m kaugusel, 38 dB 200 m kaugusel ja 42 dB 300 m kaugusel. Seega
ulatub kaasaegsete kallurite poolt tekitatav müra avamaastikul Ketu talu juures ligikaudu 60
detsibellini ehk lubatud piirile. Pendi talu ja Pikknurme külakeskuse elamute juures jääb
killustikku vedavate kallurite poolt tekitatud müra kehtestatud normist madalamale. Vahetult
Pikknurme–Põltsamaa maantee ja Tallinn–Tartu–Luhamaa maantee ristmiku lähedal asuvate
majade juures on müra seotud eelkõige põhimaantee liiklusega ja ristmikule aeglaselt
lähenevad kallurid seda oluliselt ei mõjuta. Peale Pikknurme õgvenduse ja Pikknurme
liiklussõlme ümberehitust (seoses Tallinn–Tartu–Luhamaa maantee rekonstrueerimisega) jääb
senine põhimaantee kogujateeks ja väljasõit mööda kogujateed muudab liikluse sujuvamaks.
69
Killustiku transpordiga elukeskkonnale ja inimese tervisele olulisi negatiivseid mõjusid ei
kaasne, kui kasutatakse kaasaegseid kallureid, töö aeg jääb päevasele ajale ja kui veotee
tehakse tolmuvabaks. Väljasõit Tallinn–Tartu–Luhamaa maanteele tuleb kooskõlastada
Maanteeametiga. KMH programmi arutelu koosolekul lepiti huvitatud isikute vahel kokku, et
Pikknurme–Põltsamaa maanteed Umbusi suunal ei hakata killustiku veoks kasutama.
Korrastamise tulemusel kujuneb karjääri alale ligikaudu 20 ha suurune sügav veekogu, mis
kujuneb piirkonnale arvestatavaks veereservuaariks, vaba aja veetmise ja kalastuskohaks,
suurendab piirkonna kinnisvara väärtust ja looduskeskkonda.
Rakendades käesolevas töös esitatud seire- ja leevendamismeetmed, on keskkonnamõju
hindamise läbiviija seisukohal, et Pikknurme dolokivikarjääri kasutuselevõtuga
(alternatiiv I) olulised negatiivsed keskkonnamõjud inimeste tervisele, elu- ja
looduskeskkonnale puuduvad. Seire- ja leevendusmeetmete rakendamise vajaduse ja
piisavuse ning lõpliku otsuse kaevandamise lubatavuse kohta langetab järelevalve
teostaja ja otsustaja, kelleks on käesoleval juhul Keskkonnaamet. Kavandatavale
tegevusele (alternatiiv I) on alternatiiviks tegevuse mittetoimumine ehk alternatiiv 0.
Null-alternatiivi puhul võib pikas perspektiivis (aktiivse varu kasutuselevõtul tulevikus)
eeldada sarnaste mõjude avaldumist ja leevendamisvõimaluste vajadust.
70
KASUTATUD KIRJANDUS
EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister:
elektroonilised andmebaasid.
Keskkonnateabe
Keskus)
Eesti põhjavee kaitstuse kaart (1:400 000). Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2001.
Heinsalu, Ü. 1977. Eesti allikad ja nende kaitse. Eesti Loodus, 1977, nr., 7; 8.
Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord. Vabariigi Valitsuse 31. 07. 2001. a määrus
nr 269.
Johanson, J. 2012. Otisaare ja Otisaare II lubjakivikarjääride korrastamisega kaasneva
keskkonnamõju hindamise aruanne. Agenda OÜ.
Joogivee kvaliteedi ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid. Sotsiaalministri 31. 07.
2001. a. määrus nr 82.
Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52).
Kaevandamisseadus (RT I 2003, 20, 118).
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87).
Keskkonnaregister (http://register.keskkonnainfo.ee), 2012.
Keskkonnaministri 11.01.2007. a käskkiri nr 41 (Vääriselupaiga kaitse korraldamine).
Keskkonnaministeerium ja Keskkonnainvesteeringute Keskus SA, 2002. Keskkonnamõju
hindamine. Käsiraamat.
Korbut, S., Jürgenson, V. 1987. Aruanne ehitusdolomiitide otsingu-hinnangulistest töödest
Rõstla küla lähedal Jõgeva rajoonis. EGF 4265.
Korbut, S. jt. 2006. Jõgevamaa Pudivere dolokivimaardla Pudivere uuringuruumi geoloogiline
uuring. EGF 7810.
Korbut, S. jt. 1989. Ehitusdolomiitide otsingu-hinnagutööde ja eeluuringu aruanne Jõgeva
rajooni Pajusi küla ümbruses. EGF 4312.
Kruus, V. 2002. Atmosfääriheidete piirmäärade kehtestamine Tondi–Väo karjääris. OÜ Väo
Paas.
Loigu, E. 2003. Viru ja Peipsi alamvesikondade
veemajanduskavade koostamiseks. Tallinn.
jõgede
seisundi
hindamine
Lõhketöö projektile esitatavad nõuded. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.06.2005. a
määrus nr 64.
71
Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu. Keskkonnaministri
15.06.2004. a määrus nr 73.
Läänemaal Risti vallas Jaakna maardlas Jaakna III kruusakarjääris kaevandamise müralevi
modelleerimine. Alkranel OÜ, 2011.
Maa-ameti kaardirakendus (http://www.maaamet.ee/), 2012.
Maa-ameti maavaravarude koondbilanss, 2006–2010 a.
Müra normaaltasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja
mürataseme mõõtmise tulemused. Sotsiaalministri 04.03.2002. a määrus nr 42.
Nõuded maavaravarude kategooriatele ja maavaradele ning maavaravarude kasutusalade
nimistu. Kinnitatud keskkonnaministri 21.04.2005.a. määrusega nr. 29.
Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse-eeskiri. Vabariigi Valitsuse
21.01.2003. a määrus nr 17.
Petersell, V. 2004. Sopimetsa lubjakivikarjääri keskkonnamõju hindamise aruanne. OÜ Eesti
Geoloogiakeskus.
Peterson, K., 2007. Keskkonnamõju hindamine. Juhised menetluse läbiviimiseks tegevusloa
tasandil.
Pinnases ja põhjavees ohtlike ainete sisalduse piirnormid. Keskkonnaministri 02.04.2004. a
määrus nr 12.
Pinnaveekogude veeklassid, veeklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning
veeklasside määramise kord. Keskkonnaministri 22.06.2001. a määrus nr 33.
Punktmüra allika sumbuvuse arvutus: „Point Source” http:/www.nonoise.org.
Põldvere, A. 2008. Pudivere dolokivikarjääri keskkonnamõju hindamise aruanne. OÜ Eesti
Geoloogiakeskus.
Põldvere, A. 2009. Sopimetsa II lubjakivikarjääri keskkonnamõju hindamise aruanne. OÜ
Eesti Geoloogiakeskus. OÜ Eesti Geoloogiakeskus.
Põldvere, A. 2012. Pikknurme uuringuala dolokivi varu geoloogiline uuring.
Põldvere, A. 2012. Pikknurme dolokivikarjääri kaevandamise loa taotlus. KTM Vara OÜ.
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kaardirakendus (http://www.pria.ee),
2012.
Reinsalu, E. 2011. Kui kaugel karjäärist võivad kaevud kuivada. Keskkonnatehnika, 2011, nr
3.
72
Savitski, L., Savva, V. 2006. Nabala lubjakivimaardla Nõmmküla II uuringualal tehtud
hüdrogeoloogilised tööd ja modelleerimine. EGF 7787.
Soovik, E. 2008. Paekarjääri veetõke. Keskkonnatehnika 5/08, lk 10–11.
Technical Guides –Calculation of Road Traffic Noise 1988. NPL The UK's National
Measurement Laboratory.
Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna
vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord. Vabariigi Valitsuse 12.04.2007.a.
määrus nr 109.
Valgamaal asuvas Palupera maardlas Miti kruusakarjääris kaevandamise müralevi
Veekeskkonnale ohtlike ainete nimistud 1 ja 21. Vabariigi Valitsuse 21.08.2001. a määrus nr
44.
Vesiloo, P. 2008. Ekspertarvamus veealuse dolokivi kaevandamise kohta Marinova maardla
Pedaja karjääris. AS Põlva Teed.
Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise
meetodid. Sotsiaalministri 17.05.2002. a määrus nr 78.
Võrumaal asuvas Püssapalu maardlas Nogopalu V kruusakarjääris kaevandamise müralevi
Välisõhu saastatuse taseme piir-, sihtväärtused ja saastetaluvuse piirmäärad, saasteainete
sisalduse häiretasemed ja kaugemad eesmärgid ning saasteainete sisaldusest teavitamise tase.
Keskkonnaministri 07.09.2004. a määrus nr 115.
73
Lisa 1.
KMH programm, avalikustamisega seotud dokumendid ning heakskiitmise otsus
Keskkonnaamet
Narva mnt 7a, 15172 Tallinn, registrikood 70008658
Tel 627 2193, faks 627 2182, [email protected]
www.keskkonnaamet.ee
OÜ KTM VARA
[email protected]
[email protected]
09.11.2011 nr JT 10-5/11/25201-4
Eelhinnang Pikknurme dolokivikarjääri maavara kaevandamise loa taotlusele
keskkonnamõju hindamise algatamine
ning
1. Eelhinnang
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 järgi
hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa
taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise
keskkonnamõju. KeHJS § 6 lõige 1 määrab ära olulise keskkonnamõjuga tegevused. KeHJS §
6 lõige 2 määratleb ära tegevusvaldkonnad, mille puhul otsustaja peab andma eelhinnangu
selle kohta, kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 4 kohaselt
kehtestatakse § 6 lg 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu Vabariigi Valitsuse
määrusega.
Pikknurme dolokivikarjääri maavara kaevandamise loa andmine ei ole KeHJS § 6 lg 1
kohaselt olulise mõjuga tegevus, kuid Vabariigi Valitsuse 19.08.2005 määruse nr 224
„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise
vajalikkust, täpsustatud loetelu1“ § 3 punkti 4 kohaselt kuulub antud tegevus valdkondade
hulka, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust. Seetõttu
tuleb loa taotlusega planeeritavale tegevusele anda vastavalt KeHJS § 6 lg 2 eelhinnang,
selgitamaks kas planeeritaval tegevusel on oluline keskkonnamõju. Eelhinnangu andmisel on
lähtutud KeHJS § 6 lg 3 sätestatud kriteeriumitest.
1.1 Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused, nagu maakasutus, alal
esinevad loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime ning looduskeskkonna
vastupanuvõime. Keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse eelkõige
märgalade, randade ja kallaste, pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide,
sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alade, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid
on juba ületatud, maareformi seaduse tähenduses tiheasutusega alade ning ajaloo-,
kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest.
Taotletav mäeeraldis asub Jõgevamaal Puurmani vallas Pikknurme külas Pikknurme
dolokivimaardlas eraomandis olevatel kinnistutel Hinnu (katastritunnus 61102:003:034,
61102:003:0039), Inno (katastritunnus 61102:003:0040), Uus-Pinu (katastritunnus
61102:003:0041) ja Pinu (katastritunnus 61102:003:0035). Maaomanikud on andnud OÜ-le
KTM VARA nõusoleku maa kasutamiseks. Mäeeraldise teenindusmaa pindala on 26,23 ha,
sh mäeeraldis 21,40 ha. Mäeeraldise nimetus on Pikknurme dolokivikarjäär.
Jõgevamaa
Aia 2, 48306 Jõgeva
Tel 776 2410, faks 776 2411
[email protected]
Tartumaa
Aleksandri 14, 51004 Tartu
Tel 730 2240, faks 730 2241
[email protected]
Mäeeraldis ja teenindusmaa asuvad valdavalt haritaval maal. Vaid lõunaosas kasvab
lehtpuumets ja võsa. Põhjasuunas jääb Ruupa oja ca 15 m, lääne pool ca 50 m kaugusele.
Mäeeraldise lõunaosast jääb Ruupa oja suubumiskoht Neanurme jõkke ca 80 m kaugusele.
Ruupa oja 50 m ja Neanurme jõe 100 m laiusesse kaldakaitsevööndisse mäeeraldis ei ulatu.
Mäeeraldise teenindusmaa, kuhu paigutatakse katend, jääb ca 30 m ulatuses Ruupa oja
kaldakaitsevööndisse. Põhjasuunas on Ruupa oja ühtlasi piiriks Puurmani ja Põltsamaa valla
vahel. Mäeeraldisest põhja suunas teisele poole Ruupa oja jäävad Kahala (katastritunnus
61606:002:0065, metsamaa), Metsalaane (katastritunnus 61606:002:0082, metsamaa) ja
Reinumetsa (katastritunnus 61606:002:0076, metsamaa) kinnistud, loode suunas teisel pool
Ruupa oja asuvad Veski (katastritunnus 61606:002:0332, metsamaa), Lakkrupiku
(katastritunnus 61605:003:0069, metsamaa) ja Inno (katastritunnus 61605:003:0020,
metsamaa) kinnistud. Idast külgneb taotletav mäeeraldise teenindusmaa Kolga (katastritunnus
61102:003:0102) kinnistuga ning kagust Vana-Matsi (katastritunnus 61102:003:0281)
kinnistuga. Mäeeraldisel Pinu kinnistule jäävad Pinu talu vanad majapidamishooned, mis
omaniku kinnitusel on amortiseerunud ning kaevandamise jõudmisel hooneteni
lammutatakse. Lähimad eluhooned jäävad ca 250 m kaugusele Ketu (katastritunnus
61102:003:0103) kinnistule.
Mäeeraldis kattub osaliselt maaparandussüsteemiga Ruupa I (VID kood 4051033000) koos
eesvooludega. Põllumajandusamet on andnud kaevandamiseks nõusoleku.
Üle mäeeraldise viib Pinu maaüksusele kohalik Kolga-Inno tee nr 3 (nr 6110030) ja Pinu talu
lagunenud hooneteni elektriõhuliin F4 (VID kood M32083789). Peale hoonete lammutamist
elektriliini ei kasutata ning see demonteeritakse vastavalt Eesti Energia seatud tingimustele.
Maaomanikud on esitanud seisukoha, et dolokivivaru kasutuselevõtu korral kohandatakse tee
raskeveokite liiklemiseks ja kasutatakse karjääriteena. Puurmani Vallavalitsus kinnitab
30.05.2011 kirjas nr 9-3.13/507, et on valmis peale kaevandamise loa väljastamist lõpetama
osaühinguga Umbusi Agro sõlmitud eratee avaliku kasutamise lepingu Uus-Pinu kinnistul
asuvale Kolga-Inno teelõigule. Mäeeraldisest väljajääva Pinu ja Hinnu kinnistute
teenindamiseks on võimalik rajada kas põhja või lõuna suunas uus tee.
Mäeeraldisest ca 2 km kaugusel ida suunas asub Pikknurme külakeskus ja Tallinn-TartuLuhamaa maantee.
Ligikaudu 2 km kaugusel kagu pool asub ulatusliku Alam-Pedja looduskaitseala põhjapiir.
Mäeeraldisest lääne pool laiuvad ulatuslikud liigniisked metsa-alad, kuhu on rajatud
metsakuivendussüsteemid, mille kaudu juhitakse liigne vesi Neanurme jõkke.
Keskkonnaregistri andmetel jäävad mäeeraldisest ca 470 m kaugusele põhja suunas Ruupa oja
paremale kaldale II kaitsekategooria taimeliigi kaunis kuldking ning III kaitsekategooria
taimeliigi kahelehine käokeel kasvukohad ja ca 700 m kaugusele III kaitsekategooria
taimeliikide suur käopõll, kahkjaspunane sõrmkäpp ja laialehine neiuvaip kasvukohad
(kasvuala).
Mäeeraldisest kirde suunas ca 3 km kaugusel asub loodav Pikknurme looduskaitseala.
Pikknurme looduskaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta must-toonekurge, elupaigatüüpe vanad
loodusmetsad ning rohunditerikkad kuusikud. Samuti peab tagama kauni kuldkinga, balti
sõrmkäpa, laialehise neiuvaiba, pruunika pesajuure ja vööthuul-sõrmkäpa kasvukohtade
kaitse.
Pikknurme dolokivikarjääri mäeeraldise piires asuvad Siluri ladestu Raikküla lademe
Nurmekunna kihistu dolokivid, mis vastavad kõrgemargilise ehitusdolokivi nõuetele.
Pinnakate koosneb kasvukihist (muld) ja pruunikashallist moreenist. Mullakihi paksus on 0,20,5 m ja see suureneb enamasti mäeeraldise idapoolses osas. Moreenikihi paksus on 1,4-3,8
m. Kogu kasulik kiht jääb allapoole põhjavee taset.
2
Mäeeraldise teenindusmaa piirides kultuurimälestisi ei ole, kuid juhuslike leidude korral tuleb
teavitada kohe Muinsuskaitseametit.
1.2 Tegevuse iseloom, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine,
jäätme- ja energiamahukus, ning lähipiirkonna teised tegevused.
OÜ KTM VARA taotleb maavara kaevandamise luba ehitusdolokivi kaevandamiseks.
Maavara kaevandamise loa taotluse järgi on ehitusdolokivi aktiivne tarbevaru 3638 tuh.m3
ning kaevandatav varu 3481 tuh.m3.
Dolokivi kobestamine toimub lõhkamise abil ning kobestatud mäemass töödeldakse purustussorteerimissõlmes. Dolokivist valmistatud killustikku kavatsetakse kasutada ehituses ja teede
ehituses.
Kaevandamist kavandatakse mitme (kuni 3) astanguga. Esimese astangu (koos katendiga kuni
9 m) rajamist alustatakse mäeeraldise lõunaosast, kuhu on kõige lihtsam karjäärivett
settebasseini ja sealt äravoolukraavi kaudu Neanurme jõkke suunata. Peale seda, kui kogu
esimese kaeveastme dolokivi on kaevandatud, asutakse sama skeemi järgi kaevandama teises
kaeveastmes. Kaevandamisele asumisel kooritakse kattekiht, lehtpuumetsa alal langetatakse
mets ja juuritakse kännud. Mullakiht vallitatakse mäeeraldise teenindusmaale kuni 3 m
kõrgustesse aunadesse. Säilitamaks mulla bioloogilist aktiivsust, aunasid ei tihendata.
Moreenpinnas vallitatakse mullast eraldi karjääri piirile teenindusmaale, et vähendada
ümbritsevalt alalt karjääri valguva vee kogust ja tehnoloogilise müra leviku ulatust
ümbritsevale alale. Katendi maht mäeeraldise piires on 642 tuh.m3, sellest mulla maht 64
tuh.m3. Kõrge survetugevusega kivimite, sh Pikknurme mäeeraldise dolokivide sobivamaks
kobestusviisiks on puur-lõhketööd, mis kaasaegses mäetööstuses on kaljuste kivimite
kobestamise levinuim moodus. Kivimi kobestamiseks puur-lõhketöödega puuritakse
kõigepealt lõhatavale astangule laenguaukude võrk. Laenguaukude sügavus vastab
kaevandatava kihi (astme) paksusele, millele lisandub tehnoloogiast lähtuv ülepuure.
Lõhkamise eel laenguaugud laetakse lõhkeainega. Lõhkamine toimub lühiviitmeetodil.
Sellega tagatakse üheaegselt lõhatava lõhkeaine väiksem kogus ja vähenevad lõhketöödest
tulenevad ohud (Maavõnked, kivimitükkide laialipaiskumine). Kaevis purustatakse ja
sorteeritakse (sõelutakse) karjääri territooriumile paigaldatud mobiilse purustussorteerimissõlme abil. Purustus-sorteerimissõlm paigutatakse alguses katendist eemaldatud
alale, hiljem karjääri süvendisse. Tarbimiseks ettevalmistatud toodangu ladustamine
kuhilatesse (või vahetult tellijate kalluritele) ja kuhilatest kalluritele toimub kopplaaduri abil.
Transpordivahenditena kasutatakse kaasaegseid kallurautosid. Killustiku väljavedamiseks
kasutatakse Kolga-Inno teed, mis mäeeraldise piirist 1,6 km kaugusel jõuab PikknurmePõltsamaa kruusateele, see omakorda 0,8 km kaugusel Tallinn-Tartu-Luhamaa maanteele.
Kogu kasulik kiht asub allpool põhjavee taset ning dolokivi kaevandamiseks tuleb põhjavesi
karjäärist välja pumbata. Karjäärist väljapumbatud vesi selgineb settebasseinis ning seejärel
suunatakse äravoolukraavi kaudu Neanurme jõkke.
Taotletavast mäeeraldisest ca 7 km kaugusele põhja poole jääb Pudivere lubjakivikarjäär,
kuhu anti 2010 aastal AS-le Kiirkandur maavara kaevandamise luba. Käesolevaks hetkeks
Pudivere karjäärist veel kaevandama ei ole hakatud. Ca 2 km kaugusele lõuna suunas jääb
Umbusi turbatootmisala, kus AS Tara-Torf kaevandab vähe- ja hästilagunenud turvast. Luba
nr JÕGM-035 kehtib kuni 29.12.2019. Teised karjäärid jäävad juba kaugemale: Otisaare
lubjakivikarjäär ca 15 kaugusele läände ning Rõstla paekarjäär ca 20 km kaugusele loodesse.
3
1.3 Tegevusega kaasnevad tagajärjed, nagu vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke,
müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn.
põhjavee taset. Karjääri valguvat põhja- ja sademe vett tuleb karjäärist välja pumbata kogu
karjääri töötamise jooksul. Põhjavee väljapumpamisega kaasneb veetaseme alanemine ja
kujuneb alanduslehter. Hüdrogeoloogiliste arvutuste põhjal võib põhjavee tase karjäärist
kilomeetri kaugusel alaneda kuni 3,2 m ja kahe kilomeetri kaugusel kuni 0,2 m. Pikknurme
dolokivikarjääri mäeeraldise ümbruses on asustus hõre. Mäeeraldise lääneserva jäävas Pino
talus on üheksa meetri sügavune puurkaev, mis seitsme meetri ulatuses on rajatud lõhelistesse
dolokividesse. Omaniku sõnul on kaev kuivaks jäänud vaid ühel põuasel suvel. Lähimad,
põhjaveekatastris arvel olevad puurkaevud (katastri nr 12113 ja 12119) asuvad ligikaudu 2
km kaugusel Pikknurme külakeskuses. Puurkaevude sügavus on vastavalt 21 ja 30 m ning
neis kasutatakse Siluri veekihi põhjavett. Taotletavast mäeeraldisest 1 km raadiusesse jääb
üks talu ning 2 km raadiusesse 8 talu. Kaevandamise loa taotlusest ei selgu millised kaevud
on antud taludes ning kuidas kaevandamine nende majapidamise joogivee varustust mõjutab.
Karjäärist ärajuhitav vesi erineb looduslikust põhja- ja pinnaveest suurema hõljumisisalduse
ning võimaliku suurema kareduse poolest, vee keemiline koostis muutub vähe. Karjäärivesi
juhitakse ca 100 m pikkuse rajatava kraavi kaudu lõuna pool asuvasse Neanurme jõkke.
Pikknurme karjäärist ärajuhitava vee maksimaalne kogus on 4835 m3/d ehk 201 m3/h ehk 3,4
m3/min ehk ca 60 l/sek, mis ei mõjuta oluliselt Neanurme jõe veetaset ega veehulka. Samas
jääb selgusetuks kas põhjavee alandamine mõjutab Ruupa oja veetaset.
Vette võib sattuda lõhkamisega seotud lämmastiku- ja süsinikuühendeid. Karjäärivee
veekogusse juhtimiseks tuleb seda eelnevalt lasta selgineda settebasseinis. Hõljumi
väljasettimine ning vee infiltreerumine pinnasesse toimub nii kraavis kui ka settebasseinides.
Lämmastiku- ja süsinikuühendite, tahkete osakeste ja naftasaaduste sisaldust on
süstemaatiliselt jälgitud Väo lubjakivikarjäärist väljapumbatavas vees. Nendest kahe esimese
sisaldus on jäänud kümneid kordi madalamaks lubatust.
Kavandatava tegevusega kaasneb teatav tehnoloogiline müra, tolm ja lõhketöödest tulenevad
vertikaalsuunalised seismilised võnked. Lõhkamisega kaasnevad seismilised võnked võivad
ohustada eelkõige hooneid ja muid rajatisi, kui need asuvad lõhkamiskohale küllalt lähedal.
Hoonete ja rajatiste tundlikkust võngetele iseloomustatakse lubatud võnkekiirusega. Sõltuvalt
pinnasest, millel asub hoone vundament, hoone konstruktsioonist ja ehitusmaterjalist on
määratud hoonetele lubatavad maksimaalsed võnkekiirused. Teades, milliseid maksimaalseid
võnkekiiruseid hoone konstruktsioon talub ja arvestades hoone kaugust lõhkamiskohast, saab
määrata maksimaalsed seismilised ohutud lõhkelaengu suurused. Seda tehakse lõhketööde
projektile esitatavate nõuete alusel. Puidust lähim elamu (Ketu maaüksus) asub kavandatava
karjääri lähimast piirist ca 250 m kaugusel ida pool. Sarnaselt Pikknurme dolokivikarjääriga
on ka mujal Eestis dolo- ja lubjakivikarjääride lähedal hooneid. Lõhkamiste käigus on
mõõdetud maapinnavõnkeid elamute juures ning näitena saab tuua, et Sutlema I
lubjakivikarjääris tehtud lõhketööde käigus mõõdeti lõhkamisega kaasnenud
vertikaalsuunaline seismiline võnkumine ligikaudu 0,5 km kaugusel talu juures 1,0 mm/s, mis
on hoonetele lubatud maksimaalsetest võnkekiirustest kordades väiksem.
Lõhkamisel plahvatusega paiskuvad õhku purustatava dolokivi tükid, mis võivad ohustada
inimesi, seadmeid ja hooneid. Lähtuvalt ohutuseeskirjast, on masslõhkamise korral,
laenguaugu meetodil lõhates, inimesele ohutu kaugus 200 meetrit. Kildude laialipaiskumist
saab reguleerida lõhketööde projektiga ja viia see vajadusel miinimumini. Kaasaegse
lõhkamise metoodikaid kasutades ei paisku lõhkamisel üksikud killud kaugemale kui 50 m.
Valdav osa kilde langeb maha vahetult lõhatava ploki juures. Enne lõhkamist peab ohtlik ala
4
olema looduses märgistatud ja välja pandud valve selliselt, et oleks välditud kõrvaliste
inimeste sattumine lõhketööde ohutsooni.
piires ega kujuta ohtu keskkonnale ega inimestele. Kuivades tingimustes lõhates, kus nii
lõhatav kivim kui topise materjal on kuiv, võib tuulise ilmaga lõhkamisel tekkiv tolm levida
lõhkamise kohast lagedal maastikul kuni 600 m kaugusele. Pikknurme karjääris toimub
lõhkamine esmalt 3-5 m kõrguste katendivallide vahel, hiljem lisaks 6-7 m kõrguste seintega
karjääri süvendis, mida põhja, lääne ja lõuna suunas piirab mets. Selliste kaitsebarjääridega
piiratud alal on tolmu levik kaks kuni kolm korda väiksem kui avatud maastikul. Valdav
enamus lõhkamise tahketest komponentidest settib karjääris või selle lähiümbruses. Kuiva
aega on Eestis suhteliselt vähe. Sel ajal saab kasutada lõhatava ploki niisutamist või märgade
topiste kasutamist. Tolmu levikut saab reguleerida, valides töö tegemiseks sobivad tuule
suunad.
Killustiku valmistamisega kaasneb tehnoloogiline müra ja tolm. Kobestatud kivimite
töötlemisel on peamiseks müra tekitajaks purustus-sorteerimissõlm, laadimisseadmed ja
transpordivahendid. Antud mehhanismid põhjustavad tööpäeva jooksul pideva mürafooni.
Karjääritehnika müratase jääb 84-90 dB vahemikku. Müraallikast eemaldudes müratase
alaneb avamaal 32 dB võrra 100 m kaugusel, 38 dB 200 m kaugusel ja 42 dB 300 m kaugusel.
Kaevandamisega kaasnevat müra taset on mõõdetud Sopimetsa lubjakivikarjääris. Müra
mõõdeti olukorras, kus töötas kogu karjääri tehnika, kaasa arvatud purustus-sorteerimissõlm.
Mõõtmistulemuste põhjal selgus, et purustus-sorteerimissõlmest 100 ja 200 m kaugusel
karjääri põhjas ei ületanud müratase 60 dB ja 300 m kaugusel (väljaspool karjääri) ei ületanud
müratase 50 dB. Sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja
puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ on
kehtestatud müra normtasemed. Mäetöödega tekkiva ja elamualadele leviva müra piirtase ei
tohi ületada päevasel ajal (7.00-23.00) 60 dB ja öisel ajal (23.00-7.00) 45 dB
Kogu tegevuse käigus eralduvad tolmukogused on väikesed, karbonaatse koostisega ja
suurem osa tolmuosakesktest langeb maapinnale karjääris või selle lähiümbruses. On läbi
viidud uuringud, kus selgus, et killustiku valmistamisel lenduva tolmu sisaldus õhus vähenes
tolmuallikast (purustus-sorteerimissõlmest) kaugenedes oluliselt. Tolmuallika lähedal saadi
õhu maksimaalseks saastetasemeks 5,06 mg/m3. Juba 160 m kaugusel saasteallikast langes
tolmu sisaldus õhus tasemele 0,5 mg/3, mis vastavalt välisõhu kaitse seadusele on piirmääraks
elamute piirkonna õhus.
Killustiku välja vedamiseks hakatakse kasutama kohalikku Kolga-Inno teed, millest ligikaudu
100 m kaugusele põhja poole asub Ketu talu elamu. Toodangu transpordiks kasutatavate
kallurautode poolt põhjustatud maksimaalne müratase jääb maantee ääres asuvate elamute
juures alla 60 dB, mis ei ületa välisõhus päevasel ajal elamurajoonis lubatud mürataset.
Heitgaasid hajuvad õhus kiiresti ja nendes esinevate saastekomponentide sisaldus ei ületa
lubatud piirväärtusi.
Kaevandamise käigus tootmisjäätmeid ei teki, karjäärialale on keelatud prügi ladustada.
Maapõueseaduse § 27 lõike 31 mõistes on Pikknurme dolokivikarjääri mäeeraldise piires
kaevandamisjäätmeteks kaevandamise käigus eemaldatav katend. Maavara kaevandamise loa
taotlusele on lisatud kaevandamisjäätmekava.
1.4 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus.
On võimalus, et karjääris töötaval seadmel võib ilmneda tehniline rike, mille käigus võib õli
või kütus sattuda pinnasesse. Selleks tuleb töö koheselt peatada ning reostunud pinnas
likvideerida, et reostus ei satuks põhjavette. Masinate tehniliste rikete vältimiseks tuleb
5
kasutada kaasaegset ja keskkonnasõbralikku tehnikat. Loa taotlusmaterjalidest ei selgu
milliseid avariiolukordi võib teoreetiliselt dolokivi kaevandamise käigus tekkida (lõhkamine,
vee ära juhtimine, purustus-sorteerimissõlme töötamine jne).
1.5 Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele
muule kaitstavale loodusobjektile.
Mäeeraldise teenindusalal ega selle vahetus läheduses ei ole Natura 2000 võrgustiku ega
looduskaitsealasid. Ligikaudu 2 km kaugusel kagu pool asub ulatusliku Alam-Pedja
looduskaitseala põhjapiir. Mäeeraldisest lääne pool laiuvad liigniisked metsad, kuhu on
rajatud metsakuivendussüsteemid, mille kaudu juhitakse liigne vesi Neanurme jõkke.
Keskkonnaregistri andmetel jäävad mäeeraldisest ca 470 m kaugusele põhja suunas Ruupa oja
paremale kaldale II kaitsekategooria taimeliigi kaunis kuldking ning III kaitsekategooria
taimeliigi kahelehine käokeel kasvukohad ja ca 700 m kaugusele III kaitsekategooria
taimeliikide suur käopõll, kahkjaspunane sõrmkäpp ja laialehine neiuvaip kasvukohad
(kasvuala).
Mäeeraldisest kirde suunas ca 3 km kaugusel asub loodav Pikknurme looduskaitseala.
Pikknurme looduskaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta must-toonekurge, elupaigatüüpe vanad
loodusmetsad ning rohunditerikkad kuusikud. Samuti peab tagama kauni kuldkinga, balti
sõrmkäpa, laialehise neiuvaiba, pruunika pesajuure ja vööthuul-sõrmkäpa kasvukohtade
kaitse.
Mainitud liikidele rakendub looduskaitseseaduse § 48 lg 4 kohaselt isendi kaitse. Maavara
kaevandamise loa taotluse kohaselt alandatakse dolokivi kaevandamiseks oluliselt põhjavee
taset, kusjuures kilomeetri kaugusel karjäärist võib alandus olla kuni 3,2 m. Seetõttu on
põhjust eeldada, et ka kaitsealuste liikide kasvukohas toimub põhjavee taseme oluline
alanemine, mis omakorda võib mõjutada liikide kasvutingimusi antud kohas. Loa taotlusest ei
selgu milline mõju võib olla põhjavee alandamisel kaitsealustele taimeliikidele.
1.6 KeHJS § 6 lõike 3 punktides 1-41 nimetusega kaasneva mõju suurusest, ruumilisest
ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvatest toimest. Kumulatiivne mõju ja piiriülene
mõju ning mõju ilmnemise tõenäosus.
Maavara kaevandamise loa taotluses on põhjalikult välja toodud lõhkamise mõju, välja
pumbatava karjäärivee mõju Neanurme jõele ning kaevandamise käigus tekkiva müra ja
tolmu mõju. Loa taotluses on jäänud analüüsimata põhjavee alandamise mõju Ruupa ojale,
kõrvalkinnistutel paiknevale metsale ning lähipiirkonnas asuvatele kaitsealustele
taimeliikidele. Samuti puudub info kaevandamise mõjust ümbruskonnas olevate talude
joogiveesüsteemidele (salvkaevud, puurkaevud). Planeeritav tegevus muudab pöördumatult
maastikku. Kavandatava tegevuse eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju ei ulatu teise
maakonda, piiriveekogule või merele ega ole piiriülene.
Teave kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise menetluste liitmise kohta.
Keskkonnamõju hindamise menetlusi ei liideta.
Teave vajalike keskkonnauuringute kohta.
Täiendavateks keskkonnauuringuteks on välja selgitada ümbruskonna kaevude sügavused
ning veetasemed. On vaja välja selgitada põhjavee alandamise mõju ümbritsevale metsale,
Ruupa ojale ning lähipiirkonnas asuvatele kaitsealustele taimeliikidele.
6
Kokkuvõte ja lõppjäreldus
Loa andja on seisukohal, et tuleb algatada keskkonnamõju hindamine, kuna
- kavandatava tegevusega muudetakse pöördumatult maastikku
- Eelhindamise tulemusena selgus, et välja on selgitamata kaevandamise mõju ümbruskonna
kaevudele.
- Eelhindamise tulemusena selgus, et on välja selgitamata kaevandamise mõju Ruupa ojale.
- Eelhindamise tulemusena selgus, et on välja selgitamata kaevandamise mõju karjääriga
piirnevatele metsadele.
- Eelhindamise tulemusena selgus, et on välja selgitamata kaevandamise mõju lähipiirkonnas
kasvavatele kaitsealustele taimedele.
2. Keskkonnamõju hindamise algatamine
KeHJS § 9 ja § 10 lõike 2 kohaselt on KMH otsustaja ning järelevalvaja Keskkonnaamet
(kontaktisik Ivo Ojamäe, aadress Aleksandri 14, 51004 Tartu, tel 7302252, e-post
[email protected]), kuna kavandatava tegevuse eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju ei
ulatu teise maakonda, piiriveekogule või merele ega ole piiriülene. Keskkonnamõju hindamisi
ei liideta. Täiendavate keskkonnauuringute vajadus selgub keskkonnamõju hindamise käigus.
Lähtudes haldusmenetluse seaduse § 40 lõikele 2 edastas Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu
regioon 27.10.2011 kirjaga JT 10-5/11/25201-2 OÜ-le KTM VARA keskkonnamõju
hindamise algatamise otsuse eelnõu, milles paluti arendajal esitada oma arvamus otsuse
eelnõu kohta 14 päeva jooksul alates dokumendi kättesaamisest. OÜ KTM VARA vastas
kirjaga 08.11.2011, milles nõustus otsuse eelnõuga „Eelhinnang Pikknurme dolokivikarjääri
maavara kaevandamise loa taotlusele ning keskkonnamõju hindamise algatamine“.
Tuginedes eelhinnangule ning võttes aluseks keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõiked 2 ja 3 ning § 11 lõiked 2 ja 4, Vabariigi
Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda
keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu1“ § 3 punkti 4 ja
Keskkonnaameti peadirektori 03.07.2009 käskkirja nr 1-4/148 “Regioonide põhimääruste
kinnitamine” lisa 3 “Jõgeva-Tartu regiooni põhimäärus” punktid 2.1 ja 3.5.8 otsustan:
algatada Jõgeva maakonnas Puurmani vallas Pikknurme dolokivimaardlas OÜ KTM
VARA poolt kavandatava tegevusega kaasneva keskkonnamõju hindamine.
KeHJS § 11 lg 11 kohaselt kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise
korral peatub tegevusloa taotluse menetlus keskkonnamõju hindamise aruande
heakskiitmiseni. KeHJS § 7 p 3 kohaselt on maavara kaevandamisluba tegevusloaks KeHJS
mõistes. Sellest tulenevalt peatub OÜ KTM VARA poolt 02.08.2011 esitatud maavara
kaevandamise loa taotluse menetlus kuni keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmiseni.
Keskkonnaamet peab KeHJS § 12 lg 1 alusel teatama keskkonnamõju hindamise algatamisest
arendaja kulul väljaandes Ametlikud Teadaanded ning kirjalikult menetlusosalistele.
Avalikustamise teadaande eest on riigilõiv 6,39 eurot (riigilõivuseadus § 82). Riigilõivu saab
tasuda rahandusministeeriumile SEB pank a/a 10220034796011 või Swedpank a/a
221023778606, viitenumber 2900078680. KMH protsessi menetluse nõuete täitmiseks
7
palume makse teostada 14 päeva jooksul KMH algatamise kuupäevast alates. Teade
avaldatakse alles pärast riigilõivu tasumist. Palume maksekorralduse koopia saata
Keskkonnaametile.
Palume leida keskkonnamõju hindamiseks pädev ekspert ning koostada keskkonnamõju
hindamise programm. Palume leida aeg ja koht programmi avalikuks aruteluks arvestades, et
avalikustamise teate ja programmi arutelu vahele jääks vähemalt 14 päeva. Programmi
arutelust on vajalik teavitada taotleja kulul lisaks Ametlikele Teadaannetele ka ühes kohalikus
või üleriigilise levikuga ajalehes.
Lugupidamisega
/Allkirjastatud digitaalselt/
Rainis Uiga
Juhataja
Marju Kuldmaa 776 2419
[email protected]
8
Ametlikud teadaanded
Page 1 of 1
AMETLIKUD TEADAANDED
eRIK
13.02.2012
Kinnistusraamat
Äriregistri teabesüsteem
Äriregistri ettevõtjaportaal
Keskkonnamõju hindamise teated
Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon teatab vastavalt keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 16 lg 2 p 1, et on heaks kiitnud keskkonnamõju hindamise
programmi Pikknurme dolokivimaardlas Pikknurme dolokivikarjääris karbonaatkivimite
kaevandamisega kaasneva mõju kohta. Kavandatava tegevuse eesmärgiks on teedeehituseks ja
ehitustöödeks kõrgemargilise ehituskillustiku tootmine. Taotletava mäeeraldise pindala on 21,40
ha. Maavara kaevandamise keskmine aastamäär on 116 tuh m³ ning taotletav loa kehtivusaeg
30 aastat.
Arendajaks on OÜ KTM Vara (Tartu mnt 66, Soinaste küla, Ülenurme vald, 61709; arendaja
esindajana OÜ Geobaltica kontaktisik Raivo Markov; [email protected]). Keskkonnamõju
hindaja on OÜ Eesti Geoloogiakeskus (Kadaka tee 82, Tallinn, 12168; juhtekspert Ain Põldvere;
733 9004; [email protected]). Otsustaja ja järelevalve teostaja: Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon
(Aleksandri 14, Tartu, 51004; kontaktisik: Ivo Ojamäe; 730 2252; [email protected]).
Programmiga ja heakskiitmise otsusega saab tutvuda Keskkonnaameti Tartu kontoris tööaegadel
ruumis 307.
Registrite ja Infosüsteemide Keskus - Lõkke 4, 19081 Tallinn.
Tel. 6 636 322
Faks 646 0165
[email protected]
http://www.ametlikudteadaanded.ee/index.php?act=1&teade=3816019
Kasutustingimused
27.05.2012
KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROGRAMM
ARENDAJA
OÜ KTM Vara
TÄITJA
OÜ Eesti Geoloogiakeskus
VASTUTAV TÄITJA
Ain Põldvere
OÜ Eesti Geoloogiakeskuse Tartu regionaalosakonna
juhataja, keskkonnaekspert, litsents KMH 0137
JÄRELEVAATAJA/OTSUSTAJA
Keskkonnaameti Jõgeva–Tartu regioon
Tartu, 2012
SISUKORD
Pikknurme dolokivimaardlas Pikknurme dolokivikarjääris karbonaatkivimite
kaevandamise keskkonnamõju hindamise programm…………………………
3
Lisad
13
1. Eelhinnang Pikknurme dolokivikarjääri maavara kaevandamise loa
taotlusele ning keskkonnamõju hindamise algatamine (09.11.2011)………….
2. Pikknurme dolokivikarjääris karbonaatkivimite kaevandamisega kaasneva
keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi avaliku arutelu koosoleku
protokoll ja osalejate nimekiri………………………………………………….
3. Maanteeameti ja Heiki Pensa kirjad ning keskkonnaekspert Ain Põldvere
vastuskirjad…………………………………………………………………….
4. Pikknurme KMH programmi avaliku arutelu koosoleku ja laekunud
ettepanekute kokkuvõte
Graafiline lisa 1. Pikknurme dolokivikarjääri KMH programmi ülevaatekaart.
Mõõtkava 1:50 000
14
22
25
30
3
1. Sissejuhatus
1.1. Teave keskkonnamõju hindamise osaliste kohta (arendaja, otsustaja,
ekspert, asjast huvitatud isikud)
Arendaja: OÜ KTM Vara, Tartu mnt 66, Soinaste küla, Ülenurme vald, 61709, Tartu
maakond. Arendajat esindab Geobaltica OÜ juhataja Raivo Markov, e-post
[email protected].
Otsustaja ja järelvalvaja: Keskkonnaameti Jõgeva–Tartu regioon, Aleksandri 14,
51004 Tartu, tel 7302252, e-post [email protected].
Ekspert: OÜ Eesti Geoloogiakeskus, Kadaka tee 82, Tallinn, 12168. Vastutav ekspert
on Ain Põldvere, litsents KMH 0137, telefon 7339004, e-post [email protected].
Asjast huvitatud isikud: Puurmani Vallavalitsus, ümbruskonna elanikud ja teised
asjast huvitatud isikud.
1.2. Keskkonnamõju hindamise vajadus, eesmärk ja algatamine
Lähtudes “Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest” (RT I
2005, 15, 8) on keskkonna mõju hindamise algatamise põhjuseks asjaolu, et
kavandatav tegevus on olulise keskkonnamõjuga. KMH algatati Keskkonnaameti
poolt 9.11.2011. a (lisa 1). Antud juhul on kavandatav tegevus olulise
keskkonnamõjuga, kuna taotletava mäeeraldise piires toimub veealune kaevandamine
põhjavett alandades. Keskkonnamõju hindamise eesmärgiks on anda hinnang
kavandatava tegevusega kaasnevatele keskkonnamõjudele.
1.3. Ülevaade keskkonnamõju hindamist reguleerivatest dokumentidest
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RK, RTI,
24.03.2005, 15, 87), Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju
hindamise algatamise vajalikkust täpsustatud loetelu (VV, RTI, 08.09.2005, 46,383),
Välisõhu kaitse seadus (RT I 2004, 43, 298), Välisõhu saastatuse taseme määramise
kord (KM, RTL 27.09.2004, 128), Müra normtasemed elu ja puhkealadel, elamutes
ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid (SOM. RTL,
14.03.2002, 38, 511), Lõhketöö projektile esitatavad nõuded (MKM, RTL,
10.06.2005, 63, 910), Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes
ning vibratsiooni mõõtmise meetodid (SOM, RTL, 29.05.2002, 62, 931),
Maapõueseadus (RK, RT I 2004, 84, 572), Heitvee veekogusse või pinnasesse
juhtimise kord (VV, RT I 2001, 69, 424), KMH metoodika järgib EMIECO
Keskkonnamõju
hindamise
koolituskursust
ja
seisneb
prognoositavate
keskkonnamõjude võrdlemises ülaltoodud määrustes kehtestatud piirnormidega.
Võrreldakse alternatiivsete tegevuskavade keskkonnamõju ja tehakse soovitus
optimaalse variandi rakendamiseks.
2. Kavandatava tegevuse asukoht, eesmärk ja vajadus
Taotletav Pikknurme dolokivikarjääri mäeeraldis (joonis 1, graafiline lisa 1) paikneb
Jõgeva maakonnas Puurmani vallas Pikknurme külas eraomandis olevatel kinnistutel
Hinnu (katastritunnus 61102:003:034, 61102:003:0039), Inno (katastritunnus
61102:003:0040), Uus-Pinu (katastritunnus 61102:003:0041) ja Pinu (katastritunnus
61102:003:0035). Taotletava mäeeraldise pindala on 21,40 ha. Teenindusmaa suurus
a pe
61606:002:0065
Kahala
61102:003:0103
Ketu
61606:002:0076
Reinumetsa
Puurkaev
12119
61102:003:0012
jõg
a
Puurkaev
11764
tee
no
- In
61102:003:0010
Suitsuräime
Materjali veote
e
61102:003:0162
61102:003:0163
ma
a te
e
61102:003:0102
Kolga
Puurkaev
12113
61102:003:0035
Pinu
nur
m
e-
61102:003:0152
Põ
ltsa
61605:003:0170
Madise
PIKKNURME
DOLOKIVIKARJÄÄRI
MÄEERALDIS
61605:003:0069
Lakkrupiku
Pik
k
61102:003:0041
Uus-Pinu
61102:003:0039
Hinnu
61102:003:0761
61102:003:0281
Vana-Matsi
61102:003:0091
61102:003:0720
Riigi reservmaa piiriettepanek
AT0804220014
61102:003:0762
61102:003:0037
61102:003:0001
61102:003:0003
61102:003:0038
Ne
an
ur
m
ej
õg
i
61102:003:0036
nurm
e jõg
i
61102:003:0082
Pikk
nu
rm
e
Ne
a
g
K ol
61102:003:0034
Hinnu
AA
NT
EE
PIKKNURME
61102:003:0331
61102:003:0040
Inno
61605:003:0069
Lakkrupiku
61605:003:0020
Inno
M
61102:003:0013
i
61606:002:0332
Veski
-T
AR
TU
61102:003:0480
Ruu
p
61606:002:0082
Metsalaane
a kr
aav
TA
LL
IN
N
61102:003:0792
61102:003:0171
61102:003:0442
61102:003:0092
61102:003:0081
ALAM-PEDJA LOODUSKAITSEALA
4
Joonis 1. Ülevaade Pikknurme dolokivikarjääri mäeeraldise ümbrusest. Mäeeraldis on piiritletud punase pidevjoonega, teenindusmaa katkendjoonega.
Mõõtkava 1:14 000. Aerofoto Maa-ameti WMS kaardirakendusest.
5
on 26,23 ha. Pikknurme mäeeraldisel on katendi maht 642 tuh. m3, sellest mulla maht
64 tuh. m3 ja ehitusdolokivi kaevandatav varu 3481 tuh m³. Kogu varu asub
põhjaveetasemest madalamal. OÜ KTM Vara soovib karbonaatkivimeid kaevandada
keskmiselt 116 tuh m3 aastas. Kaevandusluba taotletakse 30 aastaks. Mäeeraldise
ehitusdolokivist valmistatakse tsiviil- ja teedeehitusel kasutatavat kõrgemargilist
ehituskillustikku. Kvaliteetse ehituskillustiku nõudlus suureneb iga aastaga nii Keskkui Lõuna-Eestis.
3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus
3.1. Pikknurme dolokivimaardla asukoha ja selle ümbruse iseloomustus
(asukoht, reljeef, veekogud, maaüksused, asustatus, maade iseloomustus,
teedevõrk, looduskaitseobjektid)
Taotletav Pikknurme dolokivikarjääri mäeeraldis asub Jõgevamaal Puurmani vallas
Pikknurme külas Pinu (61102:003:0035), Uus-Pinu (61102:003:0041), Hinnu
(61102:003:0034; 61102:003:0039) ja Inno (61102:003:0040) maaüksustel.
Maaomanikud on andnud OÜ-le KTM VARA nõusoleku maa kasutamiseks.
Mäeeraldise teenindusmaa pindala on 26,23 ha, sh mäeeraldis 21,40 ha. Mäeeraldise
nimetus on Pikknurme dolokivikarjäär.
Mäeeraldis ja teenindusmaa asuvad valdavalt haritaval maal. Vaid lõunaosas kasvab
lehtpuumets ja võsa. Põhjasuunas jääb Ruupa oja ca 15 m, lääne pool ca 50 m
kaugusele. Mäeeraldise lõunaosast jääb Ruupa oja suubumiskoht Neanurme jõkke ca
80 m kaugusele. Ruupa oja 50 m ja Neanurme jõe 100 m laiusesse
kaldakaitsevööndisse mäeeraldis ei ulatu.
Mäeeraldise teenindusmaa, kuhu paigutatakse katend, jääb ca 30 m ulatuses Ruupa
oja kaldakaitsevööndisse. Põhjasuunas on Ruupa oja ühtlasi piiriks Puurmani ja
Põltsamaa valla vahel. Mäeeraldisest põhja suunas, teisele poole Ruupa oja jäävad
Kahala (katastritunnus 61606:002:0065, metsamaa), Metsalaane (katastritunnus
61606:002:0082, metsamaa) ja Reinumetsa (katastritunnus 61606:002:0076,
metsamaa) kinnistud, loode suunas, teisel pool Ruupa oja asuvad Veski
(katastritunnus
61606:002:0332,
metsamaa),
Lakkrupiku
(katastritunnus
61605:003:0069, metsamaa) ja Inno (katastritunnus 61605:003:0020, metsamaa)
kinnistud. Idast külgneb taotletav mäeeraldise teenindusmaa Kolga (katastritunnus
61102:003:0102) kinnistuga ning kagust Vana-Matsi (katastritunnus 61102:003:0281)
kinnistuga. Mäeeraldisel jäävad Pinu kinnistule talu vanad majapidamishooned, mis
omaniku kinnitusel on amortiseerunud ning kaevandamise jõudmisel hooneteni need
lammutatakse. Lähimad eluhooned jäävad ca 250 m kaugusele Ketu (katastritunnus
61102:003:0103) kinnistule.
Mäeeraldis kattub osaliselt maaparandussüsteemiga Ruupa I (VID kood 4051033000)
koos eesvooludega. Põllumajandusamet on andnud kaevandamiseks nõusoleku.
Üle mäeeraldise viib Pinu maaüksusele kohalik Kolga-Inno tee nr 3 (nr 6110030) ja
Pinu talu hooneteni elektriõhuliin F4 (VID kood M32083789). Peale hoonete
lammutamist elektriliini ei kasutata ning see demonteeritakse vastavalt Eesti Energia
seatud tingimustele.
Maaomanikud on esitanud seisukoha, et dolokivivaru kasutuselevõtu korral
kohandatakse tee raskeveokite liiklemiseks ja kasutatakse karjääriteena. Puurmani
Vallavalitsus kinnitab 30.05.2011 kirjas nr 9-3.13/507, et on valmis peale
kaevandamise loa väljastamist lõpetama osaühinguga Umbusi Agro sõlmitud eratee
avaliku kasutamise lepingu Uus-Pinu kinnistul asuvale Kolga-Inno teelõigule.
6
Mäeeraldisest väljajääva Pinu ja Hinnu kinnistute teenindamiseks on võimalik rajada
kas põhja või lõuna suunas uus tee.
Mäeeraldisest ca 2 km kaugusel ida suunas asub Pikknurme külakeskus ja Tallinn–
Tartu– Luhamaa maantee. Ligikaudu 2 km kaugusel kagu pool asub ulatusliku AlamPedja looduskaitseala (mis on ühtlasi Natura loodusja linnuala) põhjapiir.
Mäeeraldisest lääne pool laiuvad ulatuslikud liigniisked metsaalad, kuhu on rajatud
metsakuivendussüsteemid, mille kaudu juhitakse liigne vesi Neanurme jõkke.
Keskkonnaregistri andmetel jäävad mäeeraldisest ca 470 m kaugusele põhja suunas
Ruupa oja paremale kaldale II kaitsekategooria taimeliigi kaunis kuldking ning III
kaitsekategooria taimeliigi kahelehine käokeel kasvukohad ja ca 700 m kaugusele III
kaitsekategooria taimeliikide suur käopõll, kahkjaspunane sõrmkäpp ja laialehine
neiuvaip kasvukohad (kasvuala). Ligikaudu 400 m kaugusel põhja suunas on
võõrliikide hulka kuuluva karuputke kasvuala. Keskkonnaregisti andmetel on
ligikaudu 2 km kaugusel kirde ja ida suunas III kaitsekategooria valge-toonekure
püsielupaigad. Ligikaudu 2,7 km kaugusel kirdes on kaitsealuse väike-konnakotka
elupaik.
Mäeeraldisest kirde suunas ligikaudu 3 km kaugusel asub loodav Pikknurme
looduskaitseala. Pikknurme looduskaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta I
kaitsekategooria liigi elu- ja toitumispaika, vanade loodusmetsade ning
rohunditerikaste kuusikute elupaigatüüpe. Samuti peab tagama kauni kuldkinga, balti
sõrmkäpa, laialehise neiuvaiba, pruunika pesajuure, kahelehise käokeele ja vööthuulsõrmkäpa kasvukohtade kaitse.
Mäeeraldise teenindusmaa piirides kultuurimälestisi ei ole, kuid juhuslike leidude
korral tuleb kohe teavitada Muinsuskaitseametit. Lähimad pärandkultuuri objektid
asuvad keskkonnaregistri andmetel ligikaudu 1,5 km kaugusel kirdes Tallinn–Tartu–
Luhamaa maantee ääres.
Keskkonnamõju hindamise käigus koostatakse ülevaatekaart (mõõtkava 1:15 000)
koos oluliste objektide märkimisega vähemalt 3 km raadiuses planeeritavast
karjäärist. Esialgsete hinnangute järgi ükski kaevandamisega seotud keskkonnamõju
kaugemale ei ulatu.
3.2. Geoloogilise ja hüdrogeoloogilise ehituse põhijooned (pinnakate, aluspõhi,
hüdrogeoloogiline ehitus, veekasutus) maavara (litoloogiline koostis,
lasuvustingimused, kihi paksus, maht, keemiline koostis, füüsikalis-mehaanilised
omadused)
Geoloogiline ehitus. Pikknurme dolokivimaardla paikneb Siluri ladestu
karbonaatkivimite avamusel. Pinnakate koosneb kasvukihist (muld) ja
pruunikashallist moreenist, kus pinnakattesetete vastav paksus on järgmine. Mullakihi
paksus on 0,2–0,5 m ja see suureneb enamasti mäeeraldise idapoolses osas.
Moreenikihi paksus on 1,4–3,8 m. Kogu kasulik kiht jääb allapoole põhjavee taset.
Pinnakatte all avanevad Raikküla lademe Nurmekunna kihistu (S nr) Mõhküla kihtide
(S nrM) dolokivid, mille reljeefi on kujundanud mitmed erinevad kulutusprotsessid
alates Devoni ajastule eelnenud kulutusest. Kasuliku kihi ülemise poole moodustab
Mõhkküla kihtide pisi- kuni keskmisekristalliline dolokivi, mille alumine, ligikaudu
2,5–3 m paksune osa on nõrgalt savikas. Sellest madalamal asuvad Imavere kihtide
puhtamad pisikristallilised dolokivid. Kivimi ja killustiku füüsikalis-mehaaniliste
omaduste väljaselgitamiseks on dolokivi lasund jagatud kolmeks kihiks. Ülemise kihi
moodustab karstunud ja lõheline hall dolokivi (Mõhkküla kihid), keskmise kihi
7
savikas dolokivi (Mõhkküla kihtide alumine osa) ja alumise hall dolokivi (Imavere
kihid).
Hüdrogeoloogilised tingimused. Pikknurme dolokivimaardla piirkonnas on
karjäärivee moodustumise ja elanike veevarustusega seotud ainult Siluri veekiht.
Kvaternaarisetete veekiht, mis on õhuke (2–5 m), väikese veeandvusega ja kus
vettkandvateks seteteks on lokaalse levikuga moreenisisesed kruusa- ja liivaläätsed,
omab tähendust vaid üksikute madalate salvkaevude veega varustamisel. Pikknurme
maardla piirkonnas moodustavad Siluri ladestu Raikküla lademe (Siluri veekihi)
dolokivid, mille ülemine, 5–8 m paksune osa on lõheline ja karstunud. Dolokivide
veeandvus sõltub nende lõhelisusest, mis nii Pikknurme dolokivimaardla kui ka
ligikaudu 7 km kaugusel põhja pool asuva Pudivere maardla ja 4 km kaugusel loodes
asuva Neanurme maardla uuringupuuraukude andmetel väheneb ülalt alla. Pikknurme
piirkonnas on Siluri veekihi paksus 60–70 meetrit. Hüdrogeoloogilises läbilõikes
eristatakse tugevalt lõhelisi ja kavernoosseid karbonaatkivimeid ning veevaeseid
savikaid dolokive ja merglit. Põhjavesi on surveta, vabapinnaline. Kuna piirkonnas on
pinnakatte paksus väike, siis Kvaternaari setete veekihi ja Siluri veekihi vahel veepide
puudub. Pikknurme mäeeraldise teenindusala jääb Pandivere nitraaditundlikule alale.
Pikknurme dolokivimaardla puuraukudes on mõõdetud põhjaveetaseme absoluutseks
kõrguseks (november 2010. a kuni märts 2011. a) 41,8 m (lõunaservas) kuni 43,6 m
(põhjaservas). Veetase langeb Ruupa oja ja Neanurme jõe suunas.
põhjavee taset. Karjääri valguvat põhja- ja sademete vett tuleb karjäärist välja
pumbata kogu karjääri töötamise jooksul. Põhjavee väljapumpamisega kaasneb
veetaseme alanemine ja kujuneb alanduslehter. Hüdrogeoloogiliste arvutuste põhjal
võib põhjavee tase karjäärist kilomeetri kaugusel alaneda kuni 3,2 m ja kahe
kilomeetri kaugusel kuni 0,2 m. Pikknurme dolokivikarjääri mäeeraldise ümbruses on
asustus hõre. Mäeeraldise lääneserva jäävas Pino talus on üheksa meetri sügavune
puurkaev, mis seitsme meetri ulatuses on rajatud lõhelistesse dolokividesse. Omaniku
sõnul on kaev kuivaks jäänud vaid ühel põuasel suvel. Lähimad, põhjaveekatastris
arvel olevad puurkaevud (katastri nr 12113 ja 12119) asuvad ligikaudu 2 km kaugusel
Pikknurme külakeskuses. Puurkaevude sügavus on vastavalt 21 ja 30 m ning neis
kasutatakse Siluri veekihi põhjavett. Taotletavast mäeeraldisest 1 km raadiusesse jääb
üks talu ning 2 km raadiusesse 8 talu. Kuna siiamaani pole tehtud uuringuid, millest
selguks milliste kaevudega on antud taludes tegemist ning kuidas kaevandamine
nende majapidamise joogivee varustust mõjutab, siis keskkonnamõju hindamise
käigus leitakse vastus sellele küsimusele.
Karjäärist ärajuhitav vesi erineb looduslikust põhja- ja pinnaveest suurema
hõljumisisalduse ning võimaliku suurema kareduse poolest, vee keemiline koostis
muutub vähe. Karjäärivesi juhitakse ca 100 m pikkuse rajatava kraavi kaudu lõuna
pool asuvasse Neanurme jõkke. Pikknurme karjäärist ärajuhitava vee maksimaalne
kogus on 4835 m3/d ehk 201 m3/h ehk 3,4 m3/min ehk ca 60 l/sek, mis ei mõjuta
oluliselt Neanurme jõe veetaset ega veehulka. Keskkonnamõju hindamise käigus
uuritakse, kas ja kuidas mõjutab põhjavee alandamine Ruupa oja veetaset.
Maavara – dolokivi. Mäeeraldise piiresse jääva kõrgemargilise ehitusdolokivi
aktiivne tarbevaru on 3638 tuh m3. Kogu varu asub veetasemest madalamal. Kasuliku
kihi keskmine paksus on 17,0 m, kasuliku kihi lamami absoluutne kõrgus 22,5–24,9
m (keskmiselt 23,9 m).
8
Pikknurme dolokivikarjääri mäeeraldise piirides asuvad Siluri ladestu Raikküla
lademe Nurmekunna kihistu dolokivid, mis vastavad kõrgemargilise ehitusdolokivi
nõuetele. Nurmekunna kihistu ülemise osa moodustavad Mõhküla kihtide pisi- kuni
keskmisekristallilised karstunud dolokivid (ülemine kiht), Mõhkküla kihtide alumise
osa savikad dolokivid (keskmine kiht) ja Mõhküla kihtide lamami Imavere kihtide
pisikristallilised dolokivid (alumine kiht).
Keskmiselt on dolokivi survetugevus kuivas olekus 121 Mpa, veega küllastunult 117
Mpa, pärast 25 külmutus-sulatustsüklit 111 Mpa, poorsus 8,2%, mahumass 2593
kg/m3. Ülemise kihi dolokivi survetugevus kuivalt on keskmiselt 122 MPa, veega
küllastatud olekus 118 MPa ja pärast 25 külmutustsüklit 109 Mpa. Keskmise kihi
dolokivi survetugevus kuivalt on keskmiselt 127 MPa, veega küllastatud olekus
114 MPa ja pärast 25 külmutustsüklit 112 Mpa. Alumise kihi dolokivi survetugevus
proovis Kivi 3 on kuivalt keskmiselt 112 MPa, veega küllastatud olekus 115 MPa ja
pärast 25 külmutustsüklit 79 Mpa, proovis Kivi 4 vastavalt 123, 120 ja 109 MPa.
Kivimist valmistatud killustiku omadused: survetugevus silindris - kadu 14,7% (fr.
10–20 mm); kulumiskindlus – kadu 20,9% (fraktsioon 10–20 mm); külmakindlus –
kadu peale 25 külmatsüklit 0,8–1,1%; purunemiskindlus (Los-Angelese meetodil) –
kadu 35% (fr. 10–14 mm); löögikindlus – 55,8; savi- ja tolmuosakeste sisaldus 2,8%;
plaatjate ja nõeljate terade sisaldus 26,6% (fr. 8–16 mm); nõrkade terade sisaldus
2,8%; veeimavus 2,6%; mahumass 1287,5 kg/m3. Killustiku saagis mäemassist
87,8%. Ülemisest dolokivikihist valmistatud killustiku massikadu purunevusel
silindris (fraktsioon 10–20 mm) on keskmiselt 15,7%, mille alusel on killustiku
survetugevuse mark 600. Massikadu Los Angelese katsel on 34% (IV klass).
Killustiku keskmine savi- ja tolmuosakeste sisaldus on 2,4%. Peale 25
külmutustsüklit oli killustiku (fraktsioon 8/16 mm) massikadu 1,1%. Keskmisest
dolokivikihist valmistatud killustiku massikadu purunevusel silindris (fraktsioon 10–
20 mm) on keskmiselt 14,0%, mille alusel on killustiku survetugevuse mark 800.
Massikadu Los Angelese katsel on 34% (IV klass). Killustiku keskmine savi- ja
tolmuosakeste sisaldus on 2,1%. Peale 25 külmutustsüklit oli killustiku (fraktsioon
8/16 mm) massikadu 1,0%. Alumisest dolokivikihist valmistatud killustiku massikadu
purunevusel silindris (fraktsioon 10–20 mm) on keskmiselt 14,5%, mille alusel on
killustiku survetugevuse mark 800. Massikadu Los Angelese katsel on 36% (IV
klass). Killustiku keskmine savi- ja tolmuosakeste sisaldus on 3,4%. Peale 25
külmutustsüklit oli killustiku (fraktsioon 8/16 mm) massikadu 0,8%.
Kivimi keemilist koostist iseloomustab 2-st puuraugust võetud 12 proovi.
Silikaatanalüüside põhjal on kogu kasulik kiht esindatud dolokiviga, kus MgO
sisaldus on 18,34–21,11% (keskmiselt 19,98%), CaO sisaldus 27,38–30,62%
(keskmiselt 28,36%) ja lahustumatu jäägi sisaldus 3,37–10,66%, (keskmiselt 7,60%).
Ränioksiidi sisaldus jääb 2,56–8,12%, Fe2O3 sisaldus 0,34–0,65% ja SO3 sisaldus
0,034–0,117% piiridesse.
3.3. Mäetööde tegevusjärjekord (mulla ja moreenpinnase koorimine ja
ladustamine; põhjavee taseme alandamine, kaljupinnase kobestamine puurlõhketööde või hüdrovasaraga raimamise abil, kobestatud mäemassi
purustamine ja sorteerimine, toorme ladustamine ja laadimine, transport,
mäeeraldise korrastamine)
Kaevandamisele asumisel kooritakse kattekiht, mis koosneb mullast ja
moreenpinnasest. Mullakiht vallitatakse mäeeraldise teenindusmaale kuni 3 m
kõrgustesse aunadesse. Moreenpinnas vallitatakse karjääri piirile teenindusmaale, et
9
vähendada ümbritsevalt alalt karjääri valguva vee kogust ja tehnoloogilise müra
leviku ulatust ümbritsevale alale.
Maavara (dolokivi) kaevandamist alustatakse mäeeraldise lõunaosast, kuhu esmalt
rajatakse projekteeritud kaeveastme sügavuse ja profiiliga veekogujakraav ja –kaev,
kust hakkab toimuma põhjavee väljapumpamine. Kogujakraavis ja settebasseinis
selginenud vesi suunatakse äravoolukraavi kaudu Neanurme jõkke.
Kaevandamist kavandatakse mitme (kuni kolme) astanguga. Peale seda, kui kogu
esimese kaeveastme dolokivi on kaevandatud, asutakse sama skeemi järgi
kaevandama teises kaeveastmes. Karjääri rajamiseks koostatakse vastav projekt ja
arengukava.
Killustiku väljavedamiseks kasutatakse Kolga–Inno teed, mis mäeeraldise piirist 1,6
km kaugusel jõuab Pikknurme–Põltsamaa kruusateele, see omakorda 0,8 km kaugusel
Tallinn–Tartu–Luhamaa maanteele.
Karjääri ala korrastatakse veekoguks.
4. Kavandatava kaevandamise ja selle võimalike alternatiivide kirjeldus
4.1. Alternatiivsed karbonaatkivimite maardlad ja karjäärid
Reaalseks alternatiivseks karbonaatkivimite maardlaks on Pudivere, kus on välja
antud kaevandamise luba ehitusdolokivi kaevandamiseks Pudivere dolokivikarjääris.
4.2. Alternatiivsed karbonaatkivimite kobestamise tehnoloogiad
Alternatiivsed karbonaatkivimite kobestamise tehnoloogiad
hüdrovasaraga raimamine, mäekombainiga tootmine).
(puur-lõhketööd,
4.3. Alternatiivsed tootmismahud
Keskkonnamõju hindamise tulemusena võib ilmneda, et oluliste negatiivsete
keskkonnamõjude vältimiseks on vajalik vähendada mäeeraldise piire ja
kaevandatavat mahtu.
4.4. 0-variant (tegevust ei toimu)
Pikknurme dolokivikarjääri mäeeraldist ei avata ehk jätkub praegune maakasutus.
5. Kavandatava tegevuse ja selle alternatiividega kaasneva keskkonnamõju
määratlemine
5.1. Välisõhku paisatavate saasteainete kontsentratsiooni ja heitkoguste määramine ja
levik, mõju inimeste tervisele ja looduskeskkonnale.
5.2. Hinnang kaevandamise mõju kohta pinna-, pinnase- ja põhjavee tasemele ning
kaevandamise mõjupiirkonda jäävate kaevude vee tasemele ja vee kvaliteedile.
5.3. Hinnang karjäärist väljapumbatava vee saastetaseme kohta, heitvee mõju
Neanurme jõele ja Ruupa ojale ning vee kvaliteedi muutusest tulenev mõju teistele
keskkonnakomponentidele.
10
5.4. Kaevandamise mõju maastikule, maakasutusele.
5.5. Kaevandamise mõju kaitsealustele taimedele, loomadele ja lindudele.
5.6. Kaevandamise mõju Alam-Pedja looduskaitsealale, sh Alam-Pedja Natura
loodusja linnualale, nende kaitse eesmärkidele ja terviklikkuse säilimisele.
Kaevandamise mõju loodavale Pikknurme looduskaitsealale ja selle kaitse
eesmärkidele.
5.7. Kaevandamise ja killustiku tootmisega tekkivad tootmisjäätmed. Hinnang
jäätmete kõrvaldamise, ladustamise, taaskasutamise jt variantidele.
5.8. Tehnoloogilise müra intensiivsus ja levik ning selle mõju inimese tervisele.
5.9. Lõhketööde ja vibratsiooni ning õhulööklaine prognoos, mõju inimeste tervisele
ja ehitistele.
5.10. Võimalikud avariid tootmistsüklis ja kaasnevate keskkonnariskide hinnang.
5.11. Killustiku väljaveoteedel toimuva tegevuse (transpordimüra, vibratsioon,
õhusaaste) mõju keskkonnale, liiklustiheduse kasvu analüüs, mõju liiklusohutusele,
põhimaantee Tallinn–Tartu–Luhamaa ja kõrvalmaantee Pikknurme–Põltsamaa
seisukorrale nii praegu kui ka peale planeeritava Pikknurme õgvenduse valmimist.
5.12. Mõju inimeste puhkevõimalustele, kaasa arvatud kaevandamise
pärandkultuuri objektidele ja võimalik mõju kinnisvara hinnale.
mõju
5.13. Kaevandatud ala korrastamine ja sellega kaasnevad muutused.
5.14. Kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide vastavus planeeringutele,
arengukavadele ja keskkonnakaitsealastele õigusaktidele.
5.15. Negatiivse keskkonnamõju vältimise või leevendamise võimalused. Hinnang
leevendamise võimaluste efektiivsuse kohta.
6. Alternatiivsete lahenduste võrdlus ja sobivaima variandi valik
7. Hinnang loodusressursi kasutamise otstarbekuse ja efektiivsuse kohta
8. Hinnang keskkonnaseire vajalikkuse kohta, ettepanekud seire läbiviimiseks,
seire liigid
9. Üldsuse suhtumine kavandatavasse tegevusse
Vastavalt KeHJS § 16 (sh lg 3) teavitas KMH protsessi otsustaja (Keskkonnaameti
Jõgeva–Tartu regioon) KMH programmi eelnõu avalikust väljapanekust ja arutelust
isikuid ja asutusi, keda kavandatav tegevus võis eeldatavalt mõjutada või kellel võis
olla põhjendatud huvi kavandatava tegevuse vastu. Kuulutus ilmus väljaandes
„Ametlikud teadaanded“ (29.11.2011) ja veebilehel www.keskkonnaamet.ee.
Programmiga sai tutvuda Keskkonnaameti Tartu kontoris. Programmi kohta sai
11
Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioonile esitada ettepanekuid, vastuväiteid ja
küsimusi kirjalikult kuni 19.12.2011. KMH programmi avalik arutelu toimus
19.12.2011 kell 10.00 Puurmani Vallavalitsuses. Avaliku arutelu protokoll ja osalejate
nimekiri on esitatud KMH programmi lisas 2.
Programmi eelnõu kohta esitas ettepanekuid ja märkusi Keskkonnaamet. Programmis
on nendega arvestatud. Keskkonnaametile esitas programmi eelnõu kohta kirjalikult
ettepanekuid Maanteeamet ja Nurga talu omanik Heiki Pensa. Maanteeametile ja
Heiki Pensale on vastatud. Maanteeameti ja Heiki Pensa kiri ning keskkonnaekspert
Ain Põldvere koostatud vastuskirjad on esitatud lisas 3.
Pikknurme KMH programmi avaliku arutelu koosoleku ja laekunud ettepanekute
kokkuvõte on esitatud lisas 4.
Enne Pikknurme dolokivikarjääri KMH programmi avalikku arutelu ilmus
7.12.2011. a ajalehes Tartu Postimees Risto Metsa artikkel „Kavandatav tee-ehitus
sünnitab karjääre”. Programmi avaliku arutelu koosoleku põhjal on 9.01.2012. a
ilmunud ajalehes Vooremaa Helve Laasiku artikkel „Pikknurme kandi elanikud
kardavad veeta jääda”.
10. Kokkuvõte
Planeeritava Pikknurme dolokivikarjääri maaüksuste omanikud ja piirinaabrid,
keda teavitatakse KMH aruande avalikustamisest:
Katastri nr
61102:003:0039
61102:003:0041
61102:003:0035
61102:003:0034
61102:003:0040
61102:003:0102
61102:003:0103
61102:003:0010
61606:002:0037
61606:002:0065
61606:002:0082
61606:002:0076
61606:002:0332
61605:003:0020
61605:003:0170
61605:003:0400
61102:003:0281
61102:003:0001
61605:003:0069
Kinnistu nimi
Hinnu
Uus-Pinu
Pinu
Hinnu
Inno
Kolga
Ketu
Suitsuräime
Kassi-Jüri
Kahala
Metsalaane
Reinumetsa
Veski
Inno
Madise
Sundjasaare
Vana-Matsi
Suurmaa
Lakkrupiku
Pikknurme dolokivikarjääris karbonaatkivimite kaevandamisega kaasneva
keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi avaliku arutelu koosoleku protokoll
Toimumise aeg:
Toimumise koht:
Juhatas:
Protokollis:
Osalejad:
19. detsember kell 10.00 – 11.00
Puurmani vallamaja
Raivo Markov
digitaalse salvestuse alusel Raivo Markov
19 osalejat (osalejate nimekiri lisatud eraldi lehel)
Koosoleku käik:
Koosoleku avas Raivo Markov, tutvustas eksperte.
KMH juhtekspert Ain Põldvere tutvustas kohalesaabunutele KMH algatamise põhjuseid ja
KMH programmi sisu. Samuti võttis kokku lühidalt tegevused ja uuringud, millest lähtutakse
aruande koostamisel.
Programmi avalikustamise käigus oli oma märkused ja ettepanekud teinud Keskkonnaamet ja
Maanteeamet. Keskkonnaameti seisukoht oli, et tuleb täpsustada Alam-Pedja Natura ala
nimetust, täpsustada Pikknurme LKA kaitse-eesmärki, lisada Pikknurme LKA kaitstavate
taimede nimekirja kahelehine käokeel. Programmis tuleks täpsustada, kas kaevandamisel on
mõju moodustavale Pikknurme looduskaitsealale. Maanteeamet soovis, et programmi tuleks
täiendada ja KMH aruandes anda analüüs järgnevale – mõju liiklusohutusele ja põhimaantee
Tallinn–Tartu–Luhamaa ning kõrvalmaantee Pikknurme–Põltsamaa seisukorrale kaevandatud
materjali väljaveol. Maanteeamet soovib ka, et KMH aruandes antakse hinnang, kuidas
mõjutab kavandatavast karjäärist materjali väljavedu maanteid peale planeeritava Pikknurme
õgvenduse valmimist. Ain Põldvere ütles, et märkuste ja ettepanekute alusel täiendatakse ja
täpsustatakse programmi. Kirjadele vastatakse ettenähtud korras.
Koosoleku algul helistas Nurga talu omanik Heiki Pensa ja andis teada, et ta on 19. detsembri
hommikul saatnud Keskkonnaametile oma vastuväited Pikknurme dolokivikarjääri rajamise
vastu. Heiki Pensa kirjale vastatakse ettenähtud korras.
Sõnavõtud, arutelu.
Lauri Oja: Kus saadakse tulemused vee alanemise kohta , vesi alaneb ka kaugemal kui 2 km.
Ain Põldvere: Hüdrogeoloogide poolt aastakümnete jooksul saadud uuringutulemuste alusel,
kindlasti ei tohi vesivarustus muutuda halvemaks. KMH-s võetakse arvesse nii Sopimetsa kui
Otisaare, Rõstla paekarjääride andmeid ja kogemusi. Vee „ärakadumine” kaugemal kui 2
kilomeetrit pole tõenäoline. Lähemal asuvates kaevudes tehakse veetaseme muutuse seiret,
mis annavad ülevaate, kas veetaseme alanemine on seotud kaevandamisega ja kui kaugele
kaevandamise mõju reaalselt ulatub.
Lauri Oja: Inno peakraavis võib veetase oluliselt langeda, veekvaliteet halveneb, vaadake
Rõstlat.
Ain Põldvere: Keskkonnamõju hindamise aruandes esitatakse tingimused, mille alusel
väljapumbatud vesi jõkke suunatakse. Vee kvaliteet peab vastama etteantud tingimustele.
Jõkke suunatava vee kvaliteeti kontrollitakse.
Toivo Tõnson: Kas olete teadlik et Neanurme jõgi on ka forellijõgi ja kuidas antud tegevus
võib seda mõjutada.
Ain Põldvere: Oleme kursis, vaatasime hiljuti üle piirkonna jõgede, ojade ja kraavide
veetasemed. Pikknurme jõgi oli Pikknurme–Põltsamaa teel oleva truubi juures kuiv – vett ei
olnud. KMH läbiviimisel hinnatakse väljapumbatava vee mõju Neanurme jõele, sh elustikule.
Raivo Markov: Kaks aastat tagasi sai tehtud kontrollpüüke Pikknurme jõe mitmetel lõikudel
(Neanurme jõgi suubub Pikknurme jõkke), mis olid sobilikud jõeforellile – tulemus võrdus
nulliga – lõhelisi ei näinud.
Ain Põldvere: Piirkonnas on jõgede probleemiks kopratammid, sellega kaasneva veeliikumise
aeglustumine ja jõgede kinnikasvamine.
Lauri Oja: Allpool (Neanurme jõel) on ka piisavalt kopratamme ja need põhjustavad
alamjooksul üleujutusi, kui lisavett jõkke pumbatakse.
Ain Põldvere: Seda probleemi käsitletakse aruandes.
Ain Valu: Kust võetud metoodika – veealanemine 2 km raadiuses, seaks selle kahtluse alla,
peale viimaseid lõhkamisi Rõstlas muutus vesi kaevudes häguseks ja kohati kadus ka
kaugemal.
Ain Põldvere. KMH programmis on kirjas et vaatleme mõjusid kuni 3 km raadiuses. Rõstlas
tuleks teha kaevuvee seiret ja kui peale suuremaid lõhkamisi asi kordub, st vesi muutub
hägusaks, siis peab asja lahendama kaevandaja.
Aadu Koll: Pikknurme külas asuv Pikknurme suurfarm reostab paratamatult ja kui karjääri
puhul tekib vee alanemine, siis võib reostus kanduda enam küla poole.
Ain Põldvere: Arvestame Teie ettepanekuga uurida, kas vesi võib hakata suunda muutma ning
sellega muudab suurfarmi reostuse liikumise suunda.
Aadu Koll: Kuidas hinnatakse müra?
Ain Põldvere: Hinnatakse samuti nagu teiste analoogsete karjääride juures on hinnatud ja
vastavuses ministri määrusega.
Ain Põldvere tutvustas ka võimalusi kasutada katendit kohapeal nii nõlvade tihendusena kui
täitena ja karjääri arengut kuni rekultiveerimiseni.
Aadu Koll:Mis saab huumusega?
Ain Põldvere: Kas vallitada, ümbruskonda laiali planeerida või Keskkonnaameti loal
võõrandada, kui tulevikus tekib veekogu ja huumust ei või sinna lükata.
Tuvastamata küsija: Kuidas peavad vastu ümbruskonna teed koormusele?
Ain Põldvere: Ligikaudu 800 m pikkune teelõik, mis viib Tallinn–Tartu maanteele, tuleb
kindlasti viia musta katte alla. Mööda kruusateid Umbusi suunal massvedu ei tohiks toimuda.
Tuvastamata küsija: Kuidas mõjub ja on tunda lõhkamisi?
Ain Põldvere kirjeldas näidete põhjal tänapäevaste lõhkamiste kulgu – mõju lühiajaline ja ei
ulatu kaugele. Kõigem enam tunda avamislõhkamist. Tavalõhkamise mõju ei ulatu üle 200–
300 m.
Ain Valu: Vanasti põlevkivikarjäärides ikka väga kõvad plahvatused olid.
Ain Põldvere: Tänapäevane lõhkamine erineb ikka väga oluliselt. Aga seda peaks ise kuulmanägema!
Tuvastamata küsija: Palju langevad kinnistute väärtused?
Ain Põldvere: Raske öelda, kui kolmekümne aasta pärast on seal järv, sis kindlasti kinnistute
väärtused tõusevad. Põllumaa väärtus ei muutu, maju lähedale hetkel ehitada pole vist mõtet.
Protokolli koostas digitaalse salvestuse alusel Raivo Markov
Keskkonnaamet
Jõgeva-Tartu regioon
Aleksandri 14
51004 Tartu
Teie
Meie 30.11.11 nr 15-4/11-00343/034
[email protected]
Pikknurme dolokivi karjääri KMH programm
Olete avalikustanud Pikknurme dolokivi maardla Pikknurme
karbonaatkivimite kaevandamisega seotud KMH programmi.
dolokivi
karjääris
Maanteeamet peab vajalikuks märkida, et KeHJS §4 sätestab keskkonnamõju mõiste
laienemise ka varale, siis lähtuvalt, Teeseadus §32, tuleb KMH programmi täiendada ja KMH
aruandes anda analüüs järgnevale – mõju liiklusohutusele ja põhimaantee Tallinn – Tartu –
Luhamaa ning kõrvalmaantee Pikknurme – Põltsamaa seisukorrale kaevandatud materjali
väljaveol.
Samas tuleb anda võimaliku mõju esinemise analüüs, lähtudes “Järvamaa, Jõgevamaa ja
Tartumaa maakonnaplaneeringuid täpsustav teemaplaneering. Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn –
Tartu – Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0 – 183,0”, planeeritava Pikknurme
õgvenduse (kn 141 – 147) kohta.
Praegune kõrvalmaantee (kavandatava väljaveo teel) ja põhimaantee ise, ei ole arvestatud selliste
materjali koguste väljaveoks.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Tõnis Tagger
Planeeringute osakonna juhataja
Koopia: Maanteeameti lõuna regioon
Rein Kallas
[email protected]
Vastuväited Pikknurme dolokivimaardla rajamisele
mailbox:///C|/Documents and Settings/ain/Application Data/Thunderbir...
Subject: Vastuväited Pikknurme dolokivimaardla rajamisele
From: Heiki Pensa <[email protected]>
Date: 9:52
To: [email protected]
CC: [email protected]
Tere ,
Mina, Heiki Pensa (isikukoodiga 38105072721) ei toeta OÜ KTM Vara poolt arendatava Pikknurme
dolokivimaardla rajamist. Minule kuuluv kinnistu 61102:003:0091 (Nurga talu) asub vaid 285m kaugusel
rajatavast dolokivimaardlast. Eeltoodu tõ u on minule kuuluv kinnistu otseselt mõjutatud ‐seda ka
keskkonnamõjude aspek st.
Põhjused, miks olen OÜ KTM Vara poolt arendatava Pikknurme dolokivimaardla vastu on toodud kirjale lisatud
digitaalselt allkirjastatud dokumendis.
Lugupidamisega,
Heiki Pensa
Tel: 53 335 534
Attachments:
Keskkonnaametile-Nurga talu.ddoc
1 of 1
43.0 KB
19.12.2011 12:47
Rainis Uiga Keskkonnaamet Jõgeva‐Tartu regioon Aia 2, 48306 Jõgeva VASTUVÄITED PIKKNURME DOLOKIVIMAARDLA RAJAMISELE Mina, Heiki Pensa (isikukoodiga 38105072721) ei toeta OÜ KTM Vara poolt arendatava Pikknurme dolokivimaardla rajamist. Minule kuuluv kinnistu 61102:003:0091 (Nurga talu) asub vaid 285m kaugusel rajatavast dolokivimaardlast. Eeltoodu tõttu on minule kuuluv kinnistu otseselt mõjutatud ‐
seda ka keskkonnamõjude aspektist. Põhjused, miks olen OÜ KTM Vara poolt arendatava Pikknurme dolokivimaardla vastu on järgnevad: ‐
Vastavalt Pikknurme dolokivimaardlas Pikknurme dolokivikarjääris karbonaatkivimite kaevandamise keskkonnamõju hindamise programmi eelnõus toodule võib hüdrogeoloogiliste arvutuste põhjal võib põhjavee tase karjäärist kilomeetri kaugusel alaneda kuni 3,2 m. Minule kuuluva Nurga talu salvkaev asub karjäärist 800m kaugusel. Kuna Nurga talu salvkaev on rajatud taluhoonete lähedale künka otsa, siis põhjavee taseme alanemine kuni 3,2 m mõjutab otseselt mind. Kinnitan, et sademetevaestel suvedel on Nurga talu kaev aeg‐ajalt kuivaks jäänud. Seega on otsene oht, et Pikknurme dolokivikarjääri rajamise järel jääb Nurga talu salvkaev täiesti kuivaks. ‐
Seoses asjaoluga, et Nurga talu maad asuvad vaid 285m kaugusel rajatavast dolokivimaardlast, siis on olemas reaalne mürareostuse oht. Kardan, et kaevandamise käigus tehtavate tööde tekitatav müra häirib oluliselt igapäevaelu. ‐
Nurga talu põldude viljakus võib väheneda seoses asjaoluga, et hüdrogeoloogiliste arvutuste põhjal võib põhjavee tase karjäärist kilomeetri kaugusel alaneda kuni 3,2 m. Nurga talu põllud jäävad 1 kilomeetrise raadiuse sisse. Põldude viljakuse vähenemine põhjustab otsest majanduslikku kahju. ‐
On olemas oht, et kaevandamise käigus tekkiv tolm võib olulisel määral häirida igapäevaelu. Sõltuvalt tolmu leviku ulatuslikkusest, võib olla häiritud Nurga talu aiasaaduste ning põllu‐ja metsaandide kogumine. Eeltoodud põhjustel olen vastu OÜ KTM Vara poolt arendatava Pikknurme dolokivimaardla rajamisele. Lugupidamisega, Heiki Pensa Tel: 53 335 534 E‐mail: [email protected] 105
Lisa 2.
Kutselise kinnisvara hindaja Merilin Piik’i ekspertarvamus Pikknurme dolokivikarjääri
tegevusega kaasnevast mõjust kinnisvara hindadele
Bringing You the Power of OneTM
Ekspertarvamus
Objekt:
Aadress:
Taotletava Pikknurme dolokivikarjääri ala ning selle ümbruse analüüs
Pikknurme küla, Puurmani vald, Jõgeva maakond
Ekspertarvamus nr:
1204-4706-01/P
Aruande kuupäev:
26.04.2012.a.
Klient:
PRIVATE & CONFIDENTIAL
www.dtzbaltic.com
OÜ Nookur
2
Sisukord
Kokkuvõte
1.
2.
3.
4.
3
Analüüsi objekt, eesmärk ja eeldused
4
1.1. Analüüsi objekt ja töö eesmärk
1.2. Analüüsi eeldused
1.3. Algandmed ja objekti ülevaatus
4
4
4
Analüüsialuse piirkonna kirjeldus
5
2.1. Asukoht
2.2. Objekti dokumentatsioon
2.3. Katastriüksuste iseloomustus
5
6
7
Turuülevaade
9
3.1. Majandus ja kinnisvaraturg
3.2. Jõgevamaa kinnisvaraturg
9
12
Analüüs
17
Lisa 1. Harku karjääri ümbritseva piirkonna analüüs
21
Lisa 2. Vastavuskinnitus Eesti varahindamise standardite EVS 875 nõuetele
22
DTZ Baltic
Ahtri tn 6a, 10151, TALLINN
Merilin Piik, +372 626 42 50
Objekt: Taotletava Pikknurme dolokivikarjääri ala ning selle ümbruse analüüs
Eksperthinnang nr.: 1204-4706-01/P
3
Kokkuvõte
1
Objekt
2
Aadress
3
Katastritunnus
4
Ekspertarvamuse kuupäev
Taotletava Pikknurme dolokivikarjääri ala ning
ümbruse analüüs
61102:003:0034, 61102:003:0039, 61102:003:0040,
61102:003:0041, 61102:003:0035
26.04.2012.a.
5
Klient
OÜ Nookur
6
Tellimusleping
kirjalik kokkulepe
selle
Karjääri vahetu keskkonnamõju ulatub kuni 500 m kaugusele ning vahemaa kasvades väheneb
oluliselt. Ei ole piisavalt informatsiooni, mille põhjal teha täpseid järeldusi hinnamõjutuste kohta
karjääriala vahetus läheduses (kui palju madalama hinnaga on toimunud tehingud seal paiknevate
kinnistutega). Mõju suurus on seotud ka piirkonna looduslike teguritega nagu näiteks maapinna
reljeef, valitsevate tuulte suund, metsamaa paiknemine karjääri ja elamupiirkonna vahel jne.
Suure tõenäosusega väheneb karjääriala lähiümbruses kinnisvara likviidsus mõnevõrra, seda eriti
nende kinnistute osas, mis jäävad keskkonnamõjude alasse ning millelt visuaalselt on
kaevandustegevus näha. Samas ei ole ka täna tegemist turu mõistes aktiivse ja väga atraktiivse
piirkonnaga, mistõttu ei saa väita, et kui kellelgi kinnisvara müük ei õnnestu, võiks tegu olla otseselt
karjääri mõjuga.
Kommentaarid
Käesolevas ekspertarvamuses ei ole leitud ühegi kinnistu turuväärtust. Esitatud on üldine analüüs
kinnisvara hinnamuutuste kohta planeeritava Pikknurme dolokivikarjääri ümbruses.
Koostaja:
Läbivaataja:
/ Allkirjastatud digitaalselt /
Merilin Piik
Aivar Tomson, MRICS
OÜ Kinnisvaraekspert
Hindaja
Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu liige
Kutseline hindaja, kinnisvara hindaja IV
(kutsetunnistus nr. EH041210)
Asedirektor
Kutseline hindaja, vara hindaja V
(kutsetunnistus nr. VH051209)
Litsentseeritud maa hindaja
(maa hindamise tegevuslitsents MA-5-mh)
DTZ Baltic
Merilin Piik, +372 626 42 50
4
1.
Analüüsi objekt, eesmärk ja eeldused
1.1. Analüüsi objekt ja töö eesmärk
Käesoleva hindamise objektiks on planeeritava Pikknurme dolokivikarjääri ala, mis paikneb
Pikknurme külas, Puurmani vallas, Jõgeva maakonnas katastriüksustel nr 61102:003:0034,
61102:003:0039, 61102:003:0040, 61102:003:0041 ja 61102:003:0035.
Käesoleva töö eesmärgiks on:
1) anda ülevaade planeeritava karjääriala ümbruskonna kinnisvara hindadest antud hetkel
2) prognoosida ümbruskonna kinnisvara hinnamuutust kaevandamise ajal
3) prognoosida kinnisvara hindade muutust pärast karjääri ammendamist ja kaevandatud ala
korrastamist
Turuväärtus (market value) on hinnangul põhinev summa, mille eest vara peaks väärtuse
kuupäeval minema üle tehingut sooritada soovivalt müüjalt tehingut sooritada soovivale ostjale
sõltumatus ja võrdsetel alustel toimuvas tehingus pärast kõigile nõuetele vastavat müügitegevust,
kusjuures osapooled on tegutsenud teadlikult, kaalutletult ning ilma sunduseta. (EVS 875-1:2010,
p.3.1.11.)
1.2. Analüüsi eeldused
Hindaja on tegutsenud hinnangut andes sõltumatult ning kõik eksperthinnangus sisalduvad andmed
on tõesed ning esitatud kolmandate isikute huvidest sõltumatult. Hinnang kehtib eeldusel, et
hindajale esitatud andmed ja informatsioon on tõesed ning on täidetud kõiki hinnangu kehtivuse
tingimusi. Hindaja ei vastuta nende hinnangus olevate valeandmete eest, mis on hindajale esitatud
ja mille õigsuse kontrollimiseks eksperthinnangu koostamise käigus hindajal puudub võimalus või
põhjendatud vajadus.
1.3. Algandmed ja objekti ülevaatus
Hindamist puudutavad algandmed on saadud lisaks kohapealsele ülevaatlusele:
 käesoleva töö Tellijalt,
 Tellija poolt esitatud Pikknurme dolokivimaardlas Pikknurme dolokivikarjääris
karbonaatkivimite kaevandamise keskkonnamõju hindamise programmist (koostatud OÜ
Eesti Geoloogiakeskus poolt);
 Jõgeva maakonna, Puurmani valla ning Põltsamaa valla kodulehelt (külastatud ajaperioodil
24.04 kuni 26.04);
 Maa-ameti avalikust teenusest ning Maa-ameti tehinguregistrist;
 kinnisvaraportaalidest Kinnisvaraweb ja City24;
 välismaiste
uuringute
kokkuvõtted:
http://buffalo.uwex.edu/files/2011/12/AnnotatedBibliography-mining.pdf; http://www.scribd.com/doc/49659361/quarry-operations-affect-torates-of-real-estate;
DTZ Baltic
Merilin Piik, +372 626 42 50
5
http://www.nssga.org/communications/Land_Values/OHIO_PROPERTY_VALUES.pdf (linke
külastatud ajaperioodil 24.04 kuni 30.04)
Kokkuleppel tellijaga ei ole piirkonna ülevaatust teostatud. Tuginetakse saadaolevale
kaardimaterjalile ning tellija poolt esitatud keskkonnamõjude hindamise programmis kirjelduse osas
toodule.
2.
Analüüsialuse piirkonna kirjeldus
2.1. Asukoht
Aadress
Maakond
Jõgeva maakond
Vald
Puurmani vald
Küla
Pikknurme küla
Makroasukoht
Kirjeldus
Analüüsi objektiks olev piirkond asub Jõgeva maakonnas Põltsamaa ning
Puurmani valla piiril Puurmani valla Tallinn-Tartu maanteest läände jääval alal
Pikknurme küla territooriumil ning osaliselt Põltsamaa valla alale jääval
Umbusi ja Metsalaane küla territooriumil



Kaugus
keskusest
Puurmani alevik: ca 9 km
Põltsamaa linn: ca 17 km
Tartu linna piir: ca 42 km
Allikas: Google Maps, Tele Atlas
Mikroasukoht
Kirjeldus
tegemist on valdavalt hajaasustuspiirkonnaga, mille valdav maakasutus on
haritav maa ja metsamaa;
piirkonnas paikneb ka üksikelamuid, mis on valdavalt üksikud talutüüpi
elamud, suuremaid uusarenduspiirkondi ümbruskonnas ei ole;
kaevandusala piirab Põltsamaa valla poolt suurem metsamassiiv ning
Puurmani valla poolt valdavalt põllumajandusliku kasutusega kinnistud
DTZ Baltic
Merilin Piik, +372 626 42 50
6
Juurdepääs
Tänavavalgustus
Jalakäijad
rahuldav (eraldi jalgteed piirkonnas ei ole)
Sõidukid
rahuldav (juurdepääsutee on kruusakattega)
Kommentaar
lähim asfaltkattega tee on hetkel Tallinn-Tartu maantee,
mis on karjäärialast ca 2,4 km kaugusele
puudub
Allikas: Maa-ameti avalik teenus; hinnatav objekt on piiritletud oranži joonega
2.2. Objekti dokumentatsioon
Hindajale esitatud hinnatavat objekti puudutav dokumentatsioon
Katastriüksuse
plaan
Keskkonnaalased uuringud
hindajale on esitatud Pikknurme dolokivimaardlas Pikknurme dolokivikarjääris
karbonaatkivimite kaevandamise keskkonnamõju hindamise programm
(koostatud OÜ Eesti Geoloogiakeskus poolt), mis kajastab võimalikke
keskkonnamõjusid lähiümbrusele
Ehitusgeoloogilised uuringud
DTZ Baltic
Merilin Piik, +372 626 42 50
7
2.3. Katastriüksuste iseloomustus
Maakasutuse iseloomustus
Allikas: Maa-ameti avalik teenus; hinnatav objekt on piiritletud oranži joonega
Katastritunnus
61102:003:0034,
61102:003:0035
Maakasutuse
sihtotstarve
maatulundusmaa 100%
Üldplaneering
Puurmani valla üldplaneeringu kohaselt on lähipiirkonna aladel tegemist
valdavalt väärtusliku põllumaaga ning metsamaaga ning tegemist on
hajaasustusalaga; Pikknurme järve lähistele praeguse olemasoleva
hoonestuse ning kohaliku Pikknurme-Põltsamaa tee vahelisele alale on
planeeritud ka perspektiivne elamumaa-ala, mis jääb planeeritavast karjäärist
linnulennult ca 2 km kaugusele
Detailplaneering
Avalikule infole tuginedes ei ole perspektiivsel kaevandusalal ning samuti
mitte ka lähialadel detailplaneeringuid algatatud
Pindala
viis katastriüksust kokku: 37,25 ha
mäeeraldise ala: 21,4 ha
teenindusmaa kokku: 26,23 ha
Hoonestus
Katastriüksus nr 61102:003:0035 on hoonestatud, ehitisregistri andmetel
paikneb kinnistul 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses rajatud elamu koos
abihoonetega (ilmselt vanem talukoht); tellija esitatu põhjal on omanik andnud
nõusoleku hoonete lammutamiseks, kuna tegemist on amortiseerunud varaga
Maakasutus
1
1
61102:003:0039,
61102:003:0040,
61102:003:0041,
katastriüksus nr 61102:003:0034 (6,51 ha)
haritav maa: 6,27 ha
muu maa: 0,24 ha (veealune maa)
Vastavalt Maa-ameti avaliku teenuse andmetele.
DTZ Baltic
Merilin Piik, +372 626 42 50
8
looduslik rohumaa: 0,78 ha
metsamaa: 6,65 ha
muu maa: 1,1 ha, s.h. veealune maa: 0,84 ha
ehitiste alune maa: 646 m²
looduslik rohumaa: 0,74 ha
õuemaa: 0,2 ha
Kirjeldus
katastriüksused on põhiplaanilt ebakorrapärase kujuga ja suhteliselt tasase
reljeefiga
Tehnovõrgud
hoonestatud katastriükseni viib elektriliin, mis plaanitakse kaevandamise
alustades eemaldada vastavalt nõuetele
DTZ Baltic
Merilin Piik, +372 626 42 50
9
3.
Turuülevaade
3.1. Majandus ja kinnisvaraturg
Ülevaade majanduslikust taustsüsteemist
SKP
Statistikaameti andmeil kasvas SKP 2010. aastal 2,3%. 2011. aasta IV
kvartali SKP kasv võrreldes 2010. aasta sama perioodiga on esialgsete
andmete kohaselt 4,0%, 2011. aasta III kvartaliga võrreldes toimus aga
vähenemine 0,8%. Seega on SKP peale kuus kvartalit kestnud tõusu
languses, millele eelnes kasvu aeglustumine 2011. aasta II ja III kvartali
jooksul. Esialgsete arvutuste järgi pidurdas IV kvartalis SKP kasvu enim
töötlevas tööstuses, energiatootmises ja kinnisvaraalases tegevuses loodud
lisandväärtuse kasvu kiire aeglustumine või vähenemine. Rahvusvahelistel
finantsturgudel on pinged endiselt suured. Kuna Eesti pangad kuuluvad
valdavalt tugevatesse Põhjamaade pangagruppidesse, keda sellised pinged
on vähem mõjutanud, siis on mõju ka Eesti finantssektorile olnud pigem
väike. Kui 2009. aasta jooksul vähenes SKP eelmise aastaga võrreldes
14,3% ning 2010. aastal kasvas 2,3%, siis Eesti Panga 2011. aasta
detsembrikuise prognoosi kohaselt kasvas SKP 2011. aastal 7,9% ning
kasvab 2012. aastal 1,9% ja 2013. aastal 3,6%. Statistikaameti esialgse
avaldatud info kohaselt kasvas majandus 2011. aasta kokkuvõttes 7,5%.
Majanduskasvu vedajaks jäi 2011. aasta kokkuvõttes eksport, mis on kaasa
toonud tarbijate kindlustunde ning sisenõudluse järk-järgulise paranemise.
2012. aastal panustab majanduskasvu eratarbimiskulutuste ja investeeringute
suurenemisest tingitud sisenõudluse tõus.
THI
Eesti Panga ja Statistikaameti info põhjal oli ühtlustatud tarbijahindade
inflatsioon 2011. aastal 5,0%. Toiduainete hinnatõus omas inflatsioonis
suurimat osa, olles mõjutatud ülemaailmse toidutoorme kallinemisest ja
marginaalide kasvust toiduainete kaubanduses. Teiseks suureks mõjuriks oli
kallinenud kütuse hind. Võrdlusena oli 2009. aasta inflatsioon 0,2%, 2010.
aastal aga 2,7%. Toiduainete kiire hinnatõus mõjutab inflatsiooni siiski
ajutiselt, mistõttu prognoosib Eesti Pank inflatsiooni aeglustumist 2012. aastal
2,8%-le ning 2013. aasta inflatsiooniks 2,9%. Statistikaameti andmetel oli
2011. aasta detsembris tarbijahindade inflatsioon võrreldes novembriga 2011
0,1% ning võrreldes detsembriga 2010 3,7%. Suurimaks mõjuriks 2011.
aasta detsembri inflatsioonitaseme kujunemisel said eluasemele tehtud
kulutused, millele järgnes endiselt toiduainete hinnatõus.
DTZ Baltic
Merilin Piik, +372 626 42 50
10
SKP ja tarbijahindade kasv
15,0%
12,0%
9,0%
6,0%
3,0%
0,0%
-3,0%
1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012* 2013*
-6,0%
-9,0%
-12,0%
-15,0%
SKP reaalkasv, %
Tarbijahindade kasv, %
2012* ja 2013* näol on tegemist Eesti Panga 2011.a. detsembrikuu prognoosiga
Allikad: Eesti Pank, Rahandusministeerium
Tööturg
Eesti Töötukassa andmetel oli 2010. aasta keskmine registreeritud töötute
arv 79 679 ehk 12,3%. 2011. aasta keskmine töötute arv oli võrreldes 2010.
aastaga ca 32% võrra madalam, moodustades keskmiselt 54 544 inimest
ehk 8,4%. 2011. aasta lõpp ning 2012. aasta algus tõid kaasa töötute arvu
kasvutendentsi. Kui aasta lõpukuudel kasvas töötus kuude võrdluses alla 2%,
siis jaanuaris 2012 oli töötus juba 4,8% võrra kõrgem kui detsembris 2011.
Aasta alguse ehk jaanuari seisuga oli töötuid 49 675 ehk 7,7% 16-aastasest
kuni pensioniealisest tööjõust. Võrreldes kõrgpunktiga 2010. aasta märtsis oli
registreeritud töötute arv langenud jaanuariks 2011 47,8% võrra.
Kinnisvaraturg
Üldinfo
Eesti kinnisvaraturg on selgelt Tallinna ja Harjumaa keskne – sinna on
koondunud ca 2/3 kogu kinnisvaraturu mahust. Enim ostu-müügi tehinguid
läbi aastate toimus 2005. aasta IV kvartalis, mil registreeriti 17 867 ostumüügi tehingut, hinnatasemed saavutasid oma tipu aga alles ca aasta aega
hiljem – st. 2006.a. lõpus, mil tehingute kogumahuks kujunes 1 438,40
miljonit eurot ning keskmiseks tehingu hinnaks 88 408 eurot. Hetkel on veel
jätkuvalt suur mitte-vabaturutingimustes tehtud müügitehingute hulk
(kinnistute müük omavahel seotud isikute vahel, sundmüük seoses
pankrotiga). Suur osa kohtutäiturite ja pankrotihaldurite tehtud tehingutest
(sundmüügid) seadusandluse lünklikkuse tõttu tehingustatistikasse siiski ei
jõua. Nii seotud isikute kui sundmüügi tehingute hinnad on kohati
turutasemel, kohati võivad aga turutasemest oluliselt erineda.
DTZ Baltic
Merilin Piik, +372 626 42 50
11
Kinnisvaraturu dünaamika ajavahemikus 2000 - 2011
20 000
1 600
18 000
1 400
16 000
1 200
14 000
12 000
1 000
10 000
800
8 000
600
6 000
400
4 000
200
0
I
II
III
IV
I
II
III
IV
I
II
III
IV
I
II
III
IV
I
II
III
IV
I
II
III
IV
I
II
III
IV
I
II
III
IV
I
II
III
IV
I
II
III
IV
I
II
III
IV
I
II
III
IV
2 000
2000
2001
2002
2003
Tehingute arv, tk (vasak skaala)
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
0
2011
Tehingute väärtus, miljonit EUR (parem skaala)
Allikas: Statistikaamet
Kinnisvaraturg
2011. aastal
2011. aastal teostati kokku 32 486 ostu-müügi tehingut koguväärtusega 1,544
miljardit eurot. Tehingute koguarv kasvas võrreldes 2010. aastaga ca 3,3%,
samas kui tehingute koguväärtus kasvas lausa ca 25,2%. Keskmine
tehinguhind oli 2011. aastal ca 21,3% võrra kõrgem kui 2010. aastal.
Kinnisvaraturg
2011.a. III kv
2011. aasta IV kvartalis teostati kokku 9 245 ostu-müügi tehingut
koguväärtusega 416 miljonit eurot. 2011. aasta IV kvartali kinnisvaraturu
kogukäive oli 2010. aasta IV kvartaliga võrreldes ca 44 miljoni euro ehk ca
11,8% võrra suurem. Kinnisvaratehingute arv kasvas eelmise aasta IV
kvartaliga võrreldes ca 2,6%. Võrreldes 2011. aasta III kvartaliga oli 2011.
aasta IV kvartali kogukäive ca 2,0% võrra suurem, samas kui tehingute arv
kasvas ca 8,7% võrra. Seega võib täheldada kahe kvartali võrdluses nii
kinnisvara kogukäibe kui tehinguaktiivsuse mõningast tõusu.
Intressid
Eurol põhinevate eluasemelaenude keskmine intress oli viimase kuue aasta
kõrgeim 6,3% 2008. aasta oktoobrikuus ja madalaim 3,0% 2005. aasta
aprillikuus. 2010. aasta algusest on intressid püsinud üsna stabiilselt 3,33,7% tasemel ning olid 2011. aasta lõpus 3,37% tasemel. Hetkel omab
pangalaenu intressis suurimat kaalu laenumarginaal, mis alates viimasest
tõusust 2008. aasta lõpus on püsinud suhteliselt samal tasemel.
Majandususalduse kasvust tingituna oodati 2010. aastal marginaalide
mõningast alanemist, mida aga olulisel määral ei toimunud. Siiski on 2012.
aastaks oodata üldist intressimäärade mõningast tõusu. Kuue kuu Euribor oli
ajaloo kõrgeim oktoobris 2008 ehk 5,405%, alates sellest on Euribor olnud
pidevas languses, jõudes esmakordselt alla 1% piiri detsembris 2009.
Madalaim oli Euribor 2010. aasta aprilli alguses, mil see küündis 0,945%-ni.
Alates märtsist 2010 on Euribor olnud taas tõusus ning 2010. aasta juuli
alguse seisuga üle 1%. Kuiste keskmiste näitajate põhjal ulatus kuue kuu
Euribor 2011. aasta augusti alguseks tasemele 1,820%, kuid on sealt edasi
taas langenud ning 2012. aasta veebruari alguseks jõudnud tasemele
1,409%.
DTZ Baltic
Merilin Piik, +372 626 42 50
12
3.2. Jõgevamaa kinnisvaraturg 2
Väärtust mõjutavad tegurid ja arendustegevus
Kinnisvaraturu kontekstis võib maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistuid
jagada kaheks: üht osa kasutatakse üksnes põllu- ja metsamajanduslikel
eesmärkidel ning teistel võib sellele lisanduda ka ehituslik potentsiaal
(sellised kinnistud paiknevad atraktiivsetes asukohtades suuremate asulate
vahetus naabruses, omavad head ligipääsu ning üldjuhul on naabruses ka
juba uusi elamupiirkondi).
Enamus Jõgevamaa maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistutest, millega on
toimunud tehing, on suure tõenäosusega soetatud pigem põllu- ja
Väärtust
metsamajanduslikul eesmärgil. Erandiks võib siin pidada Põltsamaa valda,
mõjutavad
mis ümbritseb Põltsamaa linna ning Kasepää valda, mis piirneb Peipsi
tegurid
järvega ning võivad just seetõttu olla atraktiivsemad arendustegevust silmas
pidades.
Paljud maaüksused, millega on toimunud tehing, kuuluvad PRIA
põllumassiivide registrisse, mis on suure tõenäosusega kujundamas ka
keskmisi hinnatasemeid. Kui Eestis keskmiselt jäävad haritava maa
hinnatasemed tavaliselt alla 1000 EUR/ha taseme ning metsamaade puhul
alla 2000 EUR/ha, siis Jõgevamaa keskmine hinnatase on pigem kõrgem.
Seda mõjutavad kvaliteetne mullastik ja suurte metsamassiivide olemasolu.
Jõgeva maakonna elamuehitus on pigem väheaktiivne. Kui viimase 5 aasta
jooksul väljastati kogu maakonnas enim kasutuslubasid ühe aasta kohta 20
hoonele, siis enamasti jääb see arv vahemikku 5-11 hoonet aastas. Kui
Elamukruntide
tehingud
ning elamuehitust peaaegu ei toimu, siis ei saa eksisteerida ka suurt nõudlust
arendustegevus
hoonestamata elamumaa kruntide vastu.
Hoonestatud elamumaa kruntidega toimus kogu maakonnas Maa-ameti
andmetel 2011. aastal kokku 80 tehingut keskmise hinnaga 19 130 eurot.
Tehingud ja hinnatasemed, maatulundusmaa
Tehingute arv
Ajaperioodil jaanuar 2011 kuni aprill 2012 on Jõgeva maakonnas toimunud
kokku 606 tehingut hoonestamata maatulundusmaa sihtotstarbega
kinnistutega. Aktiivseimad tehingupiirkonnad on olnud Torma vald (120
tehingut), Tabivere vald (80 tehingut) ning Palamuse vald (72 tehingut).
Madalaima aktiivsusega on Kasepää vald (18 tehingut) ning Puurmani vald
(19 tehingut).
Hinnatasemed
Maakonna keskmine tehinguhind on olnud 2075 EUR/ha. Maakonna
keskmisest kõrgema tasemega on tehingud toimunud Põltsamaa vallas
(4 794 EUR/ha), Kasepää vallas (3 279 EUR/ha) ning ka Pala vallas (2 084
EUR/ha). Teistes maakonna valdades on keskmised tasemed jäänud
vahemikku 1237 EUR/ha kuni 1 736 EUR/ha. Madalaimad on hinnatasemed
olnud küll Puurmani vallas, kuid käärid võrreldes teiste valdadega on siiski
suhteliselt väikesed.
2
Lähtuvalt maakonna eripärast keskendutakse ennekõike hoonestamata maatulundusmaa turuosale, kuid
puudutatakse ka hoonestamata ning hoonestatud elamumaa osa. Lähtuvalt huviorbiidis olevale piirkonnale
kajastatakse lähemalt ka Puurmani ning Põltsamaa valla kinnisvaraturgu.
DTZ Baltic
Merilin Piik, +372 626 42 50
13
Hoonestamata maatulundusmaa keskmised hinnad (EUR/ha) ja ostu-müügi tehingute arv
Jõgeva maakonnas 2011. ja 2012. aasta lõikes
EUR/ha
6 000
tk/ha
120
5 000
100
4 000
80
3 000
60
40
2 000
20
1 000
Keskmine maaüksuse suurs, ha
Tehingute arv
Torma vald
Tabivere vald
Saare vald
Põltsamaa vald
Puurmani vald
Palamuse vald
Pala vald
Pajusi vald
Kasepää vald
0
Jõgeva vald
0
Keskmine tehinguhind, EUR/ha
Allikas: Maa-ameti tehinguregister
Puurmani valla maaturg
Valla tutvustus
Puurmani vald asub Jõgeva maakonna edelaosas. Territooriumi suurus on
292,7 km² ning vallas elab 2012. aasta 1. jaanuari seisuga 1 851 elanikku.
Vald piirneb lõunast Tartu maakonna Laeva vallaga, põhjast ja läänest
Põltsamaa vallaga ja idast Jõgeva, Palamuse ja Tabivere valdadega. Ulatus
põhjast lõunasse on 23 km, idast läände 14 km. Valla territooriumi läbivad
Tallinn-Luhamaa (13,5 km ulatuses) ja Puurmani-Voldi-Uhmardu (18 km
ulatuses) riigimaanteed. Valla keskuseks on Puurmani alevik, mis asub
maakonna keskusest Jõgeva linnast 27 km, Tartust 38 km, Põltsamaalt 20
km ja Tallinnast 150 km kaugusel.
Tehingustatistika
2011. aastal ja 2012. aasta alguses toimus vallas kokku 19 tehingut.
Keskmine tehinguobjektiks olnud maaüksus oli 11,8 ha suur ning keskmine
hinnatase oli 1237 EUR/ha. Lähtuvalt Maa-ameti üldisest hinnastatistikast on
2006. aastast alates toimunud Puurmani vallas vaid 1 elamumaa tehing.
Seega võib järeldada, et vallas on enim huvi põllu- ja metsamajanduslike
maaüksuste vastu.
DTZ Baltic
Merilin Piik, +372 626 42 50
14
Puurmani valla maatulundusmaa turg, 2006-2011
tk
50
EUR/ha
2500
40
2000
30
1500
20
1000
10
500
0
0
2006
2007
2008
Tehingute arv, tk
2009
2010
2011
Keskmine tehinguhind EUR/ha
Pakkumine
Hetkel on kinnisvaraportaalide City24.ee ja kv.ee andmetel pakkumisel järgmised hoonestamata
maaüksused Puurmani vallas:
Asukoht
Suurus, m²
Pakkumise
hind, EUR
Ülejõe,
Puurmani vald
3 081
19 500
Hirvemetsa,
Puurmani alevik,
Puurmani vald
24 200
13 300
Altnurga,
Puurmani vald
54 000
19 900
Tõrve,
Puurmani vald
10 000
Härjanurme,
68 000
Puurmani vald
Allikas: City24.ee, kv.ee
DTZ Baltic
Merilin Piik, +372 626 42 50
Pakkumise
hind, EUR/m²
6,33
0,55
Müügipakkumise tekst
Huvitava asukohaga kinnistu Pedja jõe
kaldal, võimalik hoonestus 10 m kaldast
(vana maja). Krundil tammed, sirelihekk jõe
kaldal. Kaugus Tartust 38 km, Põltsamaale
25 km. Krundi piiril vee- ja
kanalisatsioonivõrk.
Olemas plaaditud vundament koos elektri-,
vee- ja kanalisatsiooniühendustega. Krundil
uus elektrikilp. Võimalik maa sihtotstarbe
muutmine.
0,37
Kinnistust moodustab 5,1 ha metsamaa
8 948
0,89
Detailplaneering kehtestatud ja määratud
ehituskord. Looduslikult kaunis koht, kus
eriväärtuseks piirnemine Pedja jõega.
Lähimad linnad Tartu ja Jõgeva. Ligipääs
aastaringselt hea. Lautrikoht.
Elektriühendus 250 meetri kaugusel.
12 825
0,19
Hea ligipääsuga haritud põllumaa
15
Puurmani valla hoonestatud elamumaa turg
Tehingustatistika
Puurmani vallas on hoonestatud elamumaaga tehinguid viimaste aastate
jooksul toimunud minimaalselt, ca 2-4 tehingut aastas, mistõttu hinnastatistika
on pigem väheadekvaatne. 2006. kuni 2008. aastal toimus tehinguid pisut
rohkem – igal aastal 7 kinnistuga. 2006. aastal oli tehingute keskmine
hinnatase 17 347 eurot, 2007. aastal 26 569 eurot ning 2008. aastal 22 967
eurot. Siiski võib öelda, et see turusektor on pigem väheaktiivne ja pea
olematu.
Põltsamaa valla maaturg
Valla tutvustus
Põltsamaa vald asub Kesk-Eestis ja ümbritseb rõngana Põltsamaa linna.
Vald piirneb Pajusi ja Puurmani vallaga Jõgevamaal, Kolga-Jaani ja Kõo
vallaga Viljandimaal ning Imavere ja Koigi vallaga Järvamaal. Valda läbivatest
teedest on tähtsaim põhja-lõunasuunaline Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa
maantee ning ida-läänesuunaline Jõgeva-Põltsamaa-Võhma maantee.
Põltsamaa vallas on 28 küla ja 2 alevikku. Suuremad keskused on Adavere,
Lustivere, Esku, Kamari, Võisiku ja Väike-Kamari. Põltsamaa vallas elas
1. jaanuari 2012. aasta seisuga 4 423 inimest.
Tehingustatistika
2011. aastal ja 2012. aasta alguses toimus vallas kokku 68 tehingut.
Keskmine tehinguobjekt oli suurusega 11,4 ha ning keskmine hinnatase
4794 EUR/ha. Lähtuvalt Maa-ameti üldisest hinnastatistikast on 2006. aastast
alates toimunud Põltsamaa vallas vaid 7 elamumaa tehingut ning nii vähese
tehingu hulga juures keskmist hinnastatistikat ei avaldata. Seega võib
järeldada, et ka Põltsamaa vallas on huvi suurem ennekõike põllu- ja
metsamajanduslike maaüksuste vastu.
Põltsamaa valla maatulundusmaa turg, 2006-2012
tk
100
EUR/ha
80
4000
60
3000
40
2000
20
1000
5000
0
0
2006
2007
2008
Tehingute arv, tk
2009
2010
2011
2012
Keskmine tehinguhind, EUR/ha
Pakkumine
Hetkel on kinnisvaraportaalide City24.ee ja kv.ee andmetel pakkumisel järgmised hoonestamata
maaüksused Põltsamaa vallas:
DTZ Baltic
Merilin Piik, +372 626 42 50
16
Asukoht
Suurus, m²
Pakkumise
hind, EUR
Pakkumise
hind, EUR/m²
Juhkami I ja II,
Kablaküla küla,
Põltsamaa vald
178 000
113 920
Mõhküla küla,
Põltsamaa vald
82 000
235 830
Jesse,
Annikvere küla,
Põltsamaa vald
162 700
79 990
0,49
Kuningamäe,
Põltsamaa vald
2 500
12 500
5,00
Kirsimetsa,
Lustivere küla,
Põltsamaa vald
17 000
5 800
0,34
Pauastvere,
Põltsamaa vald
20 000
20 452
1,02
Põltsamaa vald
556 800
83 900
0,15
Lustivere,
Põltsamaa vald
180 700
59 757
0,33
0,64
2,88
Müügipakkumise tekst
Müüa kaks kinnistut, millest üks koosneb
omakorda kahest eraldi maatükist. Kokku
17,8 ha (8 ha + 6,5 ha + 3,3 ha). Olemas
ka metsamajandamise kavad aastast 2007.
Kasvavat metsa kokku ca 3000 tm.
Juurdekasv aastas ca 110 tm.
Katastritunnused: 61605:002:0080,
61605:002:0112, 61605:002:0113
Tallinn-Tartu mnt ääres Põltsamaa ristis
paiknev suurepäraselt nähtav maatükk.
Sobib investeeringuks. Soovi korral võib ka
üürile anda.
Müüa kahest kinnistust koosnev maaüksus
Põltsamaa vallas (16,27 ha) on täna
toetuskõlblik, registreeritud PRIAs. Parim
koht investeerimiseks, mis paikneb TallinTartu mnt ääres Annikvere külas,
Põltsamaalt paar kilomeetrit. Parim koht
enesereklaamiks (ööpäevas ca 6000
sõidukit), äri- kui ka elamukruntide
moodustamiseks. Katastritunnused
61605:002:0077 ja 61605:002:0078.
Krunt 2 500 m², detailplaneering tehtud,
kanalisatsioon, vesi, elekter, Põltsamaa jõgi
150 m, kaugus Tallinnast 126 km.
Elamukrundid (Kingu - 6 tk) Kuningamäe
nõlval, Põltsamaa linna piiril, vaatega
Põltsamaa linnale, igal krundil olemas
liitumine Põltsamaa linna ühisveevärgi ja
ühiskanalisatsiooniga ning liitumine Eesti
Energiaga. Naaberkinnistul Kuningamäe
tankla ja Kuningamäe kardirada.
Kinnistu on kaetud ilusa noorendikuga
Väga kaunis reljeefses kohas, Põltsamaa
linna lähedal. Olemas ehitusluba ja projekt.
Hea ligipääs, privaatne ja rahulik koht.
Veeühendus.
Müügiobjekt kogupinnaga 55,68 ha
koosneb kolmest eraldi, kuid kõrvuti
asetsevast kinnistust (9,24 ha; 15,04 ha;
31,14 ha). Veepiiri on kolmel kinnistul
kokku ca 2,5km (paikneb Põltsamaa jõe
ääres).
Haritud põllumaa, millel on kasvatatud vilja.
Kinnistu on kolmest küljest ümbritsetud
metsaga ja ühest küljest teega. Põllumaa
on PRIA-s arvele võetud.
Allikas: City24.ee, kv.ee
Põltsamaa valla hoonestatud elamumaa turg
Tehingustatistika
Põltsamaa vallas on hoonestatud elamumaaga toimunud tehinguid
mõnevõrra rohkem kui Puurmani vallas, olles 2006.-2011. aastal valdavalt üle
10 tehingu aastas. Keskmine hinnatase on jäänud vahemikku 8 436 eurot
kuni 42 238 eurot. Kuna hoonestatud elamumaa puhul on suureks
hinnamõjuriks hoonestus, selle suurus ja seisukord, siis on raske põhjalikult
hinnastatistika mõjureid avada. Ilmne on see, et nii vähese tehingute hulga
juures mõjutab keskmisi tasemeid oluliselt iga üksiku tehingu hind, eriti, kui
tegu on väga kõrge või madala hinnatasemega.
DTZ Baltic
Merilin Piik, +372 626 42 50
17
Tehingute arv
Keskmine tehinguhind, EUR
Mediaanhind, EUR
2006
17
16 704
6 391
2007
25
42 238
17 576
2008
14
30 416
25 779
2009
10
24 525
21 410
2010
6
8 436
4 058
2011
11
11 943
7 990
4.
Analüüs
Planeeritava Pikknurme karjääri ümbruskonna kirjeldus
Kavandatava karjääri jaoks tarviliku mäeeraldise pindala on 21,4 ha. Karjääri teenindusmaa
suuruseks on 26,23 ha. Kinnistud, millel mäeeraldis paikneb, on valdavalt haritav maa, vähemal
määral ka looduslik rohumaa ning metsamaa. Üks kinnistutest on hoonestatud, kuid omanik on
andnud nõusoleku hoonete lammutamiseks, kuna tegemist on amortiseerunud ehitistega.
Karjääriala ümbruse moodustavad ühelt poolt niiskem metsaala ning teiselt poolt valdavalt haritav
maa. Tallinn-Tartu maantee ning karjääriala vahelisel alal paikneb ka kinnistuid, mis on
hoonestatud. Lähiümbruskonna hoonestuses domineerivad talutüüpi üksikelamud.
Suuremad asustusüksused jäävad karjäärialast ca 2 km kaugusele läände Pikknurme küla
keskusesse Pikknurme järve ümbrusesse. Lähimad majapidamised karjäärialale paiknevad
vastavalt (kaugused mõõdetud linnulennult eeldusliku karjääriala lähimast piirist kuni hoonestuseni):
 Ketu maaüksus – umbes 150 m
 Suitsuräime maaüksus – umbes 620 m
 Vompa maaüksus – umbes 630 m
 Nurga maaüksus – umbes 790 m
Üldjoontes on tegemist elamuarenduse seisukohast pigem väheperspektiivse asukohaga. Piirkond
paikneb eemal suurematest asulatest, kuigi omab väga head juurdepääsu (asukoht Tallinn-Tartu
maantee äärsel alal). Valdav enamus arendustegevusest on toimunud Eesti suuremate linnade
läheduses ning märksa vähem on uuselamutega hoonestatud suurtest asulatest kaugemale jäävaid
alasid. Pigem on lähiümbruse näol tegemist soodsa asukohaga põllu- ja metsamajandusega
tegelemiseks ning neid võimalusi täna ka rakendatakse. Nagu eespool toodud statisika ka näitab,
on enamus kinnisvaratehinguid seotud maatulundusmaadega, mis on kas põllu- või
metsamajandusliku perspektiiviga.
Keskkonnamõjud kinnisvaraturu kontekstis
Mõju arenduspotentsiaaliga kinnistutele
Vaadeldavas piirkonnas on aktiivseim põllu- ja metsamajanduslike maade turg. Vähem toimub
tehinguid väiksemate eramuehituseks mõeldud kruntidega. Kuna nõudlus selliste kinnistute vastu on
väiksem, siis suure tõenäosusega ei kujune ka sellisel juhul hinnatase oluliselt erinevaks põllu- ja
metsamaa hinnatasemest. Kuna üldjuhul on hajaasustusega alal võimalik maatulundusmaa
DTZ Baltic
Merilin Piik, +372 626 42 50
18
sihtotstarbega kinnistule ehitada üks elamu koos abihoonetega, siis ei ole potentsiaalsel ostjal
sobiva pakkumise korral põhjust osta väiksemat elamumaakrunti, mille hinnatase ruutmeetrile
taandatuna võib olla kõrgem.
Mõju hoonestatud elamumaale
Kuigi piirkond on kinnisvaraturu mõistes pigem väheatraktiivne ka täna ning nõudlus valla
hoonestatud elamumaa (sarnaselt hoonestamata elamumaa) vastu on minimaalne, mis mõjutab ka
lähedalasuvate kinnistute väärtust, siis suure tõenäosusega ei muutu karjääri rajades olukord
oluliselt, küll aga on ilmselt likviidsus kaevandamise ajal veel mõnevõrra madalam. Atraktiivses
asukohas ei ole kaevandamise negatiivne mõju ilmselt kuigi suur. Põhjuseks on maa nappus
sellises asukohas (näiteks suurlinnade ümbruses, veekogude läheduses jne), mistõttu ei mõjuta ka
kaevandustegevus nõudlust piirkonnas asuvate kinnistute järele (valik on limiteeritud). Heaks
näiteks on Tallinna linna vahetus läheduses paiknev Harku karjäär, mille ümbruses on edukalt
tegeldud uusarendusega ning mille läheduses paikneb üks enimhinnatud eramupiirkondi Tallinna
lähiümbruses (vaata Lisa 1). Samas, kui tegemist on juba täna vähematraktiivse asukohaga, siis
suure tõenäosusega vähendab kaevanduse rajamine huvi läheduses paiknevate kinnistute vastu
mõnevõrra veelgi, kuna sarnases asukohas võib kinnistuid omandada ka mujal. Siinjuures on mõju
väiksem näiteks metsamaale, mis on liigniiske ja millele kaevandustegevus võib mõjuda positiivselt,
kuid samas mõnevõrra suurem lähedalpaiknevatele majapidamistele.
Töö tellija esitatud materjalist selgub, et karjäärist tulenev negatiivne keskkonnamõju – tolm, müra ja
vibratsioon – mõjutab enim karjäärialast kuni 200 m kaugusele jäävat piirkonda, kuid mõningal
määral ka kuni 500 m raadiuses paiknevat ala. Kavandatava karjääri alast 200 m raadiusesse jääb
täna osaliselt üks hoonestatud kinnistu (Ketu maaüksus). Rohkem majapidamisi 500 m raadiuses ei
paikne, küll aga paikneb selles raadiuses põllu- ning metsamaid.
Mis puudutab karjäärialale kõige lähemal paiknevat majapidamist, siis eeldatavalt muutub see
võrreldes hetkeolukorraga vähematraktiivsemaks. Samas pooldab töö tellija andmetel antud kinnistu
omanik kaevandustegevust, mistõttu ei ole ilmselt selle kinnistu väärtuse muutus antud kontekstis
oluline.
Kuigi otsesed keskkonnamõjud väidetavalt lähedalasuvaid kinnistuid suurel määral ei ohusta ning
kasutatakse abinõusid, mis mõjusid minimeeriks, on pigem ebatõenäoline, et turul leidub ostja, kes
oleks huvitatud karjäärialale väga lähedal paiknevat elamut omandama.
Kui täna on tegemist ilmselt pigem vaiksema asukohaga, siis kaevandamine muudab mõnevõrra
olukorda. Kuigi ühes suunas on kaevandusala avatud maastikuga, siis planeeritakse alalt kooritud
pinnas vallidena karjääriala piirile ladustada ning samuti on arendajal plaanis karjääri piiriala
metsastada, seega on need abinõud mõnevõrra võimalikke keskkonnamõjusid leevendamas.
Täpset kinnisvara hinnalanguse suurust on kõigele vaatamata väga raske määratleda. Üldjuhul
jäävad kinnisvara hindamisel asukohast tulenevad kohandused maksimaalselt suurusjärku kuni
50% (kui tegemist on juba suuremate kohandustega, siis on tihti võrdlusobjektid sobimatud). Näiteks
kui tegemist on looduskaunis ja privaatses asukohas paikneva eramuga, mida kõrvutada
vähemprivaatse ja karjääri läheduses paikneva kinnistuga, võiks kogemuslikult kohanduse
suurusjärk jääda ca 50% suurusjärku. Siiski ei saa öelda, et kinnisvara väärtus karjääri läheduses
vähenebki 50% võrra, kuna kinnistute hinnatasemeid mõjutavad ka teised tegurid – ehitise suurus,
kvaliteet, seisukord, juurdepääs kinnistule, haljastus, kommunikatsioonide olemasolu jmt.
Välismaiste uurimuste (Anon, 2009; Dorrian & Cook, 1996; Rabianski & Carn, 1987; Williams, 2011;
Willingham Associates Inc., 2002 – vaata punkt 1.3. Algandmed ja objekti ülevaatus) tulemused
antud küsimuses on vastuolulised. Osade uurijate tulemused näitavad väga konkreetset hinnamõju
kaevaduste ümbruses paiknevale kinnisvarale, kuid teised olulist negatiivset mõju hindadele ei leia.
DTZ Baltic
Merilin Piik, +372 626 42 50
19
Suure tõenäosusega sõltub hinnamõju ennekõike konkreetsest ümbruskonnast, turusituatsioonist,
keskmistest hinnatasemetest jne.
Mõju haritavale maale ja metsamaale
Arendaja infole tuginedes on ümbruskonna põllud ja metsad kaetud kuivendussüsteemidega ning
kui kaevanduse alustades peaks maapind kuivenema, siis jäetakse osa süsteemist aktiivsest
kasutusest kõrvale. Lõppkokkuvõttes ei muutu põldude niiskusrežiim seega oluliselt ja nii metsa kui
põllumaa boniteet peaks tõusma.
Ilmselt kaasneb kaevandamise loaga ka kohustus korvata kahjud, mis kaevandamisega kaasneda
võivad. Kui tolm ja mulla niiskusrežiim peaks kinnistuid mõjutama selliselt, et maaharimine muutub
võimatuks, siis tuleks kaevandamise vältel kompenseerida omanike saamata jääv tulu ning kahjud.
Kahjude reaalset ilmnemist peetakse siiski vähetõenäoliseks. Seega ei tohiks kaevandamisega
seonduv tegevus oluliselt alandada ümbruses paiknevate põllumaade hindu ja ostuhuvi, mistõttu
puudub ka oluline põhjendatud mõju nende kinnistute väärtusele.
Tihti kujunevad tehinguhinnad karjäärialade ümbruses kõrgemaks, kui piirkonnas valdavalt. Asjaolu
tuleneb ennekõike kaevandaja huvist karjäärialasid laiendada ning seetõttu ei lähtuta tehingute
tegemisel turuväärtusest (keskmisest kohalikust müügihinnast), vaid pigem vastastike läbirääkimiste
käigus kokkuleppele jõutud hinnast. Loomulikult ei saa väita, et karjääri rajamisel ümbritsevate
kinnistute hinnatase kindlasti tõuseb, kuid võib juhtuda, et mõnel juhul võivad need keskmistest
tasemetest ka kõrgemaks kujuneda. See puudutab aga ennekõike just hoonestamata kinnistuid või
kasutuseta seisvate hoonetega kinnistuid.
Teega seotud mõjud
Karjäärialani viib täna kruusakattega tee, mis planeeritakse kuni Tallinn-Tartu maanteeni
aslfateerida. Kindlasti muutub liiklusmüra piirkonnas suuremaks ja seda just Tallinn-Tartu maanteest
kaugemal paiknevate kinnistute osas, kuna selle läheduses on suurimaks mõjutajaks Tallinn-Tartu
maantee. Arendaja ütluste kohaselt on ka täna raskeveokite osakaal piirkonnas suhteliselt suur
lähedalasuva turbakaevanduse tõttu. Kuna täna on tegemist kruusateega, siis rajatava karjääri ning
kaevandamisega lisanduvat müra ja saastet kompenseerib tee muutmine tolmuvabaks. Vahetult tee
ääres paikneb Tallinn-Tartu maanteest eemale jääval alal kaks hoonestatud kinnistut.
Liiklusintensiivsuse kasvust tulenevat likviidsuse ja seeläbi hinna võimalikku langust kompenseerib
tee katmine kõvakattega ning piirkonna ligipääsuteede kvaliteedi paranemine. Seetõttu on keerukas
prognoosida mõju suurust.
Kinnisvara väärtus perspektiivis
Karjääri varude ammendamise järgselt kujundatakse kaevandatud ala veekoguks. Peale seda võib
kindlasti rääkida piirkonna kinnisvarahindade stabiliseerumisest ja ehk ka tõusust, kuna
veekoguäärsed kinnistud on kindlasti enam hinnatud. Siiski räägime siinjuures väga pikast ajalisest
perspektiivist, mis ilmselt tänast seisu palju ei mõjuta (s.t. täna ostusoovi omav inimene ilmselt nii
pikalt ette ei mõtle ning on pigem mõjutatav praegustest asjaoludest).
Kokkuvõtteks
Karjääri vahetu keskkonnamõju ulatub kuni 500 m kaugusele ning vahemaa kasvades väheneb
oluliselt. Ei ole piisavalt informatsiooni, mille põhjal teha täpseid järeldusi hinnamõjutuste kohta
karjääriala vahetus läheduses (kui palju madalama hinnaga on toimunud tehingud seal paiknevate
kinnistutega). Mõju suurus on seotud ka piirkonna looduslike teguritega nagu näiteks maapinna
reljeef, valitsevate tuulte suund, metsamaa paiknemine karjääri ja elamupiirkonna vahel jne.
DTZ Baltic
Merilin Piik, +372 626 42 50
20
Kokkuvõtteks võib öelda seda, et suure tõenäosusega väheneb karjääriala lähiümbruses kinnisvara
likviidsus mõnevõrra, seda eriti nende kinnistute osas, mis jäävad keskkonnamõjude alasse ning
millelt visuaalselt on kaevandustegevus näha. Samas ei ole ka täna tegemist turu mõistes aktiivse ja
väga atraktiivse piirkonnaga, mistõttu ei saa väita, et kui kellelgi kinnisvara müük ei õnnestu, võiks
tegu olla otseselt karjääri mõjuga.
DTZ Baltic
Merilin Piik, +372 626 42 50
21
Lisa 1. Harku karjääri ümbritseva piirkonna
analüüs
Kui vaadelda rajatavaga sarnast paekivikarjääri, Harku karjääri, ja seda ümbritsevaid maaüksusi,
siis on täheldatav madalam likviidsus vahetult karjääriala naabrusesse jäävate kinnistute suhtes.
Kuigi ka seal on suuri maatulundusmaa üksusi, siis ei ole neid hetkel arendatud, vaatamata
asjaolule, et tegemist on äärmiselt perspektiivse piirkonnaga (Tallinna vahetu lähedus, hea ligipääs
jne). Sarnaselt vaadeldavale alale on Harku karjääri ümbrus suhteliselt lage maa. Põhjast, lõunast ja
läänest piirab karjääri valdavalt maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistud. Vahetult karjääri
lõunapiirile jäävad kinnistud on mäetööstusmaa sihtotstarbega. Kaevandusalast kirdesse jäävad
alad on valdavalt sihtotstarbeta. Ca 1,5 km raadiusesse jääb ka mitmeid tootmismaa sihtotstarbega
kinnistuid.
Lähimad uusarenduspiirkonnad jäävad maardla piirist ca 0,5 km kaugusele Tiskre küla, Harkujärve
küla ja Laabi küla aladele (Tanni, Oja, Ojakääru, Alasniidu jms arendused, mis kõik paiknevad
üksteise naabruses Harku järve äärde jääval alal), otsesest kaevandusalast jäävad need aga ca 1,5
km kaugusele. Sealjuures ei ole täheldatav kaevanduse negatiivne mõju sealsete elamukruntide
likviidsusele või hinnatasemele. Tegemist on olnud väga edukate arendustega ning tänaseks on
enamus kruntidest leidnud ka omanikud ning paljud neist on juba ka hoonestatud. Tegemist on
vägagi hinnatud piirkonnaga, mis pidevas arengus ning tehingud ei ole toimunud üldisest
keskmisest turutasemest madalama hinnaga. Eelnevast võib järeldada, et karjäär mõjutab
kinnisvara likviidsust ja hindasid kuni ca 500 m kaugusele. Sellest lähemal asuvad kinnistud satuvad
juba negatiivsete keskkonnamõjude vahetusse tsooni (tolm, müra, maavõnked) ning ei ole
kinnisvara arenduse seisukohalt enam atraktiivsed, kaugemal ollakse aga arendustegevuses
edukad. Harku karjääri näitel on ju teada ka sealsete elanike pidevad protestid ning ajakirjandusest
on läbi käinud mitmeid selleteemalisi artikleid. Ometi ei ole viimased asjaolud suutnud peatada
sealset ehitustegevust, mistõttu võib järeldada, et tõeliselt perspektiivses asukohas ei mõjuta
kaevanduste olemasolu kinnisvara hindasid kaugemal kui 0,5 km mitte mingil määral.
DTZ Baltic
Merilin Piik, +372 626 42 50
22
Lisa 2. Vastavuskinnitus Eesti varahindamise
standardite EVS 875 nõuetele
Käesoleva hindamisaruande koostanud ja kogu hindamistoimingu läbi viinud hindaja kutsealane
pädevus on piisav hindamistellimuse täitmiseks.
Käesolev hindamisaruanne ja kogu hindamistoiming vastab Eesti kinnisvara hindamise standardite
seeria EVS 875 nõuetele, sh hindamise headele tavadele.
Mitte keegi peale hindamisaruandes nimetatud isikute ei ole hindajat hindamistoimingus abistanud.
Hindaja ei avalda hindamistoimingu käigus kogutud informatsiooni ja hindamistulemusi mitte
kellelegi peale kliendiga kokkulepitud isikute, va. juhud kui seadus seda nõuab või kui see on vajalik
kindlateks hindamise kutsealaga seotud toiminguteks.
Hindaja on tegutsenud sõltumatu hindajana erapooletult ilma mingite isiklike huvideta
hindamistoimingu suhtes ning hindaja poolt hindamistoimingu eest saadav tasu ei ole seotud
hindamistulemusega.
Hindamistoimingus kasutatud ja hindamisaruandes esitatud andmed on hindajale teadaolevalt
tõesed ja korrektsed. Hindamistoimingus kasutatud ja hindamisaruandes esitatud analüüsid ja
järeldused on kitsendatud ainult hindamisaruandes esitatud eelduste ja piiravate tingimustega.
Koostaja:
Läbivaataja:
Merilin Piik
Aivar Tomson, MRICS
Hindaja
Kutseline hindaja, kinnisvara hindaja IV
(kutsetunnistus nr. EH041210)
Asedirektor
Kutseline hindaja, vara hindaja V
(kutsetunnistus nr. VH051209)
Litsentseeritud maa hindaja
(maa hindamise tegevuslitsents MA-5-mh)
DTZ Baltic
Merilin Piik, +372 626 42 50
23
Bringing You the Power of OneTM
DTZ Baltic
Estonian Offices:
Tallinn Office
Ahtri 6A
10151 Tallinn, Estonia
Tel: +372 626 4250
Email:
[email protected]
www.dtz.ee
Tartu Office
Kalevi 9/3
51010 Tartu, Estonia
Tel: +372 733 3351
Email: [email protected]
www.dtz.ee
Pärnu Office
Kuninga 36
80010 Pärnu, Estonia
Tel: +372 442 0700
www.dtz.ee
Rakvere Office
Lai 14/48
44308 Rakvere, Estonia
Tel: +372 322 3556
www.dtz.ee
DTZ Baltic
Merilin Piik, +372 626 42 50
Latvian Office:
Lithuanian Office:
Gertrudes 66
LV-1009 Riga, Latvia
Tel: + 371 6 724 4811
www.dtz.lv
Vilniaus 31 / Islandijos 1
LT-01402 Vilnius, Lithuania
Tel: +370 5 2 10 0252
www.dtz.lt
LEPPEMÄRGID
(kavandatav)
Ojasaare
Tall
innTa
Tiidosaare
rtu-L
uham
aa m
aant
e
Pikknurme dolokivikarjääri
mäeeraldise piir
e
Hundi
Mäeeraldise teenidusmaa piir
1
Kangru
5
Metsa
Nirgi
Karli
Kadaka
Põhjavee alandustaseme isojooned
alanduse ulatus meetrites
0,2
Metsanurga
Lõhkamisega kaasnevate kivimitükkide laialipaiskunise
ohtlik piir (200 m lõhkamiskohast)
Luige
2
Kristeni
Vana -Toominga
Pikknurme kontor
0,2
Kavandatava tegevusega kinnisvara hinda mõjutatava ala piir (0,5 km karjääri piirist) tingimusel,
et mõjupiirkonda jäävat maad kavatsetakse müüa elamumaana kasutamiseks (Piik, 2012)
Pihlaka
3
Juhani
Meierei
Juhani
R uu
pa
oj
a
4
5
Kaev veetaseme ja vee kvaliteedi seireks
Aasa
Tiidori
Vanakooli tee 2
Vompa
Kivi
Tõntsu
Hoideobjekt (elamu) seismoseire tegemiseks
Veski
0,1
Pendi
Tongi
m
Ketu
10
Nurga
Kol
ga-I
nno
t
ee
ma
an
am
urm
e-P
Vana-Matsi
Väljapumbatava vee kvaliteedi seirepunkt
(veekogujasüvendis, settetiigist väljavoolul)
Veekogujasüvend enne pumplat
aan
t
ee
Settetiik
1
*
nnTa
rt u
-Lu
ham
a
õlt
sam
aa
Suitsuräime
Pik
kn
1
VK-1
*
Suurfarmi
0,1
Kolga
**15
Tal
li
Volli tee 6
tee
Nõmme-Kuke
Elamu ja kaevuga talu
Vanakooli tee 23
Väljapumbatud vee võimalikud vooluteed
Vanakooli tee 25
Vahtra
Killustiku veotee
5
Nurga
Uuetoa
Suurmaa
Üti
Kaitsealuste taimede kasvukoht
Noorematsi
up
Ru
Kaha
VK-1
Andrese
Matsi
Pärnasaare
Nea
nu
Senise põhjaveeseire puurauk
v
raa
eak
Kristina
ap
Jaagumardi
rme
j õg
Alus: Põhikaart Maa-ameti kaardirakendusest
i
Lepalaane
1
Sõeru
Saaremardi
(Natura 2000 loodusja linnuala)
Luha
jõg
i
Paju
Pi k
knu
rm e
Uuevälja
Jõgeva maakond
Puurmanni vald
PIKKNURME DOLOKIVIMAARDLAS PIKKNURME DOLOKIVIKARJÄÄRIS
KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANDE ÜLEVAATEKAART
Mõõtkava 1: 20 000
Tellija: OÜ KTM Vara
Teostaja: OÜ Eesti Geoloogiakeskus
Graafiline
lisa 1
Tartu mnt 66, Soinaste küla, Ülenurme vald,
61709, Tartu maakond
Kadaka tee 82
12 618 Tallinn
Tel. 6 720 094
KKA 000037
Karpa
Koostas: Ain Põldvere KMH ekspert (litsents KMH 0137)
mai
2012

pikknurme dolokivimaardlas pikknurme

Transkript

Benzer belgeler

ekspert Kinnisvara